Obsah (13)

§ 230§ 329§ 163§ 442§ 331§ 232§ 657§ 654§ 436§ 652§ 231§ 330§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-

§ 230

lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega pidi hageja tõendama, et puu kukkumise tagajärjel välisseina konstruktsioon liikus, mistõttu tekkisid seintes praod ning külmasillad. Lisaks ekspertide audititele on kohtule esitatud P. Pargi kirjalikud kommentaarid hageja auditi kohta, P.Pargi täiendavad vastused seonduvalt kindlustusjuhtumiga. 20.09.2018 kohtuistungil kuulas kohus vande all ära tunnistajad P.K. ja J.L. ning eksperdid Ü. Lainsalu ja P. Pargi. Mõlemad eksperdid on tuvastanud teise korruse nurgapooses toas välisseina hälbe (15 mm). Tuginedes P. Pargi auditile leidis kostja, et tegemist on mittekvaliteetse ehitustöö tulemusega. Hageja, tuginedes Ü. Lainsalu auditile, oli seisukohal, et teise korruse nurgapoolse toa seina nihkumine toimus puu kukkumise tagajärjel ning seina deformeerumist kinnitavad hoone sees ilmnenud praod ning külmasildade teke seinas. Auditis märkis Ü. Lainsalu, et ta kasutas külmasildade tuvastamiseks kontaktivaba termomeetrit. P. Pargi vande all antud ütluste kohaselt kasutatakse külmasilla mõõtmiseks termograafiat. Lainsalu tuvastas külmasilla pinnatemperatuurimõõtjaga, millega ei mõõdeta külmasilda. Nende seadmete tööpõhimõtted on erinevad. Kahe kiirega seade mõõdab temperatuuri kiirte vahelt ja arvutab keskmise. Pinna temperatuuri mõõdetakse 20 cm kauguselt. Mõõtes pinnatemperatuurimõõtjaga, ei ole võimalik külmasilda tuvastada juba seepärast, et mõõtekaugusest sõltub temperatuurinäit. Maakohus leidis, et P. Pargi ütlused seavad kahtluse alla Ü. Lainsalu kasutatud seadme ja metoodika külmasildade tuvastamisel. Maakohtu hinnangul ei ole Ü. Lainsalu püstitatud kahtlusi kõrvaldanud ja seda pole hageja teinud ka hageja oma hilisemas menetlusdokumendis. Seega ei ole külmasildade tekkimine tõendatud. Lisaks puudub vaidlus selles, et maja ehitus oli mitmeid aastaid olnud pooleli, teisel korrusel ei olnud põrandat all. Maakohus nõustus kostjaga, et teise korruse temperatuur ei saanud olla sama, mis esimese korruse eluruumides. Eksperdi Ü. Lainsalu vande all antud ütluste kohaselt mõjutas löök lisaks katusele ka seinu. Löögi mõju oli näha köögis esimesel korrusel, kus olid praod kipsiga kaetud seinas, mis deformatsioone eriti ei kannata, kruvid olid tulnud akende põski katvatelt kipsielementidelt välja ja lisaks köögiaken ei käinud, oli vaja reguleerida, tihendada aknaümbrused. Kahjustada oli saanud välisuks, mis ei tahtnud korralikult liikuda, see oli vertikaal-horisontaalsuunas väljas, mida on ka P. Park märkinud. Sein oli jõu tulemusena deformeerunud, seetõttu on tekkinud praod, mis olid hoone sees näha. Löök peale kukkunud puuga tekitab deformatsiooni. Hoone on tervik; seinad, laed, uksed, aknad moodustavad terviku. Kui mitteettenähtud jõud mõjub, siis mõju kandub edasi ja see on põhjuseks, miks on tekkinud praod ja miks on vaja lahti võtta hoone kaks ristuvat seina ja tugevdada kahjustused, mis seal ilmselgelt on. Löök hoone nurgale kandus üle hoone seintele. Ü. Lainsalu leidis, et vaja on seinad lahti võtta ja vaadata, kui kaugele kahjustus on läinud, mis avaldub karkassi sõlmedes. Mõlemal eksperdil on teisel korrusel tehtud fotod, kust on näha, et teise korruse seinas on praod ja mitte ainult nurga kohas, vaid ka hoone 5 keskele tulles on mõjud näha; praod kipsplaatide vahel, mis sumbuvad nurgast vasakule garaaži poole, maja taha. Seoses hageja väitega, et sarikas sai liikuda üksnes seinaga koos, selgitas P. Park kirjalikes vastustes, et ristsarikatega kinnitatakse puitlaudis ja laudise külge kruvitakse katuseplekk. Puu kukkus vastu katuse nurka ja lükkas pleki all olevat lauda (roovitus) ja sarikas lükkus natuke paigast ära ehk ülemine ots pöördus sisse poole. Nurga liikumist see kaasa ei toonud. Kui maja nurk