) § 120 lg 2 ja § 189 lg 1 kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ning Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) põhiseaduse vastaseks ja jätta kohaldamata ning pöörduda taotlusega Riigikohtu poole põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks. Kaebus sisaldas taotlust peatada esialgse õiguskaitse (EÕK) korras Tallinna Linnavaraameti ning Ehitusfirma FIDELE OÜ ja OÜ Mapri Ehitus vahel sõlmitud hankelepingu täitmine kuni käesolevas haldusasjas lõpliku lahendi jõustumiseni.
Vaatamata sellele leidis VAKO, et vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata
Hankeleping on allkirjastatud hankija poolt digitaalselt 01.11.2019 kl 9:
Hankija on rikkunud oma hoolsuskohustust riigihanke läbiviimisel. Hankeleping on allkirjastatud 01.11.2019 hommikul pahauskselt: hankijal puudus igasugune tarvidus hankelepingu kiireloomuliseks allkirjastamiseks. Vastavalt hankelepingu projektile on kavandatud tööde teostamise tähtaeg 10 kalendrikuud arvates hankelepingu sõlmimisest. Kuivõrd tegemist on pika täitmise tähtajaga hankelepinguga, puudus igasugune mõistlik põhjendus hankelepingu allkirjastamiseks kohe 01.11.2019 hommikul. Selline hankija ja puudutatud isikute käitumine viitab üheselt tahtlusele takistada vaidlustuse menetlemist VAKO poolt ja vaidlustaja efektiivset õiguste kaitsmist. Direktiivist 89/665/EMÜ lähtuvalt ei ole nimetatud direktiiviga ja seega Euroopa Liidu õigusega kooskõlas seaduse regulatsioon ja tõlgendamisviis, mis ei taga vaidlustaja õiguste objektiivset ja efektiivset kaitset seaduses sätestatud ooteaja ja vaidlustuse esitamise tähtaja jooksul.
lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul peab olema riigihanke osalisele tagatud objektiivselt efektiivne kaebeõiguse teostamine. Tähtaegselt esitatud vaidlustus tuleb võtta menetlusse ja sisuliselt läbi vaadata. Hankeleping on
ÜS) § 87 alusel kui seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing. 2)
Demokraatlikus õigusriigis ei ole mõeldav ja lubatav olukord, kus isik minetab oma kaebeõiguse ning võimaluse efektiivselt oma õigusi ja huvisid kaitsta olukorras, kus ta on esitanud küll vaidlustuse tähtaegselt ning kõiki seaduses sätestatud tingimusi arvestades, kuid muude, kaebajast sõltumatute asjaolude tõttu (s.o VAKO tegevuse tulemusena), jääb ikkagi oma õiguste ja huvide kaitsmise võimalusest ilma. Käesoleval juhul on VAKO otsus jätta kaebaja vaidlustus läbi vaatamata vastuolus PS §-ga 15, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Käesoleval juhul ei ole kaebajale nimetatud õigust tagatud, kuivõrd vaatamata sellele, et kaebaja on oma vaidlustuse esitamisel järginud seadust ning vaidlustus on esitatud tähtaegselt, on kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata jätmise tõttu VAKO poolt minetanud oma kaebeõiguse ning tal ei ole võimalik efektiivselt oma õigusi kaitsta. 3) Kuivõrd VAKO jättis õigusvastaselt vaidlustuse läbi vaatamata, tuleb kohtul vaadata hankeasi sisuliselt läbi ning vaidlustus rahuldada. Hankija kõrvaldas kaebaja õigusvastaselt
lg 4 p 8 ja § 96 lg 5 alusel.
