Obsah (5)
§ 75§ 424§ 68§ 74§ 50Kriminaalasi nr 1-19-7396 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2019 Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7396 Kohtunik Liivi Loide Kriminaalasi Kriminaalho
§ 75
lg 2 p 5 alusel määrata Kairi Saarele kohustus alluda statsionaarsele alkoholivastasele ravile ning kohustada Kairi Saart peale ravi lõppemist andma kriminaalhooldaja poolt kindlaksmääratud ajavahemike järel SYNLABI vereanalüüsid CDT% taseme jälgimiseks. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Kairi Saar on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 18.09.2019. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-7396
§ 424
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Kairi Saare kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.–18.09.2019. a, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 kuud 28 päeva vangistust.
§ 74
lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kairi Saar ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
§ 75
lg 2 p 2, 8 või lg 4 alusel määratud lisakohustusi.
§ 50
lg 1 p 1 alusel võeti Kairi Saarelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalhooldusametnik esitas 10.12.2019. a erakorralise ettekande Kairi Saare kohta, kuna viimane on korduvalt, s.o 31.10.2019 (joove 1,00 mg/l), 01.11.2019 (joove 0,73 mg/l), 1
(3)13.11.2019 (joove 0,95 mg/l), 19.11.2019 (joove 0,83 mg/l), 20.11.2019 (joove 0,98 mg/l), 26.11.2019 (joove 1,18 mg/l), 27.11.2019 (joove 1,29 mg/l), 29.11.2019 (joove 1,08 mg/
- l)ja 30.11.2019 (joove 0,93 mg/
- l)rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Kriminaalhooldusalune on kohustuse rikkumist selgitanud koduste tülide ja peres kasvanud pingetega. Kairi Saarele on määratud lisakohustus registreerida programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames „Esmase hindamise“ teenusele. Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikule 06.11.2019 tehtud päringu vastusest nähtub, et Kairi Saar pöördus juba prokuratuuri poolt suunatuna vaimse tervise õe vastuvõtule 05.11.2018. Talle tutvustati programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning ta läbis „Esmase hindamise“ teenuse. Programmiga ta tol korral ei liitunud, kuid talle selgitati, et ta võib iga hetk seda teha. Järgmisena pöördus isik uuesti vaimse tervise õe vastuvõtule 26.06.2019, seekord lastekaitse spetsialisti soovitusel. Isikule tutvustati uuesti programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Peale seda on ta käinud vaimse tervise õe vastuvõttudel 10.07.2019, 23.08.2019, 01.10.2019 ja 28.10.2019. Vastuvõtule jättis minemata 13.08.2019. Kairi Saarele on teostatud ka vereanalüüsid, mis näitavad veres CDT% taset. 10.07.2019 teostatud analüüsis oli CDT% isikul 4,80 ning 01.10.2019 oli CDT% 6,10. Normipiir CDT% tasemel on 1,3%. Sellised tulemused näitavad, et isik ei ole alkoholi tarvitamist lõpetanud. Pigem on olukord halvemaks muutunud. 27.11.2019 registreerimiskohustuse täitmisel oli kaasatud xxxxxx valla lastekaitse spetsialist xxxxxxxxxxning kohalik piirkonnapolitseinik xxxxxxxxxx Ümarlaua eesmärk oli saada kõigile osapooltele, kes isiku ning tema perekonnaga kokku puutuvad alkoholi liigtarbimisest tulenevalt, ühene taustainfo isikult endalt ning leida võimalikke lahendusi tekkinud olukorrale. Süüdimõistetu tunnistas avameelselt, et tal on alkoholiprobleem ning tema eesmärgiks on sellest vabaneda. Muuhulgas oli teemaks ka statsionaarsele ravile pöördumine, mille osas on isik 25.11.2019 andnud ametnikule kirjaliku nõusoleku. 28.11.2019 „Kainem ja tervem Eesti“ programmi vastuvõtule vaimse tervise õe juurde ilmus Kairi Saar joobes. Kairi Saar tunnistas, et tarbis alkoholi. Räägiti statsionaarsest ravist, kuhu tal avanes võimalus minna 29.11.2019. Kairi Saar teavitas 29.11.2019 ametnikule, et läks haiglasse, registreeris ennast sisse, kuid tal paluti tagasi tulla 02.12.2019, kuna vajalikku arsti polnud kohapeal ning Kairi Saarel tuvastati veel joove. 02.12.2019 teatas Kairi Saar ametnikule telefoni teel, et on asunud statsionaarsele ravile, mis eelduste kohaselt kestab 3 nädalat. Eeltoodust tulenevalt tegi kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku asendada Kairi Saarele määratud sotsiaalprogrammi läbimise kohustus statsionaarse alkoholivastase raviga ning kohustada isikut peale ravi lõpetamist andma kindlaksmääratud ajavahemike järel SYNLABI vereanalüüsid CDT% taseme jälgimiseks. Ametnik on seisukohal, et isikul puudub motivatsioon kohustusi täita tulenevalt perekondlikest probleemidest ning nähtuvalt AUDITi testi tulemusest ei oska isik ise enda sõltuvusele piiri panna. Ametniku arvates vajab Kairi Saar seetõttu tugevamat sekkumist alkoholiprobleemiga toime tulemisel. Varasemast on näha, et sotsiaalprogramm „Liiklusohutusprogramm“ ning alkoholivastane programm „Kainem ja tervem Eesti“ isikut alkoholist loobuma ei ole motiveerinud. KOHTU SEISUKOHT
§ 74
lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus on Kairi Saarele määranud mitmeid kohustusi, et tegeleda põhjustega, mis on viinud ja võivad edaspidi viia teda uute õigusrikkumiste toimepanemiseni. Kairi Saare õigusvastase 2
(3)käitumise peamiseks põhjuseks on olnud alkoholi liigtarvitamine. Erakorralise ettekande kohaselt on Kairi Saar praeguseks kolm kuud kestnud kriminaalhooldusperioodi jooksul rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu vähemalt kümnel korral. Lisaks õigusrikkumiste toimepanemisele muutub Kairi Saar alkoholi tarvitanuna agressiivseks, karjub, laamendab, lõhub asju ja seda ka teiste pereliikmete, sh lapse juuresolekul. Uute kuritegude toimepanemise ohu maandamiseks ja kohtulahendiga määratud kohustuse täitmiseks on oluline, et Kairi Saar tunnistaks alkoholi tarvitamisest tulenevat probleemi ja loobuks alkoholi tarvitamisest täielikult. Selleks vajab ta professionaalset abi. Erakorralise ettekande kohaselt on Kairi Saar 02.12.2019 asunud statsionaarsele alkoholivastasele ravile, mis eelduste kohaselt kestab kolm nädalat. Eelnev annab alust loota, et Kairi Saar on mõistnud temal esineva probleemi tõsidust ja tal on ka tegelikult tahe sellega tegeleda. Selleks, et tagada ravi läbimine ja kontroll tema edasise käitumise üle on otstarbekas määrata kriminaalhooldusametniku poolt taotletud lisakohustus. Küll aga ei pea kohus põhjendatuks asendada sellega sotsiaalprogrammis osalemise kohustust. Olukorras, kus süüdimõistetu on ravile asunud, võib ka sotsiaalprogramm tulemuslik olla ning alkoholisõltuvusest vabanemisel lisatuge pakkuda. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)