Obsah (7)

§ 77§ 78§ 28§ 55§ 84§ 68§ 71

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Raivo Einula Otsuse kuupäev 02.detsember 2019 Tsiviilasja number 2-18-18980 Tsiviilasi P K vs Osaühing C.B.A saamata p

§ 77

lõike 1 ja tööleping nr 124 p 10.5 alusel leppetrahvi tasumist summas 3000 eurot. 27.09.2018 hageja esitas kostjale avalduse, milles palus teda töölt vabastada omal soovil. 28.09.2018 kostja teatas hagejale, et loeb hageja viimaseks töötamise päevaks 28.09.

1. VÕS § 7 lg 1 järgi loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Hageja mõistlikult arvas, et tööleping on lõpetatud 28.09.2018, kuna kostja avaldas, et loeb hageja viimaseks töötamise päevaks 28.09.
2. Kuna poolte vahel sõlmitud tööleping on lõppenud 28.09.2018, siis ei ole hageja 01.10.2018 tööülesannete täitmisele ilmumata jätmisega rikkunud töölepingu p 10.5 ja nimetatud punkti alusel leppetrahvi nõude esitamine ei ole põhjendatud. Kostja vastus ja seisukohad 03.04.2019 vastuse kohaselt, tsiviilasjas nr 2-19-1112 menetleb kohus kostja hagi hageja vastu ja kostja nõuab hagejalt 6607,73 euro tasumist. Kostja on seni keeldunud käesolevas asjas esitatud hagis nõutud summade tasumisest põhjusel, et kostjal on endal nõue hageja vastu. Vastav tasaarvestusavaldus on hagejale esitatud töövaidluskomisjonis.

§ 78lõige 1 ei välista kohtus tasaarvestusavalduse tegemist.

Kui seni esitatud avaldusi mitte pidada nõuetekohaseks, sisaldub vastav avaldus tasaarvestuse tegemiseks käesolevas menetlusdokumendis. VÕS § 186 p 2 kohaselt lõppeb võlasuhe tasaarvestuse tegemisega. Seega on võlasuhe lõppenud ning kostja palub hagi jätta rahuldamata. 17.10.2019 menetlusdokumendis selgitab kostja, et hageja jättis tsiviilasjas nr 2-19-1112 oma varalise vastutuse kokkuleppest tulenevad tööülesanded täitmata, mistõttu tekkis kahju ekskavaatoritele Komatsu 210 ja Case CX130 kokku summas 3607,73 eurot. Ühtlasi ründas hageja 01.10.2018 kostja juhatuse liiget, ähvardas teda tapmisega ja keeldus edaspidi tööle tulemast. Poolte vahel sõlmitud töölepingu kohaselt kaasnes sellega P Kile leppetrahv summas 3000 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on üleval hageja nõue kostja vastu välja maksmata töö- ja puhkusetasu ulatuses brutosummas 4886,36 eurot. Kuna pooltel on erinevates tsiviilasjades üksteise vastu vastastikused rahalised nõuded, taotleb kostja nõuete tasaarvestuse tegemist. VÕS § 186 p 2 kohaselt lõppeb võlasuhe tasaarvestuse tegemisega. Kuna kostja tsiviilasjas nr 2-19-1112 esitatud nõue hageja vastu on suurem kui hageja nõue kostja vastu käesolevas tsiivilasjas, lõppeb hageja nõue tasaarvestusega täielikult. Seega on võlasuhe lõppenud ning kostja palub hagi jätta rahuldamata. Kostja jääb enda varasemate seisukohtade juurde. Kohtuistung Hageja lepinguline esindaja vastas kohtule, et hageja nõuab töötasu 2018 septembri eest summas 2500 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitist 2386 eurot ja 36 senti. Hageja jääb oma nõude juurde. Lahkumisavaldus esitati 27.09.2018, alates 01.10.2018 hageja enam ettevõttes ei töötanud, viimane tööpäev oli 28.09.

