ja § 651 lg 1 alusel xxxxxxxxxxx € (kaheksasada eurot), millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx (kokku summas 960,00 €), millest xxxxxxxxxxx ja lisanduv käibemaks 80,60 eurot tasuda pankrotivara arvelt ( st enne menetluse lõpetamise määruse jõustumist sinna laekuvate vahendite arvelt) ning xxxxxxxxxxx ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx € välja maksta menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest pankrotihalduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert (a/a XXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 6. Algatada menetlus võlgnik Siiri Nukk’i kohustustest vabastamiseks. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. (
7. Jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel
järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (Täitemenetluseseadustiku § 131-132). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel
ja 173 järgi : Usaldusisik saab anda võlgnikule üle 25 % (kakskümmend viis protsenti) võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulust, mis on võrdne v. ületab 4-kordset miinimumpalka (Täitemenetluse seadustiku § 131-132). Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Usaldusisiku/võlgnikuna tuleb Siiri Nukk’il esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne (blankett lisatud) võlgniku tulust võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne perioodi 13.12.2019-31.12.2020 sissetulekute ja väljamaksete kohta esitada kohtule hiljemalt 30.01.2021.a. 8. Käesolev määrus toimetada kätte menetlusosalistele (sh. võlgnikule koos kohustustest vabastamise menetluse aruandeblanketiga ja 30.08.2019 jaotusettepaneku lisaga nr 4 – võlausaldajate 2
nimetatud väljamakseid on asjas kokku xxxxxxxxxxx €, so vastavalt 11.04.2019 kohtumäärusele ajutise halduri osaliseks tasuks (sh käibemaks). Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paber, koopiad jms) kokku xxxxxxxxxxx € (so. 7 kuud ja 16 päeva x xxxxxxxxxxx/kuus, sh käibemaks). Kuludest xxxxxxxxxxx on kohus kinnitanud 11.11.2019.a. määrusega ja xxxxxxxxxxx on veel kinnitamata. Seoses menetluses vahendite puudumisega haldur täiendavate kulude kinnitamist ei taotle. 2.2. Siiri Nukk pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid, pandieseme müügist saadud tulu puudub. Aruande koostamise päevaks müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadavat vara ei ole. Jaotiste alusel väljamakseid ei ole vahendite puudumisel tehtud ja haldur palub kinnitada 9 võlausaldaja saamata jäävad nõuded kogusummas 16 600,77 eurot. Halduri selgitusel oli ajutise halduri aruande järgi Siiri Nukk´i varade väärtuseks 0,00 € ja kohustuste suuruseks vähemalt 12-ne võlausaldaja ees kokku 20 032,73 eurot. Pankrotihaldur edastas
Nõudeavalduse pankrotimenetluses esitas 9 võlausaldajat, kelle nõuded tunnustati vastavalt avaldustele. Pankrotimenetluses on läbi viidud kaks nõuete kaitsmise koosolekut, kuna üks võlausaldaja esitas nõudeavalduse pärast esimese nõuete kaitsmise koosoleku toimumist, kuid enne jaotusettepaneku koostamist. 2.3. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude osaliseks või täielikuks väljamaksmiseks. Siiri Nukk pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole
Kohtukulud puuduvad. 3. Siiri Nukk pankrotimenetluse käigus pankrotihaldur vormistas enda nimele võlgniku pangakontode kasutusõiguse, on koostanud ja edastanud pankrotimenetluse teated võlausaldajatele, valmistanud ette ja viinud läbi võlausaldajate I üldkoosoleku, valmistanud ette ning viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku, koostanud ja esitanud kohtule
Samas on võlgnik esitanud
lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt
Pankrotihalduri kinnitusel Siiri Nukk pankrotimenetluses puudub müüdav pankrotivara ning sissetulekut on lubatud arestida ainult vähesel määral. Eelnevast lähtuvalt on vahendite pankrotivarasse laekumine lähiajal ebatõenäoline. Menetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude täies ulatuses väljamaksmiseks. 6. Pankrotihalduril on Siiri Nukk’i pankrotimenetluses oma ülesannete täitmiseks kulunud 12 t ja 30 min. Siiri Nukk pankrotimenetluses on pankrotivarasse laekunud halduri tegevuse tulemusena xxxxxxxxxxx €.
