4-19-6036/11

K O H T UMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsmber 2019.a. Tallinn Väärteoasja number 4-19-6036 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuistungi sekretär Annika Peld Väärteoasi Marika Haraku (Harak) väärteoasi LS § 223 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse otsus väärteoasjas nr 2302,19,015724 Asja läbivaatamise kuupäev
2. detsember 2019.a. Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik Marika Harak prefektuuri 11.11.2019 Kaitsja vandeadvokaat Indrek Västrik Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 11.11.2019 otsus väärteoasjas nr 2302,19,015724 ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Edasikaebamise kord Määrusele võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 11.11.2019 otsusega väärteoasjas nr 2302,19,015724 karistati menetlusalust isikut selle eest, et ta 27.09.2019 juhtis mootorsõidukit, ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud alarmsõidukile, millel oli sisse lülitatud sinine vilkur, ei juhindunud LM 221 „anna teed“ nõuetest, mille tagajärjel sõitis alarmsõidukile otsa. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju AS-ile Xxxx ja Xxxx AS-ile, mis on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis, fototabelis. Tervisekahjustused tekitati K S, mis on fikseeritud Regionaalhaigla teatises. Menetlusalust isikut karistati LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Menetlusalune isik vaidlustas nimetatud otsuse, kuna alarmsõiduk sõitis hoopis temale otsa. Menetlusalune isik ei rikkunud hoolsuskohustust tee andmise suhtes. Menetlusalune isik ei pidanud ette nägema, et peateel liigub alarmsõiduk kiirusega 116km/h. Arvestades tänava kurvi, ei olnud alarmsõiduk menetlusalusele isikule aegsasti nähtav. Alarmsõidukil ei olnud sisse lülitatud helisignaal. Kohtuväline menetleja ei ole hinnanud mõlema liiklusõnnetuses osalenud juhi käitumist. Samuti ei ole tervisekahju tõendatud. Väärteoprotokollis puudub etteheidetava teo kirjeldus, see on kirja pandud lisalehel. Puudub ka käsitlus, kas tegu on toime pandud tahtlikult või ettevaatamatusest. Menetlusalune isik palub menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi, kuna tema teos puuduvad väärteotunnused. Alternatiivselt palub menetlusalune isik menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kuna tema süü ei ole suur ning tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 4-18-5832/18 ei too väärteo toimepanemine alati endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks, puudub avalik menetlushuvi. Samuti on määratud rahatrahv liiga suur. 16.12.2019 kohtuistungil palusid pooled menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kohtu põhjendused Vastavalt VTMS § 30 g 1 menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui: 1) menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi; 2) menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud; 3) menetlusalune isik on võtnud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis või 4) alaealine menetlusalune isik on võtnud kohustuse kasutada lepitusteenust või võtnud muu asjakohase kohustuse. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õige lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Menetlusalust isikut ei ole varem karistatud liiklusrikkumiste toimepanemise eest. Ka antud liiklusõnnetus toimus erandlike asjaolude mõjul – selles osales alarmsõiduk, mille kiirus võis olla rohkem kui 2 korda suurem asulas kehtestatud piirkiirusest, alarmsõidukil põlesid küll vilkurid, kuid ei olnud sisse lülitatud helisignaal. Tegemist oli õhtuse ajaga, menetlusaluse isiku vaatevälja piirasid puud ning tänaval esines kerge kurv. Liiklusõnnetuse tekkimise asjaolusid võis (mõlema) sõiduki juhil olla raske ette näha. Asjaoludest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks teo toime pannud tahtlikult. Riigikohtu lahendi nr 4-18-5832 järgi on kriminaalkolleegium senises praktikas olnud järjekindlalt arvamusel, et süülise väärteo toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kuivõrd puuduvad andmed selle kohta, et tegu oli toime pandud tahtlikult, ei ole kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süü suur. Avalik menetlushuvi puudub. Seetõttu on õige lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Kohus lõpetab menetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohus ei lahenda kahju küsimust. VTMS § 7 kohaselt lahendatakse võimalik kahju hüvitamine tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Menetluskulud jäävad VTMS § 30 lg 13 alusel menetlusaluse isiku kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik