KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Määruse tegemise koht ja aeg 21. november 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-16283 Tsiviilasi J

§ 19

lg 1 p 8, KÜS § 15 lg 1 ja 3 on maja fassaadi remont kõigi korteriühistu liikmete pädevuses. Avaldaja sai juhatuse otsusega tutvuda 30.07.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Kohaldamisele kuulub kehtiv KrtS ja selle järgi on juhatuse otsuse vaidlustamise õiguslõpetav tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest. Tähtaja ennistamist avaldaja taotlenud ei ole. Eelnevalt kehtinud KÜS-s oli sätestatud aegumistähtaeg. Sellisel juhul on avaldaja nõue aegunud. Juhatuse otsust sai

§ 24

lg 1 järgi vaidlustada kolme kuu jooksul alates otsuse vastu võtmisest ning sellisel juhul on avaldus aegunud.

1. Viru Maakohus jättis
2. oktoobri 2019 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldajalt mõisteti puudutatud isiku kasuks välja 390 eurot menetluskulude katteks. Maakohus märkis, et tasumata menetluskuludelt tuleb tasuda viivist seadusjärgses määras. Menetlusnorme kohaldatakse kõikide nende jõustumise hetkel pooleliolevate vaidluste suhtes, samas kui materiaalõiguse norme ei kohaldata tavaliselt enne nende jõustumist tekkinud olukorra suhtes. Asjaolude õiguslikke tagajärgi tuleb hinnata kooskõlas asjaomaste sündmuste toimumise ajal kehtinud õigusnormidega, kuna õigussuhte osalistel ei ole võimalik juhinduda eelnevalt toimunud olukorras õigusaktidest, mis võetakse vastu tulevikus. Seega tuleb kohaldada otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud KÜS-i ja

-i. Vaidlusaluse juhatuse otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud KÜS-is ei reguleerinud korteriühistu juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist. Järelikult tuleb KÜS § 1 lg 2 alusel kohaldada

sätteid.

§ 24

lg 7 järgi võib

§ 24

lõigetes 1-6 sätestatud korras nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist.

§ 24

lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Avaldaja on iseenesest õigesti viidanud

§ 24

lõikele 1 ja välja toonud, et tal on õigus vaidlustada juhatuse otsust 3 kuu jooksul selle vastuvõtmisest, kuid ekslikult leidnud, et TsÜS § 4 ja KÜS § 13 lg 3 alusel algab 3 kuuline tähtaeg alates otsuse teadasaamisest. Avaldaja sellise seisukohaga ei saa nõustuda, kuna KÜS ei reguleerinud korteriühistu juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist ning järelikult ei kohaldu KÜS § 13 lg 3 sätestatud üldkoosoleku otsuse vaidlustamise 3 kuulise tähtaja algus juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamisele, sh TsÜS § 4 alusel, sest tegemist ei ole õigussuhet reguleeriva sätte puudumisega. Korteriühistu juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise tähtaja algust reguleerib

§ 24lg 1.

Kuna juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise aegumistähtaeg on

§ 24

lg 1 järgi kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest, otsus võeti vastu 28.07.2017 ja avaldus on 2 esitatud kohtule 30.10.2018, siis on avaldaja nõue aegunud ja avaldus tuleb jätta rahuldamata. Sellest tulenevalt puudub vajadus käsitleda poolte teisi väiteid. Praegusel juhul oleks avalduse lahendamise osas olukord muutumatu ka juhul kui lähtuda kehtiva KrtS §-st 29 lg 3, mille kohaselt on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Ka sellisel juhul on avaldaja lasknud mööda seaduses sätestatud tähtaja. Avaldusest võib aru saada, et avaldaja ei ole rahul sellega, et juhatus valis tööde teostajaks ilma üldkoosoleku otsuseta OÜ Vaiton ja sõlmis viimasega töövõtulepingu. Kohtu hinnangul ei tulene seadusest ega puudutatud isiku põhikirjast nõuet, et juhatusel oleks vajalik töövõtja valimiseks ja temaga lepingu sõlmimiseks üldkoosoleku heakskiitvat otsust. Lisaks järeldub kohaliku omavalitsuse otsusest, et puudutatud isikule on eelnevalt tehtud sunniraha tasumise nõue, mis on aga fassaaditööde alustamise tõttu tühistatud. Arvestades otsuses toodud kortermaja väliskonstruktsioonide seisukorda ja ohtlikkust (nt telliskivi tükid kukuvad peatänavale) saab selliseid kulutusi pidada ka vajalikuks kaasomandi eseme säilitamiseks. MÄÄRUSKAEBUS 4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada.

§ 24lg 7 ja Ts

ÜS § 4 sätestavad, et korteriühistu liikmel on õigus vaidlustada juhatuse otsust 3 kuu jooksul päevast, mil ta sellest otsusest teada sai. Juhatuse koosoleku protokolli ja selles vastuvõetud otsused sai avaldaja kätte 30.07.2018. Vastavalt

§ 24lg 1, lg 7, KÜS § 13 lg 3 ja Ts

ÜS § 4 oli avaldajal aega juhatuse otsuse vaidlustamiseks kuni 30.10.

1. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3. Vastavalt TsMS §-le 659 kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui TsMS-i
4. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele
5. Avaldus on esitatud hilinenult nii siis, kui kohaldada

§ 24lg 1 ja 7 kui ka juhul, kui kohaldada Krt

S § 29 lg

1. Mõlemad sätted määravad tähtaja alguse otsuse vastuvõtmisest, mitte sellest teadasaamisest. Õige on maakohtu seisukoht, et õigussuhte tekkimise ajal kehtinud korteriühistuseadus ei reguleerinud juhatuse otsuse vaidlustamist.
2. TsMS § 171 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson Andra Pärsimägi 3