Obsah (6)

§ 113§ 76§ 100§ 108§ 101§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2019, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-13649 Tsiviilasi Eesti Energia AS hag

§ 113lg 1 alusel põhinõudelt (1291 eurot 88 senti) alates 6.

septembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta Enno Parve kanda.
2. Määrata Eesti Energia AS menetluskulude suuruseks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 225 eurot.
3. Mõista Enno Parvelt Eesti Energia AS-i kasuks välja menetluskulu 225 eurot. Edasikaebamise kord 2-19-13649 Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
4. Eesti Energia AS esitas
5. septembril 2019 kohtule hagiavalduse Enno Parve vastu 1291 euro 88 sendi suuruse võlgnevuse ja kõrvalkohustuste nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et
6. märtsil 2016 sõlmisid Elektrilevi OÜ (edaspidi ELV) ja Enno Parv (edaspidi kostja) võrguühenduse kasutamise lepingu nr xxx
7. novembril 2017 avastas Elektrilevi OÜ, et tarbimiskohal asukohaga xxx tarbitakse elektrienergiat ebaseaduslikult. Selle kohta koostati olukorra fikseerimise akt nr xxx. ELV spetsialistid tuvastasid, et arvestist väljuv juhe oli tarbija klemmi küljest lahti ühendatud ning peakaitsme alt oli juhtmega sillatud tarbija kaabel. Elektrienergia tarbimine oli arvestist mööda juhitud, seega toimus tarbimine mõõtmata ahelast. ELV pidas eelnimetatud olukorda elektrienergia ebaseaduslikuks kasutamiseks ning esitas kostjale
8. novembril 2017 elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku tarbimise kalkulatsiooni alusel arve nr xxx summas 1242 eurot 82 senti. Arve muutus sissenõutavaks
9. detsembrist
10. ELV avastas ka
11. aprillil 2018, et samal tarbimiskohal tarbitakse elektrienergiat ebaseaduslikult. Selle kohta koostati olukorra fikseerimise akt nr xxx. ELV spetsialistid tuvastasid, et liitumiskilbis oli arvestist väljuv faasijuhe tarbija toitekaabli klemmilt lahti ühendatud ning tarbija toitekaabli klemmile oli ühendatud lisajuhe otse peakaitsme pealt. Seega toimus kogu tarbimine mõõtmata ahelast. ELV esitas kostjale
12. aprillil 2018 elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku tarbimise kalkulatsiooni 0,67A alusel arve nr xxxsummas 49 eurot 6 senti. Arve muutus sissenõutavaks
13. maist
14. Kostja ei ole võlgnevust siiani tasunud. ELV loovutas hagejale tasunõuded. Võrgulepingu tüüptingimuste p 11.1 alusel pooled vastutavad võrgulepingus sätestatud kohustuste mittekohase täitmise või täitmata jätmise eest; p 11.2 alusel ostja vastutab tema omandis või valduses paikevas ehitises või selle osas või piiridega piiratud alal asuva tarbimiskoha mõõtmata voolu ahelas paiknevate kaitseseadmete, lülitite ja ühenduste ning mõõtesüsteemi ja nendel asuvate plommide säilimise ja rikkumatuse eest ja p 6.9 alusel võrguettevõtja määrab ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste mahu ja maksumuse õigusaktides sätestatud korras. Hageja kirjeldatud juhtumid vastavad elektrituruseaduse (ELTS) § 68 lg 1 p 4 sätestatud tunnusele, mille kohaselt elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane 2 2-19-13649 mõõteseade. Kostja tarbis elektrienergiat mõõtmata ahelast. ELTS § 68 lg 2 alusel hüvitab turuosaline võrguettevõtjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse, elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. ELTS § 68 lg 3 alusel kehtestab ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra majandus- ja kommunikatsiooniminister. Majandus- ja kommunikatsiooniministri
15. mai
16. a määrusega nr 34 „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse maksumuse määramise kord“ on §-des 4 ja 5 sätestatud ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning selle maksumuse määramise arvutusmetoodika. Seda arvutusmetoodikat kasutades koostas ELV kalkulatsiooni mõõdetud voolude alusel
17. novembrist 2016 kuni
18. novembrini 2017 tarbitud elektrienergia koguses 9829 kWh, üldteenuse hinnaga 0,0377 eurot/kWh (käibemaksuta), summas 444 eurot 66 senti ning tarbitud võrguteenused summas 798 eurot 16 senti.
19. novembrist 2017 kuni
20. aprillini 2018 tarbitud elektrienergia eest koostas ELV kalkulatsiooni 348 kWh, üldteenuse hinnaga 0,0513 eurot/kWh (käibemaksuta), summas 21 eurot 42 senti ning tarbitud võrguteenuste eest 27 eurot 64 senti. Kostja vastus hagiavaldusele
21. Kostja esitas vastuse hagiavaldusele
22. oktoobril
23. Kostja märkis, et ta võtab hagi õigeks ja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kostja soovib lahendust kompromissi teel. Kostja soovib võtta hagi õigeks ja palub kohtuotsuse resolutsioonis määrata talle võlgnevuse tasumiseks maksegraafik. Kohtu eelmenetlus
24. Kohus teavitas pooli
25. novembril 2019, et muutunud on kohtu koosseis. Samuti andis kohus pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks.
26. Hageja teavitas
27. detsembril 2019 kohut, et kuivõrd kostja on mitmekordselt rikkunud enda lubadusi võlgnevuste tasumisega, ei ole Eesti Energia AS nõus kompromisslepingu sõlmimisega. MAAKOHTU PÕHJENDUSED
28. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hageja nõue tuleb täies ulatuses rahuldada.
29. Esmalt märgib kohus, et ei pea kostja vastuses hagiavaldusele märgitut hagi õigeksvõtuks. Kostja küll tunnustab tema vastu esitatud nõuet, kuid soovib kohtuotsuses resolutsioonis kindlaks määrata maksegraafik. Hageja ei ole nõustunud kostja ettepanekuga kohtuotsuse resolutsioonis välja tuua tema soovitud maksegraafik. Sellisel juhul ei ole kohtu hinnangul kostja esitatu hagi õigeksvõtt TsMS § 440 tähenduses. Kohus leiab, et kostjal puuduvad sisulised vastuväited hagiavaldusele ning ta nõustub tema vastu esitatud hagiga. Küll aga selgitab kohus kostjale, et kostjal on võimalus kohtuotsuse täitmiseks kinnitada täitemenetluses maksegraafik.
30. Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et kostja tarbis elektrienergiat ebaseaduslikult ning ELV on kostjale kahel korral teinud olukorra fikseerimise akti, mille alusel on kostjale esitatud 3 2-19-13649 kalkulatsioonid elektrienergia eest tasumiseks.
31. novembril 2017 koostas ELV olukorra fikseerimise akt nr xxx. ELV spetsialistid tuvastasid, et arvestist väljuv juhe oli tarbija klemmi küljest lahti ühendatud ning peakaitsme alt oli juhtmega sillatud tarbija kaabel. Elektrienergia tarbimine oli arvestist mööda juhitud, seega toimus tarbimine mõõtmata ahelast. ELV pidas eelnimetatud olukorda elektrienergia ebaseaduslikuks kasutamiseks ning esitas kostjale
32. novembril 2017 elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku tarbimise kalkulatsiooni alusel arve nr xxx summas 1242 eurot 82 senti. Arve muutus sissenõutavaks
33. detsembrist
34. LV avastas ka
35. aprillil 2018, et samal tarbimiskohal tarbitakse elektrienergiat ebaseaduslikult. Selle kohta koostati olukorra fikseerimise akt nr xxx ELV spetsialistid tuvastasid, et liitumiskilbis oli arvestist väljuv faasijuhe tarbija toitekaabli klemmilt lahti ühendatud ning tarbija toitekaabli klemmile oli ühendatud lisajuhe otse peakaitsme pealt. Seega toimus kogu tarbimine mõõtmata ahelast. ELV esitas kostjale
36. aprillil 2018 elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku tarbimise kalkulatsiooni 0,67A alusel arve nr xxxsummas 49 eurot 6 senti. Arve muutus sissenõutavaks
37. maist
40. märtsil 2016 sõlmisid ELV ja kostja võrguühenduse kasutamise lepingu nr xxx Leping on siiani kehtiv. Hageja on kostjale arved esitanud, kuid kostja pole vaidlusaluseid arveid käesoleva ajani tasunud. Vastavalt

§ 76

lg-le 1 ja 2 on lepingu sõlminul kohustus täita oma kohustusi vastavalt lepingus või seaduses sätestatule, sh tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. ELV on kostjale teenust osutanud ja kostja on elektrit tarbinud mõõtmata ahelast, kuid kostja pole teenuse eest nõuetekohaselt tasunud. ELTS § 68 lg 2 alusel hüvitab turuosaline võrguettevõtjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse, elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. 9.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seetõttu leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja hagiavaldus tuleb täies ulatuses rahuldada. 10.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama paragrahvi teise lause kohaselt viivise määraks loetakse

§ 94sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Viivise arvestus algab maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpeb tasude laekumise päeval. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse osas, on põhjendatud hageja nõue ka viivise nõude osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 4 2-19-13649
2. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd hagejal ei ole menetluses esindajat olnud, ei ole hagejal tekkinud ka esindajaga seotud menetluskulusid.
3. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 225 eurot. Kuna riigilõivu kohustus ja summa tuleneb seadusest, siis on see põhjendatud menetluskulu. Kostjal tuleb hüvitada menetluskuluna 225 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 5