1. Hageja palus teda vallandada omal soovil. Direktor kirjutas sms-s, et ta loeb hageja viimaseks tööpäevaks 28.septembrit. Hageja mõistlikult arvas, et tööleping on lõpetatud. Kostja nõude kahju hüvitamiseks, millega ta kavatses tasaarvestada 3 2-18-18980 hageja nõuet, jättis Harju Maakohus oma otsusega rahuldamata ja see on praeguseks hetkeks jõustunud, kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse ainult leppetrahvi puudutavas osas Ringkonnakohtule. Hageja ei ole nõus oma nõuet vähendama. Hageja vastas kohtule, et ta on ausalt töötanud ja tehnikat hooldanud, kogu tööaja jooksul pretensioone hageja vastu ei ole olnud. Hageja läks firmasse tööle 03.01.2018, täistööajaga, katseaeg oli 4 kuud. Tööleping lõpetati järgmiselt: direktor hakkas hagejasse halvasti suhtuma, mis seisnes selles, et tuli objektile kohale ja hakkas põhjuseta sõimama. Üks viimaseid pretensioone direktori poolt oli, et hageja teeb valesti geodeetilist märgistust, kuigi hageja pole geodeet. Geodeedid tulid kohale, kontrollisid ja kõik oli normaalne. Veel öeldi, et hageja olevat rikkunud kallurit, aga hagejal ei olnud sellega pistmist. Hageja on täitnud töönõudeid ja kohustusi, lahkumisavalduse esitas kirjalikus elektroonilises vormis. Järgmisel päeval saatis direktor hagejale sms-i, et see on hageja viimane tööpäev ja järgmisel päeval peab tehnika üle andma. Andis mõista, et tööleping on lõpetatud ja raha hageja ei saanud. Järgmisel tööpäeval lõi direktor hagejat näkku. Tööleping lõpetati sms-i teel 28.09.
2. Hageja ei saanud töötasu septembri eest. Kostja lepinguline esindaja vastas kohtule, et teine tsiviilasi on hetkel Ringkonnakohtus pooleli. Hageja esitas lahkumisavalduse ja keegi ei ole kedagi lahti lasknud. Lahkumise põhjust avalduses välja ei olnud toodud. Hagejale ei makstud palka, sest töölepingu kohaselt oli ette nähtud leppetrahvi kokkulepe. Hageja oleks pidanud 01.10.2018 kohale ilmuma, kuid seda ta ei teinud. Leppetrahv oli 3000 eurot. Hooldamata seadmetega tekkis ettevõttele kahju ja vastavalt kokkulepetele pidi kahju vastaspool hüvitama. Leppetrahvi suurus oli kirjas töölepingu lisas. Töölepingu lisa punktis 5.4 on toodud töötaja varalise vastutuse osa. Kuna hageja poolt jäeti teatud vajalikud tegevused teostamata, siis tuli tehnikal ära vahetada kaks osa. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 235 kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda selle väite usutavaks. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 6 kohaselt, hagi või avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja töövaidlusasja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks poolte vahel sõlmitud töölepingu alusel töötasu 2018 septembrikuu eest 2500 eurot (bruto) ja puhkusehüvitise 2386,36 eurot (bruto). Kohus on menetluses tuvastanud järgmised asjaolud: -hageja (töötaja) ja kostja (tööandja) vahel on 03.01.2018 sõlmitud kirjalikult tööleping määramata ajaks; -töölepingu p 1.1 kohaselt asus töötaja tööle 03.01.2018 xxxx ja xxxx; -töölepingu p 4.1 kohaselt tööandja maksab töötajale vastavalt töölepingus näidatud tehtud töö eest ja faktiliselt töötatud ajale põhipalka 7 eurot ühe töötunni eest (neto); -töölepingu p 4.2 kohaselt, vastavalt materiaalse vastutuse lepingule tasutakse töötajale täiendav 4 hüvitis 3 eurot ühe töötunni eest (neto); -töölepingu p 5 kohaselt on töötaja põhipuhkus 28 kalendripäeva tööaasta eest; -kostja ei ole hagejale maksnud töötasu 2018 septembrikuu eest; -kostja ei ole hagejale maksnud puhkusehüvitist töötatud aja eest; -kostja on esitanud hagejale tasaarvestusavalduse summas 6607,73 eurot ja on seisukohal, et poolte vahel on võlasuhe lõppenud; -Harju Maakohus on 10.04.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-1112 jätnud rahuldamata Osaühing C.B.A. hagi P Ki vastu, milles hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks poolte vahel sõlmitud varalise vastutuse kokkuleppe p 5.4 alusel 3607,73 eurot ja töölepingu seaduse (

) § 77 lg 1 ja poolte vahel sõlmitud töölepingu p 10.5 alusel leppetrahvi 3000 eurot seoses tööle asumisest keeldumisega, kokku 6607,73 eurot; -Osaühing C.B.A. on esitanud Harju Maakohtu 10.04.2019 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-1112 peale apellatsioonkaebuse osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi leppetrahvi nõudes summas 3000 eurot; apellatsioonkaebust ei ole esitatud otsuse peale osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi varalise vastutuse kokkuleppe p 5.4 alusel 3607,73 euro väljamõistmiseks.

§ 28

lg 2 p 2 kohaselt, tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on kostja juures 2018 septembris töötanud ning kostja ei ole hagejale 2018 septembrikuu eest töötasu maksnud ja kostja on põhjendanud töötasu maksmata jätmist sellega, et kostja on tasaarvestanud hageja töötasu enda nõudega hageja vastu. Kostja on töövaidluskomisjonile esitanud hageja palgalehe, mille kohaselt on kostja hagejale arvestanud 2018 septembrikuu eest töötasu brutosummas 2600 eurot, millest kuulub netosummana väljamaksmisele 2005,12 eurot.

