Kohustada Andrei Šlegelit täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 1
lg 2 p 2, 4, 8, 9 alusel määrata Andrei Šlegelile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 3) osaleda sotsiaalprogrammis; 4) alluda elektroonilisele valvele 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valve seade keha külge kinnitamisest. Määrus Andrei Šlegeli suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Andrei Šlegel kohtumääruse jõustumist. karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Andrei Šlegel on süüdi tunistatud Tartu Maakohtu 21.01.2019. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-447
lg 2 ja
a episood) ja karistuseks mõistetud
lg 1 alusel 1 aasta vangistust.
a otsusega kriminaalasjas 1-18-8560 Andrei Šlegelile mõistetud karistusega üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu vangistust. Andrei Šlegel tunnistati süüdi
lg 2 ja
a episood) ja karistuseks mõisteti
lg 1 alusel 1 aasta 2 kuud vangistust.
a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-18-8560 mõistetud karistuse kandmata osa, mis oli 1 aasta 1 kuu vangistust, võrra mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestati Andrei Šlegeli eelvangistus karistusaja hulka ning arvestati kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse kandmise algust alates 07.12.
lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Andrei Šlegel temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxjuhataja on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Andrei Šlegelit on kriminaalkorras karistatud korduvalt eriliigiliste süütegude toimepanemise eest. Enamus varasemaid karistusi on kustunud. Käesolevalt kannab süüdimõistetu karistust sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Vähetähtis ei ole asjaolu, et osaliselt on kuriteod pandud toime varasema kohtuotsusega määratud katseajal. Kuritegude peamiseks põhjuseks on alkoholi kuritarvitamine ja sellest tingitud mõtlematu käitumine, impulsiivsus ja valed probleemide lahendamise oskused. Karistuse kandmise ajaks planeeriti kinnipeetavale individuaalses täitmiskavas mitmeid kuriteoriske maandavaid tegevusi. Osa nendest on ta läbinud, kuid osa läbimata. Kohtuistungil avaldatu põhjal on Andrei Šlegel valmis vabaduses lisakohustusi täitma, mis tähendab, et tal on võimalik karistuse kandmise ajal katkestatud sotsiaalprogramm läbida ka vabaduses. Vangla iseloomustuse kohaselt mõistab kinnipeetav, et tal tuleb oma alkoholiprobleemiga tegeleda. Distsipliini järgimisega Andrei Šlegelil kinnipidamisasutuses probleeme ei ole olnud. Vabanemise korral on süüdimõistetul kindel elukoht. Garanteeritud töökoht puudub, kuid väidetavalt aidatakse teda töökoha leidmisel. Süüdimõistetul on varasem töökogemus talutöödel ja ehitusel, kuid kindel kutse ja kvalifikatsioon puuduvad. Lähedasteks on elukaaslane ja tütar, kellega on toetavad suhted säilinud. Hinnanud kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et Andrei Šlegeli tingimisi enne tähtaega vabastamine vangistuse kandmiselt on võimalik. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks kohtu arvates olla Andrei Šlegeli osas tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kohtuistungil avaldatu põhjal võib eeldada, et süüdimõistetu on saanud aru oma õigusvastase käitumise põhjustest ja muutuste vajalikkusest. Selleks, et tegeleda probleemidega, mis on viinud kuritegude toimepanemiseni, on tal vabaduses tarvis tuge, mida saab talle pakkuda läbi kriminaalhoolduse ning kohtu poolt määratavate lisakohustuste. Süüdimõistetu varasem elukäik näitab, et iseseisvalt ta sellega toime ei tule. 3
Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks
Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Kuna karistuse kandmise ajal on sotsiaalprogrammi läbimine pooleli jäänud, tuleb Andrei Šlegelile määrata
Lisaks tuleb Andrei Šlegelil
lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele.
lg 3 p 2 ja lg 4 alusel peab kohus, arvestades kinnipeetava ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 3 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.