lg 4 p 8 ja direktiivi 2014/24EL kooskõlalise tõlgendamise teel on
lg 4 p 8 kohaldamise eeltingimuseks asjaolu, et hankemenetlusest võib kõrvaldada hankija, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute olulist nõuet. Käesoleval juhul ei ole hankemenetlusest kõrvaldamise eeltingimused täidetud, mistõttu on hankija otsus kaebaja 3
lg 4 p 8 nimetatud kaalutlusotsuse tegemisel üksnes varasemate hankijate ühepoolsele, erapoolikule ning tõendamata väidetele ning järeldab selle põhjal ebaõigesti, et ettevõtja ei ole väidetavalt usaldusväärne. Hankija väide, et ta tugines otsuse tegemisel lisaks riigihangete registri andmetele ka teiste hankijatega peetud kirjavahetusele, on väär, kuivõrd vaidlustatud käskkirjas ei ole vastustaja mingitele muudele andmetele, kui riigihangete registrist nähtuvad, tuginenud ning otsuses puuduvad selle kohta ka mistahes viited. Ka riigihangete registri andmetele tugines vastustaja vaid osaliselt, kuna jättis arvestamata registrisse tehtud märked selle kohta, et kaebaja on varasemate hankijate tegevuse vaidlustanud. Olukorras, kus kaebaja ja hankija vahel on tekkinud vaidlused ja erimeelsused lepingu täitmise osas ning hankija tegevus on vaidlustatud, on tegemist üksnes ühe poole (tellija/hankija) subjektiivse ja ennast õigustava arvamuse ja käsitlusega. Lisatud kirjavahetusest Kultuuriametiga nähtub Alpo Greebe 15.10.2019 saadetud kirjas viide EVIKO Ehitus OÜ-ga suhtlusele. Kirjavahetusest AS-ga Hoolekandeteenused selgub samuti, et väidetavate rikkumistega seoses on juttu EVIKO Ehitus OÜ-st. Samuti nähtub kirjavahetusest AS-ga Hoolekandeteenused, et kaebaja (AS EVIKO) ei ole AS Hoolekandeteenused nõudeid tunnistanud ning on vastavad AS Hoolekandeteenused otsused vaidlustanud. Kaebaja selgitab, et EVIKO Ehitus OÜ väidetavaid hankelepingu rikkumisi ei saa omistada kaebajale ehk AS-le EVIKO, kuivõrd tegemist ei ole ühe ja sama isikuga. Kirjavahetusest nähtub üheselt, et kaebaja, AS EVIKO, ei ole talle ette heidetud rikkumistega nõustunud, on need vaidlustanud ning esitanud oma vastuväited. Seega pidanuks vastustaja esitatud kirjavahetusest järeldama, et kaebaja – AS EVIKO – vastu suunatud pretensioonid ei ole õiguspärased ega põhjendatud ning sellest lähtuvalt ei oleks tohtinud kaebajat hankemenetlusest kõrvaldada.
lg 4 sätte mõtte kohaselt on pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine hankija kaalutlusotsus. Hankija hindab pakkujaga seotud esinevaid riske ning hindab nende riskide esinemise tõenäosust hankija riskitasemega konkreetse projekti suhtes. Vastustaja, tuginedes selgunud faktidele, oli kaotanud usalduse kaebaja vastu ning kõiki episoode kogumis hinnates puudus vastustajal lootus, et olukord lepingute täitmisel võiks paraneda. Kõigi nelja käskkirja p-des 3.1–3.4 toodud näite puhul oli hankeleping lõppenud olulise rikkumisega, mille tulemusel rakendati ka leppetrahvi. Lisaks riigihangete registrist kuvatavate hankelepingu lõpetamise andmete kontrollimisele tugines vastustaja otsuse tegemisel ka teiste hankijate edastatud vastustele hankelepingute täitmise kohta. Hankijate vastused kinnitasid riigihangete registrist nähtuvaid kommentaare lepingute rikkumise osas ning süvendasid veelgi hankija umbusku sõlmitava hankelepingu kohase täitmise suhtes. Käskkirja p-s 3.1 nimetatud Maanteeameti hankelepingu mittekohase