Obsah (7)

§ 102§ 31§ 1§ 86§ 109§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-16674 Tsiviilasi R R avaldus pa

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada võlgnikku R R kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. jaanuaril 2020 kell 15.
3. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Kohustada võlgnikku R R esitama hiljemalt
5. jaanuaril 2020.a pankrotihaldurile võlgniku täpsustatud vara ja võlgade nimekiri.
6. Menetluskulud jätta võlgniku R R kanda.
7. Määrata ajutise pankrotihalduri Maire Arm tasuks 570 eurot, millele lisandub käibemaks summas 114 eurot, kokku 684 eurot.
8. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Väljamakse teostada Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole nr xxxx.
9. Määrus saata resolutsiooni punkti 11 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
10. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud R R esitas 28.10.2019.a kohtule pankrotiavalduse ja avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Maire Arm’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgnik R R on oma olukorra ja maksejõuetuse kujunemise kohta andnud järgnevaid selgitusi: Võlgnikul on välja kujunenud püsiv maksejõuetus, mis on tingitud võlgniku poolt võetud laenude suurest hulgast, mille tagasimaksmine on osutunud praeguseks võimatuks. Samuti on võlgnikul olnud probleeme hasartmängusõltuvusega (pokker). Võlgniku selgituste kohaselt on ta seetõttu ise endale seadunud mängukeelu. Võlgnik käib tööl Jahelogistika OÜ-s täiskohaga ja omab käesoleval ajal sissetulekut. Töötasu (maksimaalselt 1900 eurot) ja igakuise võlgnevuste tagasimakse suuruse (ca 3800 eurot) võrdlus näitab, et võetud laene ei ole töötasu abil reaalne tagasi maksta. Lisaks märgib võlgnik, et tal on küllaltki suur igakuiste elamiskulude suurus, sh üürimaksed summas 275 eurot kuus. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetusest ülesaamine on puuduvate täiendavate rahaliste allikate puudumise tõttu äärmiselt ebatõenäoline. Võlgnik ei pea ise reaalseks, et ta suudaks oma võlgnevusi ka lähitulevikus tasuda. Võlgnik on esitatud pankrotiavalduses märkinud, et tal on kohustusi vähemalt summas 41 960 eurot. R R on esitanud kohtule ka võlgadest vabastamise avalduse. Ajutise pankrotihalduri poolt välja saadetud päringute vastustest ning võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldusest leiab kinnitust, et võlgnik on võtnud erinevatelt laenuandjatelt mitmeid kiirlaene, sealhulgas ka osaliselt selleks, et tasuda uute laenude abil vanemaid kohustusi. Pangakonto väljavõte kinnitab ka võlgniku varasemat seost hasartmängudega. Seega võib asuda seisukohale, et võlgnikul on välja kujunenud püsiv maksejõuetus, mis on tingitud võlgniku poolt tekitatud suurest võlakoormusest ja kohustuste täitmiseks piisava vara ning sissetuleku puudumisest. R R on ajutisele pankrotihaldurile kinnitanud, et ta soovib võlgadest vabastamist ja on teadlik, et selleks tuleb täita pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi - anda parim selleks, et kasvõi osaliselt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnikul on võlgnevusi aruande koostamise seisuga võlgniku pankrotiavaldusest ja päringu vastustest tulenevalt kokku summas vähemalt 44 318,88 eurot. Täitemenetluse registri andmetel võlgniku suhtes hetkel täitemenetlusi käimas ei ole. Maksu- ja Tolliameti ees võlg puudub. Aruande koostamise seisuga võlgnikul vara puudub. Elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Võlgnikule kuulus ½ korterist aadressil Mustamäe tee 169-33, kinnistusregistri number xxxx, mis on võõrandatud 5.12.2017.a. Esialgsel hinnangul korter 2 tagasivõitmisele ei kuulu. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Maanteeameti ajutise halduri päringu vastuse kohaselt võlgnikule sõidukeid ei kuulu ja ei ole viimase kolme aasta jooksul kuulunud. Swedbank AS-is omab võlgnik arvelduskontot nr xxxx, mille saldo on 174,17 eurot (päringu vastuse seisuga ). Konto on ajutise pankrotihalduri poolt seaduses sätestatud miinimummäära ulatuses vabastatud. Hetkel võib asuda seisukohale, et võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele. Siiski tuleb märkida, et ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit lõplikku järeldust võimalike tagasivõidetavate tehingute osas. Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on hasartmängusõltuvusega kaasnenud võlad, mis on viinud üle jõu käivate laenukohustuste võtmiseni ning sissetuleku puudumine, mis võimaldaks kohustusi tasuda, ehk kasutades pankrotiseaduses ette nähtud kvalifikatsioone, siis on selleks „muud põhjused“. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Arvestades kohustuse suurust ning asjaolu, et ei lähiajal ega ka ettenähtavas tulevikus ei ole näha võlgniku sissetuleku suurenemist, tuleb võlgnikku pidada püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja palub välja kuulutada pankrott. Võlgnik soovib võlgadest vabastamist läbi pankrotimenetluse. Võlgnik on kinnitanud, et mõistab võlgadest vabastamisega kaasnevaid kohustusi. Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja R R (isikukood xxxx) pankrot

§ 31lg 1 alusel.

Juhul, kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on ajutine pankrotihaldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Arm’i.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 44 318,88 eurot, kuid vara puudub.

§ 86

lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks töötasuks 570 eurot, millele lisandub käibemaks summas 114 eurot, kokku 684 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule 3 tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23

lg 3).

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks töötasuks 570 eurot, millele lisandub käibemaks summas 114 eurot, kokku 684 eurot.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4