← Eesti

1-18-9000/26

Obsah (4)§ 424§ 74§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 17. detsember 2019 Kohtuasja number 1-18-9000 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu Evgeny Vasilievi karist

§ 424

lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest tuleb kohe ära kanda 1 kuu vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati kohe ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka E.

Vasilievi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldati E. Vasilievi suhtes tõkendina vahistamist. 2.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati, et ülejäänud mõistetud karistust, s.o 9 kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui E. Vasiliev ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja lisakohustusi.

§ 75lg 2 p-de 2 ja 8 alusel määrati E.

Vasilievile katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75lg 4 alusel määrati E.

Vasilievile katseajaks lisakohustus registreerida ennast alates vanglast vabanemisest ühe kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. Kohtuotsus jõustus

  1. novembril
  2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
  3. oktoobril 2019 kohtule erakorralise ettekande, milles palus pöörata E. Vasilievi karistuse täitmisele. MAAKOHTU MÄÄRUS
  4. Tartu Maakohtu
  5. novembri
  6. a määrusega pöörati E. Vasilievi karistus täitmisele.
  7. Maakohus märkis, et erakorralise ettekande kohaselt on E. Vasiliev korduvalt rikkunud registreerimiskohustust (
  8. septembril 2019 ja
  9. oktoobril 2019) ning alkoholi tarvitamise keeldu (
  10. septembril 2019 ja
  11. septembril 2019). Kohtule edastatud indikaatorivahendi kasutamise protokollidest nähtuvalt tuvastati E. Vasilievi väljahingatavas õhus
  12. septembril 2019 alkoholisisaldus 0,81 mg/l kohta ja
  13. septembril 2019 1,36 mg/l kohta. Arvestades E. Vasilievi selgitusi rikkumiste kohta (registreerimiskohustuse täitmisele ei jõudnud, kuna jäi magama, telefon katki ja alkoholi tarvitas stressi tõttu), on kohus seisukohal, et rikkumiste toimepanemiseks mõjuvad põhjused puudusid.
  14. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine E. Vasilievi puhul otstarbekas ega täida eesmärki ning seda ennekõike E. Vasilievi suutmatuse tõttu kohtu määratud kohustusi täita. E. Vasiliev vabanes vangistusest
  15. detsembril 2018 ja pani esimese alkoholi tarvitamise keelu rikkumise toime juba
  16. veebruaril
  17. Kriminaalhooldusametnik tegi E. Vasilievile rikkumise kohta hoiatuse. Kriminaalhooldusametnik lubas E. Vasilievil pärast rikkumist minna välisriiki tingimusel, et ta teostab alkoholiga seotud protseduuri. Materjalidest nähtuvalt pöördus E. Vasiliev
  18. märtsil 2019 A-Kliinikusse ravi saamiseks (süst). Sellele vaatamata jätkas E. Vasiliev alkoholi tarvitamist ja juba
  19. mail 2019 tuvastati tal taaskord alkoholijoove. Kuigi tegemist oli korduva rikkumisega, pidas kriminaalhooldusametnik võimalikuks reageerida rikkumisele hoiatusega.
  20. E. Vasiliev ei muutnud ka pärast eeltoodut oma käitumist ja suhtumist. E. Vasilievil oli
  21. septembril 2019 ja
  22. septembril 2019 kokkupuuteid politseiasutusega ja mõlemal korral tuvastati tal alkoholijoove. E. Vasiliev on jätkanud samalaadsete rikkumiste toimepanemist ka pärast hoiatuste tegemist. Arvestades materjalides nähtuvat ja E. Vasilievi selgitusi alkoholi tarvitamise kohta, on ilmne, et E. Vasiliev ei ole teadvustanud temal esinevat alkoholiprobleemi. E. Vasilievil ei ole võimalik kriminaalhooldust edukalt läbida, kuna ta ei ole suuteline alkoholiprobleemiga tulemuslikult tegelema. Lisaks peab kohus oluliseks, et pärast erakorralise ettekande esitamist kohtule rikkus E. Vasiliev ka kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Nimelt tuli E. Vasilievil läbida liiklusprogramm, kuid programm tuli katkestada, kuna E. Vasiliev ei ilmunud
  23. oktoobril 2019 kohale. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu ja korduvust ning E. Vasilievi suhtumist kohustuste täitmisesse, on ilmne, et E. Vasilievi suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb pöörata täitmisele E. Vasilievile Tartu Maakohtu
  24. novembri
  25. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9000 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud vangistust. MÄÄRUSKAEBUS
  26. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse E. Vasilievi kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja jätta vangistuse täitmisele pööramata ning määrata süüdimõistetule täiendavaid kohustusi või katseaega pikendada. 2

(3)
  1. Kaebuse kohaselt tunnistab E. Vasiliev, et rikkus kontrollnõudeid ja kahetseb seda. Maakohus oleks pidanud kaaluma süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramist või katseaja pikendamist. Karistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud. E. Vasiliev ei ole ühiskonnale ohtlik. Ta tunnistas end toime pandud kuritegudes süüdi ja kahetses neid. E. Vasiliev ei ole katseajal uut kuritegu toime pannud. E. Vasiliev on aru saanud katseajal toime pandud rikkumiste tagajärgedest ja palub viimast võimalust karistuse kandmist vabaduses jätkata. E. Vasiliev on nõus täiendavate kohustuse määramisega ja katseaja pikendamisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus E. Vasilievile mõistetud karistuse

§ 74lg 4 alusel põhjendatult täitmisele pööranud.

  1. Määruskaebuse kohaselt on E. Vasiliev kriminaalhooldaja ettekandes loetletud rikkumisi tunnistanud ja kahetseb nende toimepanemist. Kaitsja hinnangul ei ole karistuse täitmisele pööramine põhjendatud ning maakohus oleks pidanud kaaluma E. Vasilievile täiendavate kohustuste määramist või katseaja pikendamist.
  2. Kolleegiumi leiab, et maakohus on E. Vasilievi rikkumiste asjaolusid põhjalikult käsitlenud ja piisavalt põhjendanud, miks tuleb talle mõistetud karistus täitmisele pöörata. Ringkonnakohus on samuti seisukohal, et rikkumiste rohkust arvestades on alust arvata, et E. Vasiliev on suhtunud kriminaalhooldusesse tervikuna ükskõikselt ja kohusetundetult. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et E. Vasiliev on korduvalt rikkunud nii registreerimiskohustust, alkoholi tarvitamise keeldu kui ka sotsiaalprogrammis osalemise kohustust. Mõjuvaid põhjuseid rikkumiste toimepanemiseks E. Vasilievil ei olnud.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa E. Vasilievi poolt avaldatud kahetsusest järeldada, et ta hakkaks edaspidi katseajaks pandud kohustusi täitma. E. Vasiliev on seni alkoholi tarvitamist jätkanud ka pärast kriminaalhooldaja poolt tehtud hoiatusi. Määruskaebuses ei ole viidatud ühelegi asjaolule, mis annaks aluse maakohtu määrust tühistada ja E. Vasilievi karistus täitmisele pöörata. Kolleegium leiab, et katseaja pikendamine ja süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramine oleks perspektiivitu ning E. Vasilievile mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata.
  4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  5. novembri
  6. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.