oleks liikunud, oleks pidanud laudis mõranema, vahed tekkima vms. Teisi maja nurkasid ei kontrollitud. Kirjalikes vastustes jäi ekspert P. Park seisukohale, et teise korruse seinas mõra ei olnud ning tegemist on valgusefektiga. Eksperdi P. Pargi kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt oli OSB plaadi vale kasutuse tõttu nurk, kuhu puu langes tugevam, jäigem ja võimalikke kahjustusi tegi see väiksemaks. Sarikas võis puu kukkumise tulemusena paigast nihkuda, sest ei olnud vastavalt ehitusnormidele kinnitatud. Otsasarika pöördumine sai toimuda ainult tänu sellele, et oli kinnitatud ehitusnormidele mittevastava metalllindiga ja mitte nurgikuga. Kui sarika nihkumine oleks kaasa toonud maja nurga liikumise, oleks laudis pidanud nähtavalt mõranema, oleks pidanud olema nähtav liikumine. Seda ei olnud. Sellist kahjustust, nagu Ü. Lainsalu väidab, ei saanud üldse tekkida, sest puu libises maha, muljus ainult plekki katuse äärest. OSB plaat hoidis seda nurka kinni. Mingit nihkumist ei saanud toimuda. Kui sarikas oleks olnud tugevalt kinnitatud, ei oleks saanud ka see nihkuda. Ka praegu on sarikas fikseeritud, aga ei ole kinnitatud vastavalt normidele, nurgikuga. Pleki alusroovitus purunes ja võttis nurgast jõu maha. Otsasein ei saanud puruneda, puu läks sellest mööda. Plekialusroovitus maandas pinge, jõu ja plekk suunas puu mööda. Tunnistaja P.K. sõnul ta teab, milline oli maja enne ja pärast tormi. P.K. vande all antud ütluste kohaselt käis ta hageja juures 2-3 päeva pärast kahjujuhtumit. Muu hulgas olid teisel korrusel kipsplaatide liitekohtades mõrad, mida enne ei olnud. Fotol nr 9 nähtav must joon on mõra. Enne olid kipsplaadid koos. Pärast puu kukkumist on tekkinud 3-4 mm vahe kipsplaatidel. Näha oli, et liikumine on toimunud. Ülejäänud maja nurgad on sirged. Ülemine nurk on seespool kui alumine, sein on 15 mm nihkunud sissepoole. J.L. (Tartu Katuseehituse omanik, juhataja, ehitas ka hageja majale katuse) vande all antud ütluste kohaselt käis ta pärast kahjujuhtumit mõni päev hiljem kohal. Maja oli saanud nii suure löögi, et nurk oli nihkesse läinud. Köögi nurgas, kuhu puu oli kukkunud, oli mõra. Teisel korrusel oli mõra. Maakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et maja nurk puu kukkumise tagajärjel liikus. Maakohus ei pidanud võimalikuks arvestada tunnistajate ütlusi osas, milles nad väidavad, et puu kukkumise tagajärjel oli nurk / sein nihkesse läinud. Asjaoludest ei nähtu, et tunnistajad oleksid enne puu kukkumist majale tuvastanud, et hälve puudus. Mõõtmistulemusi olukorra kohta enne puu kukkumist majale kohtule esitatud ei ole. Eksperdid Ü. Lainsalu ja P. Park on hälbe võimalikes põhjustes erinevatel seisukohtadel. Võrdväärsete eksperdiarvamuste puhul, kui asjaolu kohta muid tõendeid ei ole, tulevad kohaldamisele tõendamiskoormuse jagamise reeglid. Maakohus ei nõustunud hagejaga, nagu oleks P. Pargi koostatud audit puudulik või mitte piisavalt põhjalik. P. Pargi auditit ei muuda kohtu arvates ebausaldusväärsemaks mh asjaolu, et, erinevalt Ü. Lainsalust, tegi P. Park ekspertiisi omamata kahjustada saanud hoone ehitusprojekti. P. Pargi ja tunnistaja P.K. ütlused on vastuolus osas, kas ekspert pidi vajadusel projekti ise küsima või oli kokkulepe, et projekt saadetakse talle järgi. P. Park pidas kahjusid arvestades võimalikuks koostada audit ilma projektita. Asja materjalidest nähtub, et kumbki ekspert sündmuskohal konstruktsioone täiendavalt ei avanud. Puuduvad andmed selle kohta, et 6 teisi hoone nurkasid oleks mõõdetud. Audititest ega ekspertide ütlustest seda ei nähtu. Seega ei saa väita, et viltu oli ainult puu kukkumise nurka jääv hoone nurk. P. Pargi ütluste kohaselt teisi maja nurkasid ei kontrollitud. Hageja juhtis tähelepanu, et sarika ja seina liitekoht on terve, ning esitas kas selle kohta foto (kd II tl 81, 87). Need tõendid on esitatud hilinenult (