§ 78

lg 1 kohaselt, kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtule ei ole töötajapoolset nõusolekut esitatud, samuti on hageja menetluses kostja tasaarvestusavaldusele vastu vaielnud. Seega on tõendatud, et hageja (töötaja) ei ole andnud tööandjale (kostjale) nõusolekut töötasu tasaarvestamiseks. Töövaidluskomisjon on kostjale 16.11.2018 otsuses nr xxxx selgitanud, et ilma töötaja nõusolekuta ei ole tööandjal õigust töötasust kinnipidamisi teha ka juhul, kui poolte vahel on sõlmitud varalise vastutuse leping, kui pooled on kokku leppinud leppetrahvis, kui töötaja on tekitanud tööandjale kahju või lahkunud töölt omavoliliselt. Iga vastava nõude puhul tuleb tööandjal esmalt pöörduda vastava nõudega töötaja poole ning juhul, kui töötaja on nõus vastavate summade tasumisega ja lubab nõude tasaarvestada töötasuga, on töötasust kinnipidamine lubatud. Kuna poolte vahel ei ole kokkulepet kostja nõuete tasaarvestamiseks hageja töötasuga, siis tuleb hageja nõue rahuldada. Kohus lähtub hageja nõudest ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja töötasu brutosummas 2500 eurot.

§ 55

kohaselt, eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Pooled on töölepingu p 5 kokku leppinud, et töötaja põhipuhkus on 28 kalendripäeva tööaasta ees.

§ 84

lg 1 kohaselt, töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.

§ 68

lg 1 kohaselt, põhipuhkust antakse töötatud aja eest.

§ 71

kohaselt, töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Pooled on üksmeelel selles, et poolte vahel 03.01.2018 sõlmitud tööleping on lõppenud ja et kostja (tööandja) ei ole hagejale (töötajale) puhkusehüvitist maksnud. Hageja on esitanud hagiavalduses puhkusehüvitise arvestuskäigu, millele kostja ei ole vastu vaielnud. Samuti ei ole kostja vastu vaielnud puhkusehüvitise suurusele. Kohus rahuldab hageja nõude täielikult ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja puhkusehüvitise brutosummas 2386,36 eurot. Osaühing C.B.A. on esitanud Harju Maakohtu 10.04.2019 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-1112 peale 5 2-18-18980 apellatsioonkaebuse osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi leppetrahvi nõudes summas 3000 eurot; apellatsioonkaebust ei ole esitatud otsuse peale osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi varalise vastutuse kokkuleppe p 5.4 alusel 3607,73 euro väljamõistmiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS 200 lg 4 kohaselt, tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Harju Maakohtu 10.04.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-1112 on tuvastatud, et Osaühing C.B.A. poolt menetluses esile toodud asjaoludega ja tõenditega ei ole tõendatud, et P K ei ole mõistlikult seadmeid kasutanud ja on põhjustanud Osaühing C.B.A. karjääritehnikale hooletuse või ebaõige kasutamisega kahju. Kohus jättis Osaühing C.B.A. nõude P Kilt poolte vahel sõlmitud varalise vastutuse kokkuleppe p 5.4 alusel 3607,73 eurot väljamõistmiseks, rahuldamata ning Osaühing C.B.A. ei ole kohtuotsust selles osas vaidlustanud. Seega ei ole Osaühingul C.B.A. P Ki vastu nõuet summas 3607,73 eurot, mida oleks võimalik tasaarvestada P Ki puhkusehüvitise nõudega. Leppetrahvi nõudele summas 3000 eurot on P K esitanud vastuväite ja kohus on 10.04.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-1112 tuvastanud, et kuna poolte vahel sõlmitud tööleping on lõppenud 28.09.2018, siis ei ole P K 01.10.2018 tööülesannete täitmisele ilmumata jätmisega rikkunud töölepingu p 10.5 ja nimetatud punkti alusel leppetrahvi nõude esitamine ei ole põhjendatud. Harju Maakohtu 10.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-19-1112 ei ole selles osas jõustunud. Seega ei ole kostjal käesoleval ajal vaidlustamata nõuet, mida on võimalik tasaarvestada hageja nõudega. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 162 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 2 määrab kohus hageja menetluskulud, milleks on lepingulise esindaja kulud, kindlaks ja mõistab kostjalt välja käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale kohtumenetluses õigusabi 7,3 tundi tunnihinnaga 100 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: asja materjalide analüüs, nõupidamine hagejaga 1,5 tundi; hagiavalduse koostamine 2 tundi; tutvumine kostja vastusega ning vastuse analüüs, nõupidamine hagejaga 0,5 tundi; 31.07.2019 seisukoha koostamine 1,5 tundi; kohtuistungiks ettevalmistamine (s.h toimikuga tutvumine, nõupidamine hagejaga) 1 tund; osalemine kohtuistungil 0,5 tundi; tutvumine kohtuistungi protokolliga ning protokolli analüüs 0,3 tundi. Kohtuvaidluse asjaolusid (esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht, asja lahendamine kohtuistungil) tervikuna arvestades peab kohus hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi ja menetluskulusid taotletud suuruses põhjendatud ja vajalikuks. Kohus määrab juhindudes TsMS § 138, § 144, § 173 - § 177 hageja menetluskulud kindlaks summas 730 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Raivo Einula 6