täitmise asjaolud selgitati välja Tallinna Linnavaraameti ja Maanteeameti hankespetsialisti vahelise telefonivestluse käigus. Hoolekandeteenused AS tõi kirjavahetuses vastustajaga välja ka asjaolu, et nad on kaebajaga sõlminud kokku 5 ehituslepingut, millest ükski ei ole täidetud nõuetekohaselt. Eelnevast nähtub, et vastustaja on teinud endast kõik võimaliku, et selgitada välja kõik faktilised asjaolud, et teha põhjendatud kaalutlusotsus hankemenetluses pakkujate edukaks tunnistamisel või kõrvaldamisel. Vastustaja on varasemalt korraldatud riigihankes (viitenumber 207810) „Maleva tn 18 ehitustööd“ linnavaraameti 10.06.2019 käskkirjaga nr 1.-2/249 kõrvaldanud hankest ühispakkuja AS EVIKO ja EVIKO Ehitus OÜ samuti
9. Ühispakkujad Ehitusfirma FIDELE OÜ ja OÜ Mapri Ehitus vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata. 1) Olukorras, kus hankeleping oli korrektselt sõlmitud pärast
lg 2 teises lauses ettenähtud ooteaja möödumist, kuid enne VAKO poolt 01.11.2019 kl 9:46 e-kirjaga saadetud vaidlustuse teate kättesaamist, on üheselt selge, et AS EVIKO kaebuses esitatud etteheited VAKO otsusele ja väited 01.11.2019 sõlmitud hankelepingu tühisusest on ainetud. Hankeleping on kehtiv ja selle tühisuse alused puuduvad. Kaebaja lähtub eksiarusaamast, justkui tähendaks
lg 1 järgse vaidlustustähtaja jooksul vaidlustuse VAKO-sse esitamine automaatselt seda, et vaidlustuse esitamise hetkest alates sõlmitud hankelepingud on tühised. Nii see ei ole.
lg 4 järgi saaks olla võimalik sellise hankelepingu tühisus, mis sõlmitakse alles pärast VAKO saadetud
Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et hankija ja kolmas isik sõlmisid hankelepingu 01.11.2019 hommikul veel enne seda, kui saadi kätte VAKO kell 9:46 e-kirjaga väljasaadetud vaidlustuse teade. Hankelepingu sõlmimisel 01.11.2019 hommikul ei olnud hankelepingu pooled VAKO kell 9:46 väljasaadetud vaidlustuse teadet kätte saanud ning ei teadnud, et AS EVIKO on VAKO-sse vaidlustuse esitanud. Vastavalt
lg-le 6 loetakse VAKO teated menetlusosalistele teatavaks tehtuks järgmisel tööpäeval nende edastamisest arvates. Kaebaja oletused n-ö vandenõust tema suunal või hankija pahatahtlikkusest on täiesti ainetud ja asjakohatud. 2)
Kaebuse taotlus tunnistada kõnealused
sätted PS vastaseks, jätta kohaldamata ja pöörduda taotlusega Riigikohtu poole 5
sätet on väidetavalt PS vastased, miks tuleks jätta kohaldamata ning pöörduda taotlusega Riigikohtu poole põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks.
regulatsioon ooteaja pikkuse kohta on iseenesest juba niigi oluliselt rangem, kui EL hankedirektiivides nõutud, sest direktiivid ei nõua ooteaja kehtestamist alla rahvusvahelise piirmäära jäävates hangetes. Vaidlustuse esitamise viimasele minutile jätmine ja seetõttu tekkiv võimalus, et hankija sõlmib vaidlustusest teadmata hankelepingu ära, on vaidlustaja tekitatud ja võetud risk (vt ka haldusasi 3-14-53273, p 23). 3) Kaebuse taotlus tunnistada kehtetuks 21.10.2019 käskkirjaga nr 1.-2/436 tehtud hankeotsused on vastuolus HKMS § 267 lg-ga
Vaidlust ei ole ka selles, et nimetatud tähtaeg lõppes 31.10.2019 ning 01.11.2019 hommikul ei olnud hankijal õiguslikku takistust hankeleping sõlmida. Vaidlus käib eelkõige selle üle, kas hankelepingut tuleks pidada tühiseks, kuna see on sõlmitud
Kohus kaebaja vastava väitega ei nõustu. 11.