§ 329lg 1, § 330 lg 1, § 331) ja tuleb jätta tähelepanuta.

Maakohus hindas siseveendumusele tuginedes, ehitusvaldkonnas isiklikke kogemusi (ehitanud kaks maja) ning kahju kohta toimikus olevaid fotosid arvestades eksperdi P. Pargi seisukohta puu kukkumise võimalikest tagajärgedest eluliselt usutavamaks. Toimikus olevatelt fotodelt on näha puu kukkumise asukoht ja katuse äärele tekitatud kahjustused, laudisele tekkinud kahjustused, sarika kinnituskohad. Katuse sarikate vermide ebapiisav kinnitus sarika vööle on tinginud sarikate ja katuse roovituse nihkumise. Toaseina nihkumine 15 mm, so 1,5 cm, mida väidavad tunnistajad J.L. ja P.K. , on lihtsalt seina viltu ehitamise tagajärg (vt foto nr 43 tl 35 I

1. kd)ja seda kinnitab ka ekspert P. Pargi arvamus koos fotodega. Fotolt on näha ja kohtu siseveendumuse kohaselt pole eluliselt usutav kogu seina liikumine 1,5 cm võrra eemale. Teine korrus on hagejal lõpuni välja ehitamata. P. Pargi auditis olevalt fotolt nr 11 (auditi lk 8) pragusid teise korruse seinas ei nähtu. Ka kirjalikes seisukohtades ja vande all antud ütlustes jäi ekspert seisukohale, et pragusid seinas ei olnud / ei mäleta. Ü. Lainsalu auditi fotolt nr 36 samuti pragusid ei näe. Hageja poolt hiljem esitatud fotol on seinas pragu siiski näha. Samuti kinnitavad tunnistajad P.K. ja J.L. vande all antud ütlustes, et ka teisel korrusel oli seinas mõra. Asjaolu, et mõra võis olla ka teise korruse seinas, ei anna alust asuda seisukohale, et see oli tekkinud seina nihkumise tagajärjel. Teisel korrusel mõra parandamise kulutuste hüvitamist hageja ei nõua. Tartu Katuseehitus OÜ kalkulatsiooni kohaselt oli tööde kulu kokku 5612,20 eurot, materjalid kokku 3886,48 eurot, muud kulud kokku 575 (tõstuk, tõstetööd, transport; summad ilma käibemaksuta). Ekspertide Gery Einbergi ja P. Pargi auditile vastavalt on kostja katuse parandustööd hüvitanud summas 1851,98 eurot (sh käibemaks). Asjas on täiendavalt esitatud OÜ Ajaver remondikalkulatsioon katusele, mille kohaselt oli tööde maksumus kokku 10 357 eurot. Arvestades asjas esitatud erinevaid hinnakalkulatsioone, pidas maakohus põhjendatuks hüvitada kahju vastavalt Tartu Katuseehitus OÜ kalkulatsioonile, millega ka kostja on nõustunud, ning mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt katuse parandustööde katteks välja 10 236,44 eurot. Maakohus ei pidanud katuse parandustööde maksumuse hüvitamist põhjendatuks vastavalt hageja tellitud auditi juurde kuuluvale eelarvele, kuna selle järgi on tööde maksumus teistes võrreldavates hinnakalkulatsioonides toodust tunduvalt suurem. Kostja on hagejale hüvitanud lahtiste laudiste kinnitamise ja värvimise kulu vastavalt P. Pargi auditi juurde kuuluvale parandustööde kalkulatsioonile. Laudise parandamise maksumust eraldi Ü. Lainsalu auditi juurde kuuluvas eelarves kajastatud ei ole. Seega on küljefassaadi laudise taastamise kulud kostja hagejale hüvitanud. Kuigi kostja tellitud auditi kohaselt oli ekspert tuvastanud, et köögi nurgas ja akende ümbruses olevad kahjustused on tingitud hoonele kukkunud puust, ei olnud nimetatud taastamistööde maksumust auditis kajastanud. Köögi parandamise kulutused kuuluvad hüvitamisele vastavalt Ü. Lainsalu auditi juurde kuuluvale eelarvele summas 1819,67 eurot (sh käibemaks) (seinte viimistlemine, pragude ja krohvi parandamine, sh välisaken-ukse sisepalede remont ja viimistlus 1298,39 eurot ja köögi 7 mööbli demontaaž ja montaaž 218 eurot + km). P. Pargi kalkulatsiooni kohaselt, mille alusel kostja hagejale kahjud hüvitas, on äärekivide, betooni, äärekivide demontaaži ja montaaži maksumus 122,52 eurot (sh käibemaks). Samas on Ü. Lainsalu auditi juurde kuuluva eelarve kohaselt äärekivide väljavahetamise (2
