← Eesti

2-18-16188/10

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-18-16188 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 20.11.2017 sõlmisid hageja kui laenuandja ja kostja I kui laenusaaja laenulepingu nr 20/11/2017-3, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 3000 eurot, millest oli tasaarvestatud maha lepingutasu (100 €). Laenulepingu punkti 1. kohaselt lepiti intressimääraks kokku 4 % kuus. Laenulepingu lisaks nr 1 oleva maksegraafikuga lepiti kokku laenu osamaksete ja intressimaksete tasumises. 20.11.2017 sõlmis kostja II hagejaga käenduslepingu nr 20/11/2017-3, mille alusel kostja II, olles kostja I juhatuse liige, käendas laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees. Käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt kohustus kostja II hageja ees vastutama kostja I laenulepingust tulenevate kõigi rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 6 000 eurot. 07.09.2018 edastas hageja kostjatele nõudekirja sissenõutavaks muutnud laenu põhiosa, intressi, viivise ning sissenõudmiskulude tasumiseks, määrates täiendava tähtaja kostja I kohustuste täitmiseks. 21.09.2018 edastas hageja kostjatele nõudekirja sissenõutavaks muutnud laenu põhiosa, intressi, viivise ning sissenõudmiskulude tasumiseks, määrates täiendava tähtaja kostja I kohustuste täitmiseks. Käesoleva seisuga ei ole kostjad eeltoodud rahalisi kohustusi hageja ees täitnud. 2 2-18-16188 Hageja palub mõista Evergreen Capital OÜ kasuks kostjatele solidaarselt välja: põhivõlgnevus summas 2900 eurot; põhinõudelt kuni hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2900 eurot; hüvitis summas 100 eurot; jätta hageja kantud ja muud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 425 eurot ning õigusabikulud summas 864 eurot, menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu kohtutäituri vahendusel 72 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 425 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine on nähtav tsiviilasja materjalidest.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 864 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Täiendavalt soovib hageja välja mõista menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu kohtutäituri vahendusel 72 eurot, nimetatud kulude kandmine on hageja poolt tõendatud (15.08.2019.a. dok 10s) ning on seega põhjendatud ja vajalik. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1361 (864+425+72) eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1361 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.