lg 4 kohaselt on pärast vaidlustuse esitamise kohta käesoleva paragrahvi lg-s 2 või lg 3 esimeses lauses nimetatud teate saamist, kuid enne
§-s 201 nimetatud tingimuse saabumist sõlmitud hankeleping tühine.
lg-tes 2 ja 3 on juttu VAKO poolt hankijale edastatavast teatest vaidlustuse esitamise kohta. Antud juhul jõudis VAKO teade hankijani ajal, mil
-st tuleneva ooteaeg oli lõppenud (see lõppes 31.10.2019). Kui ooteaeg on möödunud, ei ole hankijal õiguslikku takistust hankeleping sõlmida. Kohtu arvates ei tulene hankijale
st ega ka muust õigusaktist (hoolsus)kohustust täiendavalt oodata lepingu sõlmimisega kuni kõik võimalikud vaidlustused on esitatud. Olukord on aga teine, kui enne hankelepingu sõlmimist jõuab hankijani VAKO teade vaidlustuse esitamise kohta. Kohus mõistab
lg-t 4 selliselt, et peale VAKO vastava teate saamist sõlmitav hankeleping on tühine ka juhul, kui kohustuslik ooteaeg lepingu sõlmimiseks on möödunud. 12. Käesolevas asjas tuleb välja selgitada, kuidas mõista
kohaselt on võimalik VAKO teade lugeda kättesaaduks kahel moel. Esiteks loetakse see kättesaaduks, kui isik ise kinnitab teate kättesaamist. Teiseks, kui isik jääb passiivseks, kohaldub
lg 6, mille kohaselt loetakse VAKO teated menetlusosalistele teatavaks tehtuks järgmisel tööpäeval nende VAKO-le teadaolevale elektronposti aadressile edastamisest arvates. Käesoleval juhul on hankija oma töötaja kaudu 01.11.2019 kl 10:11 kinnitanud VAKO teate kättesaamist. Selleks ajaks oli hankeleping juba allkirjastatud. Kohtu hinnangul tuleb
lg-t 4 täpsema regulatsiooni puudumise tõttu
-s sisustada analoogselt kohtumenetluses elektroonilist kättetoimetamist puudutava regulatsiooniga. Kohtumenetluste elektroonilist kättetoimetamist puudutav regulatsioon hõlmab ka näiteks esialgse õiguskaitse või hagi tagamise määruste kättetoimetamist, mis kiireloomulisuse poolest on võrreldavad VAKO vastavate menetluslike teadete ja otsustega. HKMS § 73 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lg 5 kohaselt loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab menetlusdokumendi kättesaamist. Sellest tulenevalt saab lugeda vastustaja meiliserverisse 01.11.2019 kl 09:46 saabunud VAKO teate kättesaaduks 01.11.2019 kl 10:11, mil vastustaja töötaja kinnitas selle kättesaamist. Ei saa välistada, et teatud juhtudel võib teate adressaat viivitada kättesaamisteate saatmisega. Sellisel juhul võib olla faktiliste asjaoludega tõendatud, et adressaat pidi menetlusdokumendist olema teadlik varem, kui kättesaamiskinnitus saadeti. Käesolevas asjas seda tõsikindlalt sedastada ei ole võimalik. Kolm minutit VAKO e-kirja laekumise ja hankelepingule viimase allkirja andmise vahel on niivõrd lühike aeg, et kohtul puudub alus sedastada pahatahtlikku viivitamist VAKO teate vastuvõtmisega või kiirustamist hankelepingu sõlmimisega. Vastustaja esitatud dokumendiregistri väljavõttest nähtuvalt algas ametisisene kooskõlastusprotsess hankelepingu sõlmimiseks 01.11.2019 kl 09:03:46 ja lõppes 09:49:29, mil Tallinna Linnavaraameti juhataja hankelepingu allkirjastas. Nähtuvalt hankija vastusest kaebusele (lisa 2) edastas Ž. Pronin VAKO teate E. Urile ja O. Eglitile kl 10:08. Selleks ajaks oli aga hankeleping juba sõlmitud. Puuduvad tõendid, mille alusel pidada hankija käitumist pahausklikuks või pahatahtlikuks. 