2-18-13206 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-13206 Tsiviila

) § 158 lg 6 alusel deposiit 3876 eurot pankrotimenetluse kulude katteks ning avaldada Ametlikes Teadaannetes deposiidi maksmise teade. Haldur tõi taotluses välja, et pankrotimenetluses puuduvad vahendid kohtuvaidlusega (tsiviilasjas nr 2-15-16682) seonduvate pankrotihalduri ja võimalike vastaspoole kulude kandmiseks. Puuduvad vahendid väljamaksete tegemiseks

§ 146alusel.

Juhul, kui tsiviilasjas nr 2-15-16682 hagi rahuldatakse, tekib pankrotimenetluses vara, kui aga mitte, siis puudub pankrotimenetluses mistahes pankrotivara.

1. Kohus tegi 09.09.2019 määruse alusel ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3876 eurot hiljemalt 16.10.
2. Tähtaja jooksul nimetatud summat tasutud ei ole. 2

§ 158

alusel.

§ 146

lg-s 1 nimetatud väljamaksete kohta ja krediidiasutuses raha hoiustamise kohta tõi haldur välja, et Swedbank AS oli võlgniku arvelduskontolt võtnud 26.10.2018 krediitkaardi kuutasude (viie kuu eest) katteks 15 eurot, mille tõttu oli kontosaldo miinuses, pankrotihalduri taotlusel miinussaldo likvideeriti Swedbank AS poolt. Muid väljamakseid ei ole pankrotimenetluses tehtud. Võlgnikul on rahalisi vahendeid 09.12.2019 seisuga summas 162,50 eurot (milleks on Rahandusministeeriumilt Tartu Maakohtu 27.08.2019 kohtumääruse alusel laekunud ½ hagimenetluses tasutud riigilõivust). Maanteeameti andmetel on võlgnik olnud kolme sõiduki vastutav kasutaja. Kuigi

1. aastal on tehtud juhatuse liikmetega seotud isikutega tehinguid liisingulepingute esemeks olnud sõidukitega, on pankrotihaldur seisukohal, et tegemist ei ole tagasivõidetavate tehingutega, kuna tehingute tulemusel on vabanenud võlgnik kohustustest, mille täitmiseks vahendid puudusid/puuduvad. Pankrotihalduri hinnangul ei ole tõenäoline saada suuremat kasu liisingulepingute täitmise tagasivõitmisest, kohustuste täitmisest võlgniku poolt ja seejärel sõidukite müügist pankrotimenetluses. Ajutine haldur tuvastas
2. aasta arvelduskontodelt tehinguid ja sularaha väljavõtmisi (36 476,52 euro ulatuses), mille seos osaühingu majandustegevusega ei ole olnud selge. Võlgniku pankrotimenetluses viiakse läbi pankrotihaldurile 03.12.2018 üleantud raamatupidamise (939 leheküljel) analüüs, misjärel kujundatakse lõplik seisukoht võimalike tagasinõutavate ja/ või –võidetavate tehingute (ka varasemalt väljatoodud) osas. Pankrotihaldur märgib, et sõltumata analüüsi tulemustest puuduvad pankrotimenetluses vahendid (kohtu kaudu) nõuete esitamiseks juhatuse liikmete ja/ või kolmandate isikute vastu. Pankrotihaldur ei ole käesolevaks ajaks tuvastanud täiendavaid või muid tagasinõutavaid ja/või -võidetavaid tehinguid. Müümata vara ja muu teadaolev teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Vara välistamise avaldusi ei ole esitatud. Pankrotihaldur ei ole esitanud kuriteoteadet. Pankrotihaldur taotleb lõpetada V OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus peale pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu; määrata pankotihalduri tasuks 1 600 eurot, sealhulgas sotsiaalmaks; mõista pankrotihalduri tasu välja võlgnikult ning maksta pankrotihalduri tasu välja Maarja Roht’i arvelduskontole xxxx Swedbank AS-s; hüvitada halduri tasust 397 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, va käibemaks) riigi vahenditest; vabastada pankrotihaldur Maarja Roht V OÜ (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest ning määrata V OÜ (pankrotis) dokumentide hoidjaks likvideerija H T. Kohtumääruse põhjendused
3. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 158lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui 3

§ 158lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.

§ 168

kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus V OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 7.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Maarja Roht tuleb vabastada V OÜ (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest peale võlgniku registrist kustutamist. 8. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et V OÜ (pankrotis) dokumendid tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele anda H T (isikukood xxxx) vastutavale hoiule. 9.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.

§ 65

lg 2 näeb ette, et halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65

lg 12 ütleb, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.

§ 23

lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. 10. Pankrotihaldur on palunud talle tasu määrata

§ 65

lg 12 alusel, kuivõrd võlgnikul tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub. Pankrotihalduri taotluse kohaselt on tal kulunud oma ülesannete täitmiseks 20 tundi arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt kujuneb pankrotihalduri tasuks 1600 eurot (sealhulgas sotsiaalmaks). Kohus leiab, et halduri taotletav tasu on mõistlik ja põhjendatud ning pankrotihaldur Maarja Roht’i tasuks tuleb määrata 1600 eurot (sh sotsiaalmaks). 4

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud kohaldada analoogia korras

§ 65

lg-t 11, kuivõrd võlgniku pankrotimenetlus raugeb pärast pankroti väljakuulutamist, sest võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti ei ole võlausaldajad avaldanud soovi pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasuda. Kohus on seisukohal, et tulenevalt

§ 65

lg-st 1 on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu (võttes arvesse, et asjas on välja maksmata ka ajutise halduri tasu). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus pankrotihalduri menetlusabi taotluse ning määrab, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb maksta välja pankrotihalduri tasust 397 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) ning kanda see Maarja Roht’i arvelduskontole nr xxxx Swedbank AS-is. 12. Ülejäänud pankrotihalduri tasu summas 1203 eurot jätab kohus võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 5