KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2019.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-19-2827 (17230102243) Kohtunik Eha Popova Kohtuist

238 lg2 alusel ärakandmisele 6 kuud vangistust KarS § 73 kohaldamisega katseajaga 3 aastat, karistus kustumata Kaitsja Kristjan Tuul RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 175lg 1, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 p 1, 306, § 311, § 312, § 313 ja § 315, Tunnistada süüdi Timo Lehtma Kar

S § 183 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistust. 1 (üks) aasta KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.12.2014.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - vangistus 6 (kuus) kuud – võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2 KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.02.2018, s.o 1 (üks) päev, ärakandmisele kuulub 1 aasta 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Vastavalt KarS § 69 asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 539 (viissada kolmkümmend üheksa) tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat. Määrata Timo Lehtmale kriminaalhooldaja Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel. Kohustada Timo Lehtmat üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: elama alalises elukohas xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 21 kohustada Timo Lehtmat käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohaldada Timo Lehtma suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Asitõendid - 2 minigrip kilekotti, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Tallinnas Rahumäe tee – hävitada.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Timo Lehtmalt riigituludesse sundraha 810 eurot ja menetluskulud 318 eurot (ekspertiisitasu 168 eurot, kaitsjatasu 150 eurot).

§ 180

lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud summas 1128 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 94 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse 3 pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Timo Lehtma anti kohtu alla süüdistatuna selles, et ta omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikult ja kohas ning tuvastamata ajast alates, kuid vähemalt alates

1. aasta septembrikuust kuni enda kinnipidamiseni 13.02.2018, edasiandmise eesmärgil väikeses koguses narkootilisi aineid marihuaanat ja kokaiini. Omandatud narkootilisi aineid hoidis Timo Lehtma ebaseaduslikult enda valduses, s.o. enda elukohas ehk xxxx asuvas korteris, enda kasutuses olevas mootorsõidukis xxxx registreerimismärgiga xxxx ja teistes kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohtades ning andis neid vähemalt alates
2. aasta septembrikuust kuni enda kinnipidamiseni 13.02.2018 ebaseaduslikult edasi kohtueelse menetluse käigus tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Selliselt andis Timo Lehtma
3. aasta septembrikuust kuni oktoobrikuuni xxxx tänaval enda kasutuses olevas mootorsõidukis xxxx registreerimismärgiga xxxx kolmel korral väikeses koguses, s.o. 1 grammi kaupa marihuaanat hinnaga 20 eurot gramm ning xxxx tänava parklas ühe doosi jagu kokaiini hinnaga 50 eurot doos ebaseaduslikult edasi H T (T), samuti andis ta 25-l kuni 30-l korral H T (T) ühise suitsetamise käigus tasuta tarvitamiseks narkootilist ainet marihuaanat ning xxxx tänaval ühe doosi jagu kokaiini. Selliselt andis Timo Lehtma
4. aasta sügisel xxxx täpselt tuvastamata kohtades ühel kuni kahel korral väikeses koguses, so 1 grammi kaupa 20 euro eest ja korduvalt tasuta tarvitamiseks narkootilist ainet marihuaana ebaseaduslikult edasi H P. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana) ning kokaiin kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
5. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist narkootilisest ainest ja kokaiini puhul 0,65 grammist narkootilisest ainest puhtal kujul. Seega pani Timo Lehtma toime narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. POOLTE SEISUKOHAD Prokurör leidis kohtulikul uurimisel uuritud tõenditele tuginedes, et T. Lehtma on toime pannud KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja taotles T. Lehtma karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud. Eelvangistuses viibitud 1 päev arvata karistuse hulka ja ärakandmisele kuulub vangistus 1 aasta 5 kuud 29 päeva, mida suurendada Harju maakohtu 10.12.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata vangistuse 6 kuu võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus 1 aasta 11 kuud 29 päeva, 4 milline asendada üldkasuliku tööga 719 tundi, millise tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. Prokurör taotles panna Timo Lehtmale lisakohustuseks keeld omada või tarvitada narkootilisi aineid ja keelata tal suhelda isikutega, kes talle teadaolevalt omavad või tarvitavad narkootilisi aineid või on süüdi mõistetud narkootiliste ainete käitlemises. Kaitsja leidis, et T. Lehtma tuleb mõista KarS § 183 lg 1 järgi õigeks, sest tema süü kohta puuduvad tõendid. Süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud. KOHTU SEISUKOHT Kohus, uurinud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et T. Lehtma kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendatud. süü KarS § 183 lg 1 järgi Tunnistaja H T (T) ütlused kinnitavad, et ta sai 2017.a ajal, mil ta töötas Timo Lehtma juures korduvalt T. Lehtmalt narkootilisi aineid – marihuaanat ja kokaiini. Kokaiini sai H. T T. Lehtmalt kahel korral, ühel korral T. Lehtma autos ja ühel korral xxxx tänaval. Kohest tasumist kokaiini eest T. Lehtma ei nõudnud, vaid lubas tasu kokaiini eest võtta hiljem palgast maha. Kokaiini tarvitas H. T T. Lehtma sõidukis koos T. Lehtma, H. P ja veel ühe isikuga. Ühe korra kokaiini andmise eest võttis T. Lehtma tunnistaja palgast maha 50 eurot. Kanepit andis T. Lehtma H. T korduvalt peale tööpäeva lõppu, olles eelnevalt kanepi suitsetamiseks paberisse keeranud. Kanepit ostis H. T T. Lehtmalt ühe korra, makstes 1 grammi eest T. Lehtma kodu juures xxxx juures 20 eurot. Eelnevalt kaalus T. Lehtma autos olnud kaaluga kanepi ära, tunnistaja hinnangul oli T. Lehtmal sel korral autos ca 10 grammi kanepit, millest 1 grammi müüs ta H. T. H. T ütluste kohaselt nägi ta, kuidas T. Lehtma viis kanepit ka H. P ning H. P kinnitas tunnistajale, et oli T. Lehtmalt saanud kanepit, et ta saaks sellega natuke teenida. Ka kinnitas H. T, et on ka varasemalt tarvitanud kanepit ning tundis lõhna ja värvuse alusel ära, et T. Lehtmalt saadud kanepi näol on tegemist narkokanepiga. Tunnistaja H P kinnitas kohtuistungil, et sai H. T kaudu tööd T. Lehtla juures. H. P kinnitas, et tarvitab ise kanepit, kuid keeldus nimetamast isikuid, kelle käest ta kanepit on saanud. H. P avaldas kohtuistungil, et mul ei ole kohustust neid isikuid nimetada, kellega ma koos olen tarvitanud kanepit või narkootilisi aineid. Ma võin vaikida selle nimel. Kas oli see Lehtma, T või mõni muu inimene, ma ei pea seda nime välja ütlema. Vastuseks kaitsjale teatas H. P, et ei ole saanud kanepit H. T ja T. Lehtmalt. Prokuröri taotlusel avaldati

§ 289lg 1 alusel ristküsitluse käigus H.

P poolt kohtueelses menetluses antud ja allkirjastatud ütlused, milliste kohaselt on H. P andnud ütlusi “oli kordi, kus ma sain marihuaanat tarbimiseks ka tema käest. Timo oli selline konkreetne, tegi marihuaana sigareti ära ja läks koju, ta väga palju väljas ei istunud. Oli ka 1-2 korda nii, et ta (Timo Lehtla) andis mulle grammi marihuaanat, ütles veel mulle, et kui saan, siis tooksin talle mingi päev 20 eurot selle eest“. Kohtuistungil väitis H. P, et kuigi ta allkirjastas ülekuulamisprotokolli, siis kohtueelses menetluses topiti talle sõnu suhu. T. Lehtma poolt narkootiliste ainete omandamist ja valdamist kinnitavad ka kirjalikud tõendid. Läbiotsimisprotokollist ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt leiti T. Lehtma kasutuses olnud sõidukis 13.02.2018 toimunud läbiotsimisel kaks soonkinnisega kilekotti, millest ühes on valget värvi pulbrilise aine jäägid ja teises rohelist värvi taimse aine jäägid, samuti tuvastati sõiduki juhiukse taskus arvukate minigrip kilekottide olemasolu (tl 11-12). Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 18E-AN0205 (tl 16) tõendab sotsiaalministri 18.05.2015.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ainete I nimekirja kuuluva tetrahüdrokannabinooli (THC) ja II nimekirja kuuluva kokaiini jälgede leidumist läbiotsimisel leitud soonkinnisega kilekottides. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 5 kohtutoksikoloogiaekspert M T vastus järelepärimisele enam levinud narkootiliste ainete keskmise ühekordse koguse ja kümnekordse koguse kohta /tl 26-28/ tõendab, milline on narkootilise aine suur kogus marihuaana ja kokaiini puhul. H. T ütluste kohaselt maksis ta T. Lehtlale ühel korral saadud kokaiini eest 50 eurot ja kanepi 1 grammi eest 20 eurot. Sellised hinnad vastavad juhtivkriminaalametnik L L vastuse (tl 23) kohaselt Eesti kuritegelikul turul 2017-2018 kehtinud marihuaana ja kokaiini keskmistele hindadele. Kaitsja leidis, et H. T ütlused ei ole usaldusväärsed, sest H. T ei suhtu T. Lehtmasse hästi, on väitnud, et T. Lehtma on talle võlgu, on kättemaksuks pöördunud politseisse ja teinud valekaebuse. Kaitsja leidis ka, et H. T ütlused ei haaku läbiotsimisprotokolliga, mille kohaselt T. Lehtma elukohast ja sõidukist narkootilisi aineid ja kaalu ei leitud. Kohus sellega ei nõustu. Kohtul ei tekkinud tunnistaja puhul kahtlust tema usaldusväärsuses, kohtu hinnangul vahendas tunnistaja oma ütlustes kohtule kogetut ja nähtut ning kohtul puudub alus kahelda H. T ütluste usaldusväärsuses kaitsja poolt viidatud asjaoludel. H. T ei eita, et pöördus politseisse seoses T. Lehtla poolt narkootiliste ainete käitlemisega ning üheks põhjuseks oli asjaolu, et T. Lehtla ei maksnud talle töötasu. Samas on H. T järjepidevalt andnud ütlusi narkootiliste ainete käitlemise kohta T. Lehtma poolt, kinnitades kohtuistungil selliste ütluste tõesust. Seonduvalt kaitsja väitega, et läbiotsimise materjalid ei kinnita H. T ütlusi, märgib kohus, et läbiotsimine T. Lehtma elukohas teostati 13.02.2018.a. H. T on aga ütlusi andnud narkootiliste ainete käitlemisest, sealhulgas kaalumisest, T. Lehtma poolt 2017.a. Seega ei ole mingit alust arvata, et versiooni selle kohta, et T. Lehtla on talle korduvalt andnud narkootilisi aineid, mõtles tunnistaja välja kättemaksuks varasemalt saamatajäänud töötasu eest või mingil muul kaitsja poolt viidatud põhjusel. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus valetunnistuse andmise eest hoiatatud tunnistaja H. T ütlused usaldusväärseks tõendiks. Kohus leiab, et H. P kohtuistungil antud ütlused pole usaldusväärsed, sest on diametraalselt vastuolus tema kohtueelses menetluses antud ütlustega. Ka ei ole H. P usutavalt selgitanud ütluste muutmise põhjust. Eeltoodust tulenevalt tuleb H. P ütlused tõendikogumist välja jätta. T. Lehtma ütluste kohaselt ei ole ta süüdistuse märgitud ajal ühtegi narkootilist ainet omanud, tarvitanud ega edasi andnud ning H. T ütlused on ajendatud kättemaksusoovist. Tema kasutuses olnud sõidukit kasutasid ka teised inimesed ning ta ei olnud autos olnud minigrip kilekottidest teadlik. Kohus leiab, et T. Lehtma ütlused toimunu kohta on ennastõigustavad, on ümber lükatud tunnistaja H. T ütlustega ning ei riimu ka teiste uuritud tõenditega, seega ei ole nimetatud ütlused usaldusväärsed ning kohus neid tõendina ei arvesta. Kaitsja leidis, et T. Lehtma sõidukist narkootiliste ainete jälgedega minigrip kilekottide leidmine ei kinnita, et nimetatud esemed on seotud T. Lehtmaga. Kaitsja väitel kasutasid sõidukit mitmed isikud. Kohus märgib, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, mille kohaselt ei piisa süüdistusversiooni ümberlükkamiseks paljasõnaliste süüdistusversiooni kritiseerivate argumentide esitamisest, vaid enda kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada. Kaitsja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, kes võisid väidetavalt kasutada T. Lehtma kasutuses olevat sõidukit. Arvestades eeltoodut on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist T. Lehtma poolt narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus tuvastati küll narkootilise aine müük tarvitajatele, kuid hilisemalt oli võimatu kindlaks teha, millise kontsentratsiooniastmega ainega oli tegu, siis juhul, kui leiab kinnitust, et narkootilist ainet müüdi tarvitajale ühekordse annusena, on tõepoolest loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks. Et tarvitaja mõttes oli tegemist joovet tekitava narkootilise aine või aine seguga, kinnitab ka asjaolu, et ühele tunnistajatest müüs T. Lehtma narkootilist ainet korduvalt. Eeltoodu alusel saab väita, et tegemist oli minimaalselt üheks 6 narkojoobeks vajaliku kogusega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.02.2007.a otsuse asjas 3-11-121-06, p 13, 25.11.2016.a otsus asjas 3-1-1-95-16, p 23). Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et T. Lehtma omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikult ja kohas ning tuvastamata ajast alates, kuid vähemalt alates 2017. aasta septembrikuust kuni enda kinnipidamiseni 13.02.2018, edasiandmise eesmärgil väikeses koguses narkootilisi aineid marihuaanat ja kokaiini. Omandatud narkootilisi aineid hoidis Timo Lehtma ebaseaduslikult enda valduses, s.o. enda elukohas ehk xxxx asuvas korteris, enda kasutuses olevas mootorsõidukis xxxx registreerimismärgiga xxxx ja teistes kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohtades ning andis neid vähemalt alates 2017. aasta septembrikuust kuni enda kinnipidamiseni 13.02.2018 ebaseaduslikult edasi kohtueelse menetluse käigus tuvastatud ja tuvastamata isikutele, sh H. T ja H. P. T. Lehtma valmisolekut narkootilise aine süstemaatiliseks käitlemiseks kinnitavad nii narkootilise aine omandamine, valdamine kui ka korduvalt edasiandmine. Seetõttu on täidetud ka jätkuva süüteo subjektiivne külg. Kuriteo on T. Lehtma toime pannud kavatsetult. Kuigi T. Lehtma ise eitab narkootilise aine käitlemist, kinnitab tema käitumine (narkootilist ainet saab edasi müüa ainult teadlikult ja selleks, et ainet edasi müüa, tuleb see eelnevalt teadlikult omandada), et ta ise teadlikult omandas antud kriminaalasjas tuvastamata isiku käest narkootilisi aineid kokaiini ja marihuaanat, valdas seda ja müüs seda korduvalt edasi teistele isikutele, seega ta omandas, valdas ja andis edasi narkootilist ainet väikeses koguses kavatsetult. Kohus leiab, et Timo Lehtma tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 183 lg 1 õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. järgi. Teo KARISTUS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 183 lg 1 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud. T. Lehtma on varem kriminaalkorras karistatud, teda on karistatud ka väärteokorras rahatrahvidega ning rahaline karistus ei vastaks toimepandud süüteo raskusele ja sellega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011 otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Süüdistatava karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Vangistuse määra üle otsustamisel on oluline, et konkreetse isiku puhul oleks see karistuse eesmärgi saavutamiseks piisav. Kohus leiab, et käesoleval juhul võib karistuse eesmärkide saavutamiseks kohaldada süüdistatavale sanktsiooni keskmisest määrast lühemat vangistust. Eeltoodu alusel mõistab kohus T. Lehtmale KarS § 183 lg 1 alusel karistuseks ühe aastase vangistuse. Kuivõrd T. Lehtma pani uue kuriteo toime katseajal, siis tuleb talle mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. Inkrimineeritava kuriteo toimepanemisest on möödunud pikk aeg ning kohtul puuduvad andmed, et T. Lehtma oleks peale inkrimineeritava teo toimepanemist toime pannud uusi kuritegusid. Arvestades T. Lehtma isikut, leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik KarS § 69 kohaldamisega. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 21 kohustada T. Lehtmat käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 7 Tõkendina tuleb T. Lehtma suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada elukohast lahkumise keeldu. Kriminaalasjas on asitõenditeks 2 minigrip kilekotti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks sundraha 810 eurot ja menetluskulud 318 eurot (ekspertiisitasu 168 eurot, kaitsjatasu 150 eurot).

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis kinnitaks, et süüdistataval käiks kohtukulude tasumine üle jõu, käesolevas asjas tuvastatud ei ole, kuid arvestades menetluskulude ja sundrahana väljamõistetava summa suurust, peab kohus põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni. Eha Popova Kohtunik Jõustus 08.01.2020 Riigikohtu kohtumäärusega.