13. Seetõttu nõustub kohus hankija ja kolmanda isiku seisukohtadega ja leiab, et viimased on sõlminud kehtiva hankelepingu. Seetõttu on ka VAKO 06.11.2019 otsus nr 175-19/212770 õiguspärane. Õige on iseenesest, et vaidlustuse esitamise ajal oli kaebajal kaebeõigus olemas. Siiski viib
lg 1 ja teiste
sätete (võimatus tühistada kehtivalt sõlmitud hankelepingut) eesmärgipärane tõlgendamine paratamatult selleni, et olukorras, kus hankeleping on sõlmitud ja
-s loetletud tühisuse tunnuseid ei esine, ei saa VAKO vaidlustust sisuliselt läbi vaadata. VAKO-l puudub võimalus kehtiva hankelepingu õigusjõudu murda. Kohtu hinnangul ei ole VAKO vaidlustuse teate esitamisel rikkunud seadust, kuna VAKO-l on kohustus hinnata vaidlustuse vastavust
nõuetele ning seadus annab selleks aega ühe tööpäeva (
VAKO ei ole kohtu hinnangul hankijale teate edastamisega viivitanud. 14. Asjakohaselt on kolmas isik viidanud Tallinna Halduskohtu 12.02.2015 kohtumäärusele asjas 3-14-53273, milles kohus rõhutas, et
-st ei tulene VAKO-le kohustust tööpäeva lõpus esitatud (selles asjas kl 16:23) vaidlustuse edastamiseks veel sama päeva jooksul. Kohus tõi nimetatud määruse p-s 23 välja: „Põhimõtteliselt on kaebajal õigus selles, et seaduses menetlusele kehtestatud tähtaegu peaks menetlusosaline saama kasutada täies ulatuses. Samas ei loo kehtiv õigus takistusi hankijale nõustumuse andmiseks
alusel tehtud kohtulahendiga, kuid kohtu arvates ei ole põhjust kehtivat
-i vaidlustuse esitamise ja õiguskaitsevahendite kohaldamise osas teisiti sisustada. 15. Kaebaja leiab, et
lg 2 ja § 189 lg 1 on vastuolus PS-ga ning kohtul tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kohus kaebaja väitega ei nõustu. Vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja leiab, et
regulatsioon on vastuolus PS §-ga 15 ja EL õigusega, kuna vaidlustajale ei ole tagatud tõhus ja efektiivne õiguskaitse. Kuna vaidlustusmenetluse näol on tegemist materiaalses mõttes õigusmõistmise funktsiooni täitmisega, võib küsimuse regulatsiooni võimalikust vastuolust PS §-ga 15 püstitada. Sellisel juhul tuleks vaatluse alla võtta ka PS § 14, mis sätestab üldise põhiõiguse korraldusele ja menetlusele. Üldine põhiõigus korraldusele ja menetlusele on seotud PS § 15 lg-ga 1, millega koosmõjus see moodustab tervikliku menetluspõhiõiguse – üldise põhiõiguse tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusmõistmisele (EV PS kommenteeritud väljaanne; Tallinn: Juura, 2017; § 14 kommentaar nr 13, lk 202). Kohtu arvates ei ole
regulatsioon vastuolus PS §-dega 14 ja 15. Esiteks ei pea põhiõigus tõhusale õiguskaitsele tagama seda, et kaebetähtaja jooksul esitatud kaebus alati oma eesmärgi saavutab. PS-ga ei saa tagada konkreetseid elulisi asjaolusid. Põhiõigus tõhusale õiguskaitsele on tagatud näiteks ka seeläbi, et hankelepingu sõlmimise asemel saab kaebaja nõuda kahju hüvitamist. Teiseks peab isik aktiivselt oma õigusi kaitsma ning viima ennast kurssi seadustega. Käesoleval juhul ei saa väita, et isiku käsutuses ei olnud tõhusaid ja efektiivseid õiguskaitsevahendeid. Tulenevalt