2. tk)ja korrastamise, sh demontaaži ja uute kivide montaaži maksumus 564 eurot (sh käibemaks). P. Pargi kalkulatsiooni kohaselt, mille alusel kostja hagejale kahjud hüvitas, maksab välisvalgusti koos vahetusega 152,4 eurot (sh käibemaks). Ü. Lainsalu auditi juurde kuuluva eelarve kohaselt maksab välisvalgusti väljavahetamine koos kaasnevate elektritöödega 316,8 eurot (sh käibemaks). P. Pargi kalkulatsiooni kohaselt, mille alusel kostja hagejale kahjud hüvitas, maksab välisukse demontaaž ja montaaž koos sisemise uksepõse viimistluse ja materjalidega 72 eurot (sh käibemaks). Ü. Lainsalu auditi juurde kuuluva eelarve kohaselt maksab välisukse demontaaž ja montaaž koos palede viimistlusega 324,60 eurot (sh käibemaks). Eeltoodust nähtuvalt erinevad P. Pargi kalkulatsioonis ning Ü. Lainsalu auditi juurde kuuluvas eelarves toodud maksumused mitmekordselt. Ü. Lainsalu auditi juurde kuuluva eelarve osas on P. Park leidnud, et summad on õhku täis, töömahukus so. kokku 869 tundi on ebareaalselt suur. Samal ajal Ü. Lainsalu hinnangul P. Pargi kalkulatsioonis toodud summadega ei ole võimalik märgitud töid ära teha. Tööde tegemise aeg 869 tundi on ebamõistlikult pikk. Äärekivide, välisvalgustuse ja välisukse taastamise maksumus tuleb hagejale hüvitada P. Pargi kalkulatsioonis ja Ü. Lainsalu auditi juurde kuuluvas eelarves toodud summade keskmisena, s.o kokku summas 776,16 eurot [(122,52 eurot + 152,4 eurot + 72 eurot + 564 eurot + 316,8 eurot + 324,60 eurot) / 2]. Hageja on kostjale hüvitanud sellest 346,92 eurot (122,52 eurot + 152,4 eurot + 72 eurot) ning täiendavalt kuulub väljamõistmisele 429,24 eurot (776,16 eurot - 346,92 eurot). Maakohus mõistis hageja kasuks välja 12 485,35 eurot (10 236,44 eurot + 1819,67 eurot + 429,24 eurot). VÕS § 491 lg 1 kohaselt kui kindlustusandja peab hüvitama tekkinud kahju, peab ta hüvitama sealhulgas kindlustusvõtja poolt kahju kindlakstegemise ja selle suuruse määramisega seoses kantud vajalikud kulud. Kindlustusandja ei pea kindlustusvõtjale hüvitama eksperdi või nõuandja palkamise kulusid, kui kindlustusvõtja ei olnud lepingu järgi eksperdi või nõuandja palkamiseks kohustatud. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et kindlustusandja peab hüvitama ka kulud, mida kindlustusvõtja on teinud kahju kindlakstegemiseks ilma kindlustusandja juhiseta (J. Lahe, O.-J. Luik. Kindlustusõigus. Tallinn 2018, lk 153; P. Varul jt. Võlaõigusseadus II. Komm vlj. Tallinn 2007, § 492 komm 3.2., lk 535). Hageja on auditi koostamise eest tasunud 2160 eurot, mille väljamõistmist kostjalt ta taotleb. Lisaks auditile on hageja nõude tõendamiseks esitanud Ehitusekspert OÜ arve ja arve tasumist tõendava maksekorralduse. Hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendatud hüvitada proportsionaalselt tema põhinõude rahuldamise ulatusega. Hageja palus välja mõista kindlustushüvitise täiendavalt summas 25 500,34 eurot, kohus rahuldas hageja nõude summas 12 485,35 eurot, seega 48,96% ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kahju summas 1057,54 eurot (2160 eurot x 0,4896). VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 450 lg 1 kohaselt kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise 8 ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Vastavalt kindlustuslepingu üldtingimuste p-le 18.7 kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, on ta kohustatud maksma kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel viivist 0,1 % makstavast hüvitisest iga viivitatud päeva kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 10% väljamaksmisele kuuluvast kindlustushüvitisest. Viivisenõudes tugineb hageja sellele, et kahju suurus tehti kindlaks Ü. Lainsalu poolt. Hageja edastas auditi kostjale 16.05.2017 ning andis tasumiseks viie päevase tähtaja. Seega muutus hüvitise nõue sissenõutavaks hiljemalt 21.05.2017. Hüvitise summalt 12 485,35 oli hagi esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks viivis summas 1897,77 eurot. Koos varem makstud kindlustushüvitisega on hagejale makstav kindlustushüvitis kokku 16 777,59 eurot (12 485,35 eurot + 4292,24 eurot). Vastavalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 1677,76 eurot (16 777,59 eurot x 0,1).