lõikes 1 sätestatud halduri tasu alammäär sellest oleks 65,79 € ja lõikes 2 sätestatud ülemmäär 115,13 €. Kumbki neist ei vasta antud pankrotimenetluses kulunud halduri töö mahule. Juhul, kui arvestada halduri tasuks xxxxxxxxxxx /tunnis (lubatud kuni xxxxxxxxxxx/tunnis), on halduril õigus tasule summas xxxxxxxxxxx. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu sellises ulatuses maksmiseks, siis taotleb haldur tasu osalist hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks xxxxxxxxxxx eurot ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx, millest xxxxxxxxxxx ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx tasuda pankrotivara arvelt ja tasu xxxxxxxxxxx eurot ning lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx € hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest pankrotihalduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert. 7. Siiri Nukk on koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule ka avalduse enda kohustustest vabastamiseks. Pankrotihalduri hinnangul puuduvad asjas
lg 2 nimetatud asjaolud, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldajad ega keegi teine ei ole teinud ettepanekuid usaldusisiku nimetamiseks ega avaldanud soovi usaldusisikuks hakkamiseks. Haldur palub kohtul rakendada
) § 100 sätestatud korrale ning § 153 nimetatud rahuldamisjärkudele. Kokku 9 võlausaldajat on esitanud ja kaitsnud nõuded summas 16 600,77 eurot, neist II rahuldamisjärgus 14 891,47 eurot ja 1709,30 eurot, jaotiste alusel midagi välja ei ole makstud. Seega kohus kinnitab võlausaldajate nõudeosade suuruse, mille ulatuses võlausaldajad raha ei ole saanud, summas 16 600,77 eurot. Siiri Nukk’il puudub pankrotimenetluse jätkamiseks, sh pankrotimenetluse kulude katteks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnik pankrotimenetluse ajal on töötanud, kuid tema töötasu on olnud enamasti 600-800 eurot, lisaks on võlgniku ülalpidamisel kaks alaealist last, mis ei võimalda sissetulekust olulisi kinnipidamisi teostada. Võlgnikul puudub igasugune realiseeritav vara. Eelnevast lähtuvalt on täiendavate vahendite laekumine pankrotivarasse ebatõenäoline ning olemasolevatest vahenditest ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, seega mõistlik on pankrotimenetlus lõpetada. Eeltoodud alustel kuulub pankrotimenetlus pankroti raugemise tõttu lõpetamisele, Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Pankrotihalduri aruanne tuleb kinnitada ja vabastada pankrotihaldur tema ülesannetest. 9. Pankrotimenetluse kulud. Vastavalt
lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 ja
lg 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud avaldaja, so võlgnik Siiri Nukk kanda.
lg 1 ja 11 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, kuid kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata sel juhul menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtutoimiku ja halduri aruande põhjal pankrotimenetluse vähest keerukust ja halduri tegevuse mahtu arvestades on kohtu hinnangul halduri mõistlik töömaht asjas 12 t 30 min. Sellise töömahu juures taotletava tasu määr ca xxxxxxxxxxx/tund (xxxxxxxxxxx:12,5) jääb oluliselt alla
lg 11, § 651 ja § 23 sätestatud menetlusabi taotlusega seotud piirangute (maksimaalne tasumäär xxxxxxxxxxx/tund) ja küsitud tasu on mõistlik. Seega kohus määrab halduri tasu suuruseks taotletud summas kokku xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx. Sellest xxxxxxxxxxx ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx, kokku xxxxxxxxxxx on võimalik tasuda pankrotivara arvelt. Kuna halduri tasu nõuet täies ulatuses pankrotivara arvel rahuldada ei saa, siis lähtudes
lg 11 ja menetlusabi taotlusest, tuleb määrata asjas võlgnikule menetlusabi andmine haldurile tasu maksmiseks ning mõista TsMS § 183 lg 2 alusel halduri kasuks välja tasu xxxxxxxxxxx eurot (+ käibemaks xxxxxxxxxxx €), mis hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ja jääb tagastamatu menetlusabina riigi kanda. Summad kanda pankrotihalduri taotlusel tema büroole OÜ Pärnu Pinker Albert. Kohus kinnitab
alusel pankrotihalduri vajalikud kulutused aprill – juuni 2018 eest (xxxxxxxxxxx/kuus) summas 72 eurot (varasem kulu 4 kuu eest summas xxxxxxxxxxx on kinnitatud 24.05.2018 kohtumäärusega. Pankrotihaldur täiendavate vajalike kulude kinnitamist ei taotle. 10. Kohustustest vabastamine menetlus.
lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 04.07.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekule, mille päevakorras oli usaldusisiku kinnitamine, ei ilmunud ühtegi võlausaldajat. Ükski isik ei ole ka soovinud usaldusisiku ülesandeid enda peale võtta, mistõttu haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on põhjendatud.
lg-st 6 juhindudes jätab kohus usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtul ei ole praegu alust kahelda Siiri Nukk suutlikkuses täita enda usaldusisiku ülesandeid. Samuti kohtul ei ole alust kahelda võlgniku usaldusväärsuses, võlgnik ei ole enda maksejõuetust põhjustanud pahatahtliku käitumisega ning usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi olukorras, kus võlgnikul igasugune vara ja sissetulek puudub. Võlgniku varalise seisundi muutumisel on võimalik täiendavalt hinnata, kas usaldusisiku määramine on asjas vajalik või mitte. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita, eelkõige peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis sellist tegevust otsima. Samuti peab võlgnik viivitamata kohtule teatama endal igasuguse sissetuleku või muu tulu tekkimisest, elu- ja töökoha vahetamisest jms võlgniku varalist olukorda muutvatest asjaoludest. Kohtu selgitused ärakuulamisel 04.12.2019 võlgnikule: kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajatele maksete tegemise kohustust, mis summas sissetulekust tuleb tasuda võlausaldajatele ja kuidas seda arvutada. Vastavalt jaotusettepaneku kinnitamise määrusele, selles toodud vastavalt jaotise protsendimäärale ja kõigepealt teise järgu nõuded, hilisemalt alles kolmanda järgu nõuded. Kohus selgitanud, et peale pankrotimenetluse lõpetamist saab võlgnik ise oma pangakontod avada ja ise käsutada neid. Aruanne tuleb esitada 1 kord aastas ja aruandega koos tuleb esitada kindlasti pangakonto väljavõtted. Samuti tuleb kohtule teatada oma töö- ja elukoha vahetusest. Kohus hoiatab Siiri Nukki, et kui võlgnik süüliselt (s.o hooletusest või tahtlikult) rikub
sätestatud kohustusi (eelkõige kohustusi: tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida; mitte varjata oma tulusid ja vara ning oma sissetulekutest seaduses ettenähtud osa hoiustada ja üks kord aastas võlausaldajatele välja maksta), keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.