← Eesti

1-18-6552/45

Obsah (5)§ 118§ 120§ 121§ 64§ 76

Kriminaalasi nr 1-18-6552 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2019 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 05.12.2019) Kriminaalasja number 1-18-6552

§ 118

lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust;

§ 120

lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust;

§ 121lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti Aleksandr Savinovile liitkaristuseks 4 aastat 1

(3)vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistati Aleksandr Savinov 2 aastat 8 kuud vangistusega. Karistusaega arvestati alates 29.06.
  1. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 28.02.
  2. Tartu Vangla edastas kohtule 24.10.
  3. a materjalid Aleksandr Savinovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas arvamuse Aleksandr Savinovi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 22.11.
  4. Prokuröri arvates ei ole Aleksandr Savinovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Aleksandr Savinov avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise aja tegelenud ja millised on tema plaanid vabaduses. Süüdimõistetu selgitas, kuidas on tal vanglas läinud ja milliseid rikkumis on ta toime pannud. Vabaduses suhtleb ema ja õega. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Savinov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt soovis kinnipeetav asuda esmalt elama ema juurde, kuid kriminaalhooldajal ei olnud võimalik kodukülastust teha. Kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud süüdimõistetu emaga kontakti saada ning puudub korteri omaniku nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on Aleksandr Savinovil võimalik taotleda elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxl, kus asub Jxxxxxxxxxxxxxxxxxx kus on võimalik kohaldada ka elektroonilist valvet. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on kokkuleppe olemas, kuid kohtule sellekohaseid dokumente esitatud ei ole. Samuti ei ole kohtule esitatud kriminaalhooldusametniku seisukohta elektroonilise valve kohaldamise võimaluste kohta nimetatud elukohas. Seega ei saakohus olla kindel, et Aleksandr Savinovile on elukoht garanteeritud.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ka eeltoodud asjaolusid arvestades ei oleks Aleksandr Savinovi vabastamine tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Aleksandr Savinovi on kriminaalkorras karistatud korduvalt eriliigiliste süütegude toimepanemise eest. Korduvalt on ta ka vanglakaristust kandnud. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu mitmete isikuvastaste kuritegude, s.o kehalise väärkohtlemise, tapmisega ähvardamise ja raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Kuigi kinnipeetava riskikäitumisega on karistuse kandmise ajal tegeletud, on tema käitumine jätkuvalt probleemne. Tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Individuaalses täitmiskavas 2

(3)ettenähtud kuriteoriske maandavate tegevuste läbimise kohta antud tagasisidet ei saa samuti pidada positiivseks. Märgata on küll positiivseid muutuseid, näiteks on süüdimõistetu motivatsioon sõltuvusprobleemidega tegeleda tõusnud, kuid kohtu arvates ei ole see piisav, et teda tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse avanemisel vabastada. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Eeltoodu põhjal ei ole kohus veendunud, et karistus oleks saavutanud Aleksandr Savinovi osas eesmärgi ja süüdimõistetu suudaks elada vabaduses uusi kuritegusid toime panemata. Aleksandr Savinovi vabanemisjärgsed elutingimused ei garanteeri samuti seaduskuulekat toimetulekut. Lisaks eelpool märgitud elukohaga seotud probleemile, puudub süüdimõistetul vabanemise korral töökoht, mis on oluline, kuna tal on suures summas tasumata rahalisi nõudeid. Lähedastest suhtleb ema ja õega, seega tugivõrgustik vabaduses on mingil määral säilinud. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Aleksandr Savinovi osas ei esine selliseid asjaolusid, mis tema vabastamist tingimisi enne tähtaega võimaldaksid, mistõttu tuleb süüdimõistetul jätkata karistuse kandmist kinnipidamisasutuses. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.