lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust;
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristus kuritegude kogumi eest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti Andrey Kozhevnikovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 21.06.
lg 1 järgi inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumises ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama. Uue otsusega mõisteti Andrey Kozhevnikov eeltoodud süüdistuses õigeks. Muus osa jäi maakohtu otsus muutmata. Tartu Vangla esitas kohtule 28.10.2019 materjalid Andrey Kozhevnikovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Samal päeval teatas vangla, et Politsei- ja Piirivalveameti 21.10.2019 otsusega nr 15.3-3.4/ 742-5 tunnistati kinnipeetava Andrey Kozhevnikov pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks alates 21.10.2019 ning tehti ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks väljasaatmisega Venemaa Föderatsiooni ning kohaldati sissesõidukeeld 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Sellest tulenevalt tegi Tartu Vangla kohtule ettepaneku kohaldada Andrey Kozhevnikovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral KrMS § 426 lg 3 sätteid. Prokurör esitas arvamuse Andrey Kozhevnikovi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 15.11.2019. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toetanud Andrey Kozhevnikovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Andrey Kozhevnikov avaldas kohtuistungil esmalt, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Väidetavalt on tal selleks oma põhjused, kuid ta ei soovinud neid avaldada. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise aja tegelenud. Seda, millised on tema plaanid vabaduses, ei soovinud ta samuti avaldada. Seejärel selgitas süüdimõistetu, et ta ikkagi ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda ja jäi selle juurde. Suurt rolli mängib seejuures otsus tema riigist välja saatmise kohta. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Andrey Kozhevnikov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Andrey Kozhevnikovi on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Kinnipeetav kannab teist vanglakaristust. Varasemalt on teda karistatud varguse, asja omavolilise kasutamise ja kehaliste väärkohtlemiste eest. Käesolevat karistust kannab ta omavolilise sissetungi ja 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.