Kaebaja, kes kasutas menetluses professionaalset esindajat, pidi olema teadlik
lg-st 2 ja
Kuna tekkinud olukorda sai kaebaja ette näha ning tal oli võimalik seda vältida, ei saa kohtu hinnangul olla rikutud kaebaja põhiõigus tõhusale ja efektiivsele õiguskaitsele. Ka EL õigusest ei tule konkreetseid nõudeid ooteaja ja vaidlustuse esitamise tähtaja reguleerimiseks. Kolmas isik on põhjendatult välja toonud, et EL õigusest ei tulene kohustust kehtestada ooteaeg alla rahvusvahelist piirmäära jäävate hankelepingute sõlmimiseks. Kohtu arvates ei ole seadusandja
regulatsiooni kujundades EL õigusega vastuollu läinud. 16. Kohtule ei nähtu hankija tegevuses kaalutlusvigu ka
lg 4 p 8 kohaldamisel.
lg 4 p 8 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Hankija on tuginenud vaidlustatud käskkirjas neljale juhtumile: 1) Eesti Maanteemuuseumi ekspositsioonihalli rekonstrueerimise ja näitusehoone ehitustööd (viitenumber 185859). Riigihangete registris „Lepingu lõpetamise andmed” juures oli välja toodud, et maksti leppetrahvi ja lepingu lõpetamise andmetes oli rikkumiste selgitus „Tellija rakendas leppetrahvi töövõtjale tähtaja ületamise eest”. 2) Pärnu, Oja tn 128 eluhoone projekteerimis- ja ehitustööd (viitenumber 190676). Riigihangete registris „Lepingu lõpetamise andmed” juures oli välja toodud, et maksti leppetrahvi ja lepingu lõpetamise andmetes oli rikkumiste selgitus „Leppetrahvi rakendati lepingule mittevastava töö teostamise ja tööde tähtajast mitte kinnipidamise tõttu”. 3) Tallinna Loomaaia liigikaitse labori naaritsaaedikute kompleksi ehitamine (viitenumber 194100). Riigihangete registris „Lepingu lõpetamise andmed” juures oli välja toodud, et maksti 8
Kohtu hinnangul ei pidanud hankija vaidlustatud käskkirjas asuma põhjalikumalt igat üksikut rikkumist lahkama, kuna konkreetsete hankelepingute täitmise asjaolud pidid kaebajale olema niigi teada. Kohtu arvates ei olnud vastustajal kohustus küsida kaebajalt ka täiendavaid selgitusi. Ka hiljem esitatud tõendite valguses on hankija otsus piisavalt põhjendatud. Puuduvad tõendid, et hankijad oleksid registris esitatud kannete sisu osas meelt muutnud. Asjaolu, et kaebaja lepingu poolena ei ole sanktsioonide kohaldamisega nõustunud, ei mõjuta kohaldatud sanktsioonide kehtivust. Asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebaja oma õiguste kaitseks ka kohtusse pöördunud. Pole tõenäoline, et vaidlused kohaldatud sanktsioonide üle jõuaksid lähiajal lõpule. Hankijal ei ole 9
lg 5 seab
lg 4 alusel toimuvale kõrvaldamisele ajalised piirid.
lg-t 4 kohaldatakse hankemenetluses, mis on alanud kolme aasta jooksul lg-s 4 nimetatud teo toimepanemisest või aluse esinemisest arvates. Seetõttu on kaebaja hankest kõrvaldamine ajas piiritletud ning sellist otsust tuleb edaspidi ka igal üksikul juhul põhjenda.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.