§ 163lg 2 järgi tuleb jätta 60 % menetluskuludest hageja ja 40% kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles jäeti hagi rahuldamata ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub võtta asja juurde apellatsioonkaebusele lisatud tõendid. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus otsuse põhjendamise kohustust (

§ 442lg 8).

Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja seisukohaga, et P. Pargi audit on puudulik. Maakohus viitas otsuse tegemisel kohtuniku kahe maja ehitamise kogemusele, millest tekkis siseveendumus. Ainult kahe maja ehitamine ei ole piisav, et saaks siseveendumus tekkida. Maakohus hindas valesti tõendeid. P. Parki auditis, täiendavates selgitustes ning kohtus antud ütlustes esinevad erinevad puudused ja vasturääkivused ning see muudab P. Parki arvamuse kaheldavaks. P. Parki audit sisaldab rohkesti ebaõigeid väiteid ning vasturääkivusi, samuti on P. Park korduvalt oma seisukohti muutnud. Näiteks on P. Park kohtus vande all ütlusi andes väitnud, et hageja maja sarikad on seina liitekohas kinnitatud üksnes montaažilindiga, kuigi tegelikkuses olid sarikad lisaks montaažilindile kinnitatud naeltega. Maakohus ei oleks tohtinud tugineda P. Parki vastuolulistele ütlustele ning oleks pidanud asuma seisukohale, et kahjustusi saanud kohas ja selle lähipiirkonnas toimunud seina puidust kandekonstruktsiooni deformatsioonid koos sealoleva soojustusvilla õhupidavuse halvenemisega on tõendatud. Maakohus hindas vääralt tunnistajate P.K. ja J.L. kohtus antud ütlusi. Nende tunnistajate ütlustega on tõendatud, et enne kahjujuhtumit puudusid seintes mõrad ning akende ja välisuksega seotud vigastused. Tunnistajate ütlustega on muuhulgas tõendatud ka see, et nimetatud vigastused tekkisid seoses kahjujuhtumiga. Maakohus jättis vääralt tõendid (lisad nr 1-3, pildid) vastu võtmata ja rikkus sellega

§ 331lõiget 1.

Need tõendid esitati P. Parki kohtuistungil antud ütluste ümberlükkamiseks. Ütlusi ei saanud enne (eelistungil) ümber lükata, kuna siis polnud ütlused veel antud. Ü. Lainsalu kalkulatsiooni ei ole võimalik teiste pakkumustega võrrelda. Ajaver OÜ-l puudub EhS § 25 lg 1 p 1 sätestatud pädevus. P. Pargi ja Ü. Lainsalu kalkulatsioonid ei võrreldavad. Kahjuhüvitise suuruse määramisel on nii P. Park kui ka kohus ekslikult arvestanud sellega, et 9 hoonet on võimalik remontida ühe ehitajaga. Ü. Lainsalu eelarves on seevastu arvestatud, et igat tööetappi sooritab oma ala spetsialist, kelle tööaja sisse arvestatakse muuhulgas ka objektile jõudmiseks ja sealt tagasi linna sõitmiseks kuluv aeg. Maakohus ei põhjendanud, miks ei mõistetud välja Ü. Lainsalu eelarves märgitud järgmisi kulusid: transpordikulu 2,5%; ettenägematute tööde varu 3% – 806,18 eurot; omanikujärelevalve – 960,00 eurot; akna reguleerimine ja ühenduskohtade tihendamine – 127,20 eurot; pööningul olemasoleva soojustuse korrastamine – 43,81 eurot; tellingute montaaž ja demontaaž, sh rendi maksumus – 639,36 eurot; pindade katmine ehituse ajal – 129,60 eurot; abimaterjalid – 420 eurot; koristustööd – 720 eurot. 5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Apellatsioonile lisatud tõendid tuleb jätta vastu võtmata. Maakohus ei rikkunud otsuse põhjendamise kohustust ja hindas tõendeid õigesti.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kohtuotsus põhineb kohtuniku siseveendumusel. P. Park on riiklikult tunnustatud ekspert. Kohtu siseveendumuse kujunemisel on asjakohasteks tõenditeks olnud ka muud asjas esitatud tõendid, nt fotod. Apellatsioonkaebuses esitab apellant hulgaliselt põhjendamatuid etteheiteid P. Pargi ütluste ning auditi kohta, jättes arvestamata P. Pargi antud täiendavad selgitused ning ekspert Ü. Lainsalu eksimused. Just tänu P. Pargi teadmistele leidis tõendamist, et apellandi maja ehitamisel kasutati valesid materjale, näiteks OSB plaati, mida ei tohiks kasutada välisseina tuuletõkkeplaadina selle jäigastava mõju ning soojapidavuse tõttu. Maakohus jättis apellandi esitatud tõendid õiguspäraselt vastu võtmata. Asjas esitatud seisukohtadest ja tõenditest nähtub, et juba varasemalt oli vastustaja juhtinud tähelepanu sellele, et 2. korruse toa seina kõverus on pigem mittekvaliteetse ehitustöö tulemus. Seega oli apellandil ammu võimalus tõendada, et sarikad olid paigaldatud vastavalt ehitusnõuetele, kuid seda ta ei teinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulud jäetakse hageja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt

§ 654lõikele 6.

7. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust. Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad

§ 436lg 1 ja § 442 lg 8.

Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu otsus otsuse põhjendamise nõuetele, samuti ei rikutud menetlusõigust tõendite hindamisel. Ringkonnakohus ei pea

§ 652lõike 5 kohaselt tõendite uut hindamist vajalikuks.

10 8.

§ 232

lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Asjaolu saab tsiviilkohtumenetluses olla kas tõendatud (

§ 232

lg 1), vastaspoolel omaks võetud (

§ 231

lg 2) või üldtuntud (

§ 231lg 1).

Seega ei ole kohtuniku siseveendumus eraldiseisev alus asjaolu tegelikkusele vastamise hindamisel ja siseveendumus saab

§ 232lg 1 järgi tekkida tõendite hindamisel.

