lg 1 ning ei esita teineteise vastu mistahes muid nõudeid Mereranna tee 4 korterelamule KODA Ehitus OÜ poolt 22.06.2012 sõlmitud rekonstrueerimistööde töövõtulepingu alusel teostatud renoveerimistöödega seonduvalt. 5) Tulenevalt
Põhinedes eelnimetatud lõikele lepivad pooled kokku, et kohtuliku kompromissi määrusele ei esita menetlusosalised määruskaebust. 6) Tsiviilasja pooled kannavad enda tsiviilasjaga seonduvad esinduskulud täiel määral isiklikult tuginevalt
lg 1 ning ei esita teineteise vastu mistahes muid nõudeid Mereranna tee 4 korterelamule KODA Ehitus OÜ poolt 22.06.2012 sõlmitud rekonstrueerimistööde töövõtulepingu alusel teostatud renoveerimistöödega seonduvalt. 5) Tulenevalt
Põhinedes eelnimetatud lõikele lepivad pooled kokku, et kohtuliku kompromissi määrusele ei esita menetlusosalised määruskaebust. 6) Tsiviilasja pooled kannavad enda tsiviilasjaga seonduvad esinduskulud täiel määral isiklikult tuginevalt
7) Pooled esitavad käesoleva kompromissi lepingu Harju Maakohtule ning paluvad kohtul kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lõige 1 punkti 4 ja § 430 lõike 1 alusel menetlus käesolevas tsiviilasjas. 8) Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ning menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest vastavalt
ja ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks ning menetluse lõpetamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Pooled paluvad kohtul otsustada kompromissi kinnitamine kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
lg 2 p 1 alusel palub hageja tagastada hagiavalduselt tasutud pool riigilõivu summas 1700 eurot OÜ Laesson ja Partnerid pangakontole EExxx. Kohtumääruse põhjendused Määruse põhjendused 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 4.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on kompromisslepingus taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja on menetluses tasutud riigilõivu kokku 3400 eurot. Kohus määrab sellest poole (1 700 eurot) tagastamise hagejale. 5.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et neil ei ole teineteise vastu kompromisslepingust väljuvaid nõudeid. Seega on pooled leppinud kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 6. Vastavalt
võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepinguga välistanud määruskaebuse esitamise, mistõttu käesolev määrus ei ole edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.