Seda, kuidas peab tõendite hindamisel siseveendumus kujunema, seadus ei sätesta. Siiski peab kohtuotsus olema põhjendatud, sh peab põhjendatud olema siseveendumuse tekkimine ja selle kujunemine. Siseveendumus võib mh kujuneda kohtuniku isiklikul kogemusel. Kohtuniku isiklik kogemus ei ole ise tõend, vaid teadmine, mis võib aidata tõendit hinnata (

§ 231lg 1).

Seega võis maakohus siseveendumuse kujunemise kirjeldamisel viidata ka kohtuniku kahe maja ehitamise kogemusele. Kuna maakohus hindas tõendeid ja analüüsis neid, sh vastuolusid tõendites, ei olnud kohtuniku majaehituskogemus eraldiseisvaks aluseks asja lahendamisel ja apellant tähtsustas üle maakohtu viidet isiklikule kogemusele ehitusel. 9. Maakohus sedastas õigesti, et juhul, kui kaks võrdväärset eksperti on erinevatel seisukohtadel ja muid tõendeid ei ole, tuleb lähtuda tõendamiskoormisest (

§ 230lg 1).

Maakohus märkis õigesti, et hageja pidi tõendama, et puu kukkumine vigastas hoone konstruktsioone hageja väidetud ulatuses, kuna kahju tekkimist peab tõendama hageja. Kuna selles osas on ekspertide P. Pargi ja Ü. Lainsalu seisukohad vastuolulised, jõudis maakohus õigesti seisukohale, et hageja sellekohased väited ei ole tõendatud, kuna hageja pidi konkreetset asjaolu tõendama. Lisaks üldisele tõendamiskoormisele tuginemisele leidis maakohus, et hageja väiteid maja konstruktsioonide ulatuslikule kahjustumisel puu kukkumise tagajärjel ei kinnita ka toimikus olevad fotod. Maakohus märkis, et eramu vastasküljel, mis tormikahjustusi ei saanud, on lauad samas ulatuses lahti tulnud. Ringkonnakohtu arvates kinnitab muu hulgas see kostja ja Ü. Lainsalu väidet, et konstruktsioonid liikumine ja külmasildade teke ei ole tõendatult seotud kindlustusjuhtumiga.

1. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et tunnistajate J.L. ja P.K. ütlused ei tõenda seda, et maja nurk ja seinad läksid nihkesse puu kukkumise tagajärjel. Tunnistajad ei ole väitnud, et nad kontrollisid vajaliku hoolsusega olukorda enne kindlustusjuhtumi toimumist.
2. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et P. Pargi audit on ebausaldusväärne tõend. Auditist nähtub, et P. Park on riiklikult tunnistatud ekspert ja kes on diplomeeritud ehitusinsener. Seega pole põhjust kahelda P. Pargi pädevuses.
3. Maakohus hindas kahju suuruse kindlakstegemisel erinevaid kalkulatsioone ja leidis, et kahju tekkimise tõendatud ulatuses ei ole taastamismaksumus hageja nõutud suuruses põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub sellega. Hageja ei ole tõendanud, miks peab iga erineva töö tegema eraldi isik.
4. Hageja esitatud korduvad tõendid (pildid) tuleb jätta

§ 652

lg 2 alusel arvestamata, kuna need esitati maakohtule hilinenult (

§ 330lg 1).

1. oktoobril 2018, mil tõendid esitati, oli eelmenetlus lõppenud. Viimane kohtuistung toimus
2. septembril
3. Ringkonnakohtu arvates ei olnud hagejal mõjuvat põhjust tõendite hilisemaks esitamiseks, sest vaidlus, kas kõik kahjud ehitisele põhjustas kindlustusjuhtum, ei tekkinud viimasel kohtuistungil. Vaidluse sisu tuli välja selgitada eelmenetluses ja lubatud ei ole tõendeid esitada pärast asja sisulise arutamise lõppemist. 11
4. Kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, tuleb jätta menetluskulud

§ 171lg 1 alusel apellandi (hageja) kanda.

Kostja märkis ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kuludena maakohtus kantud eksperdi- ja sõidukulu. Seega eeldab ringkonnakohus, et kostjal ei ole apellatsioonimenetluses kulusid tekkinud. /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja 12 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi