Obsah (7)

§ 438§ 5§ 230§ 122§ 132§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 26.11.2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-15740 Tsiviilasi E B hagi

§ 438

lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 5

lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: 23.05.2017 on välja kuulutatud H A pankrot ja pankrotihalduriks on määratud Oliver Ennok. 01.06.2017 a esitas hageja võlausaldajana H A (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus tunnustada nõuet summas 7 200 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena. 21.09.2107.a toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. Nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja hageja nõudele täies ulatuses vastuväite (I kd tl 44-45).
2. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. PankrS § 153 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on pandiga tunnustatud nõuded esimese rahuldamisjärgu nõuded ning muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded on teise rahuldamisjärgu nõuded. Hagi on esitatud kohtule 20.10.2017, siis on hagi esitatud 1 kuu jooksul arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata, seega tähtaegselt. Järelikult jääb kohtul üle tuvastada, kas kostja vastuväited hageja nõudele on sisuliselt põhjendatud. 7
3. Hageja palub tunnustada tema nõuet summas 7 200 eurot H A (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena. Nõude tunnustamise hagi esitamisel peab hageja tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid ja põhistama nõude olemasolu. Hagiavalduse kohaselt on hageja võlgniku H A nõustanud ja koostanud menetlusdokumente järgmistes kohtuasjades: Tartu Maakohtus ja Tartu Ringkonnakohtus tsiviilasjad nr 2-11-299570, 2-09-16041 (Riigikohutus 3-2-1-36-10 ja 3-2-1-20-11), 2-08-20456 (Riigikohtus 3-2-1-49-10), 210-16216 ja 2-16-
4. Hageja väitel on ta võlgnikule H A väljastanud järgmised arved: 01.05.2014 arve nr XXXX, mis on esitatud õigusteenuste eest tsiviilasjades nr 2-10-16216 ja 2-0820456, 37 tundi, 100 eurot tund, kokku 3700 eurot; 30.10.2016 arve nr XXXX, mis on esitatud õigusteenuste eest ts asjas nr 2-16-13896, 16 tundi, 100,00 eurot tund, kokku 1600,00 eurot ja 20.11.2016 arve nr XXXX, mis on esitatud õigusteenuste eest täitemenetluses: erinevate dokumentide koostamine, konsultatisoon, 19 tundi, 100,00 eurot tund, kokku 1900,00 eurot. Hageja on selgitanud, et kohtumenetluses esindas H A tema poeg A A hageja eelneval nõustamisel. Hageja on üksnes koostanud dokumente. Kostja väidab, et ei ole usaldusväärsete tõenditega leidnud kinnitamist, et hageja oleks arvete aluseks olevaid teenuseid osutanud või oleks teenuse ees hagejale tasumata. Seoses arvega nr XXXX kostja leiab, tsiviilasjas nr 2-10-16216 on A A esitanud 26.04.2014 kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja nimetatud avaldusest nähtub, et hageja on osutanud õigusteenust kokku 47 tundi. Avalduse kohaselt on lepingujärgne teenuse osutamise tunnihind 85 eurot. Käesolevas asjas on hageja asunud väitma, et õigusabiteenust on osutatud 37 tunni eest tunnihinnaga 100 eurot. Järelikult on käesolevas tsiviilasjas esitatud arve ja tsiviilasjas nr 2-10-16116 varasemalt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus mitmes osas vastuolulised. Kuna tsiviilasjas nr 2-10-16216 on A A hagejale tasunud 47 töötunni eest 3 995,00 eurot ja seega puudub hagejal nõue arve nr XXXX alusel. Lisaks selgub avaldusest, et FIE E B on 16.09.2012 sõlmitud õigusteenuse osutamise lepingu H A ja 20.09.2012 A A . Järelikult on tsiviilasjas nr 2-10-16216 osutanud E B teenust nii H A kui ka A A ehk arvel märgitud summa tasumine jagunes võrdselt H A ja A A vahel. Seega hageja poolt esitatud arve nr XXXX ei saa olla õige, kuivõrd see on suures ulatuses vastuolus varasemalt tsiviilasjas nr 2-10-16216 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega.
5. Kohus tuvastab, et hageja ja H A vahel on sõlmitud 01.03.2009 käsundusleping nr xxxx, mille esemeks on kliendile (H A) nõustamis-ja õigusteenuste osutamine nagu menetlusdokumentide koostaminekohtumenetluses, täitemenetluses sh täitemenetluses nr xxxx (kohtutäitur Jane Rumjantseva), lepingute projektide ja/võiõiguslike arvamuste koostamine, muudeõigusdokumentide koostamine, vajadusel kliendi esindamine jms (edaspidi nimetatud ülesanne (I kd lk 23 pöördel-24). Kohus tuvastab, et hageja ja H A vahel on 01.03.2009 käsundusleping xxxx, mille kohaselt hageja osutab H A õigusabi volitaja poolt esitatud käsunditele järgmises ulatuses: 1) annab juriidilisi konsultatsioone ja selgitusi õiguslikes küsimustes; 2) koostab dokumente ja nende projekte; 3) annab dokumentides sisalduva kohta arvamusi; 4) esindab volitajat vajadusel juriidiliste ja füüsiliste isikute ees; 5) osaleb volitaja ülesandel läbirääkimistel füüsiliste isikutega ja juriidiliste isikute esindajatega, vajadusel nõustab kohtus. (I kd kl 24 pöördel-25 pöördel). Hageja on selgitanud, et algselt 01.03.2009 sõlmitud leping XXXX vormistati uuesti 2010.a, kusjuures lepingu kuupäevaks jäi esimesena sõlmitud lepingu kuupäev. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tegemist on näiliku lepinguga. Asjaolu, et algselt 01.03.2009 sõlmitud leping XXXX vormistati uuesti 2010.a ja lepingu kuupäevaks jäi esimesena sõlmitud lepingu kuupäev on küll ebakorrektne, kuid ei muuda sellega lepingut näilikuks.
6. Seega tuleb käesoleva vaidluse lahendamiseks kohtul järgnevalt tuvastada, kas hageja poolt on osutatud hageja ja võlgniku H A vahel käsunduslepingutes kokku lepitud ning arvetel nr XXXX, XXXX ja XXXX märgitud teenused õigusabi osutamiseks. 23.09.2019 tunnistaja A A poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt H Aga seotud kohtuvaidlustes hageja koostas kõik dokumendid ja A A käis kohtuistungitel oma ema H A esindamas. Poolte vahel oli kokkulepe, et hageja esitab arved, siis kui kohtuasi lõppenud, viimane 8 arve tasuti kusagil 10 aastat tagasi (III kd lk 65-66). Seega kuna vastavalt poolte kokkuleppele oli hageja ülesandeks üksnes dokumentide koostamine ja ta ei esindanud H A kohtuvaidlustes, vaid H A esindas tema poeg A A, siis on sellest tulenevalt kohtu jaoks mõistetav, miks ei ole hageja poolt koostatud menetlusdokumentidele märgitud hagejat H A esindajaks. Asjaolu, et hagejat ei ole märgitud kohtuvaidlustes menetlusdokumendis H A esindajana, lükka ümber hageja väidet, et hageja on nimetatud kohtudokumendid koostanud H A sõlmitud käsunduslepingu alusel.
7. Kohus tuvastab, et hageja on võlgnikule H A väljastanud järgmised arved: 01.05.2014 arve nr XXXX, mis on esitatud õigusteenuste eest tsiviilasjades nr 2-10-16216 ja 2-08-20456, 37 tundi, 100 eurot tund, kokku 3700 eurot, 30.10.2016 arve nr XXXX, mis on esitatud õigusteenuste eest tsiviilasjas nr 2-16-13896, 16 tundi, 100,00 eurot tund, kokku 1600,00 eurot ja 20.11.2016 arve nr XXXX, mis on esitatud õigusteenuste eest täitemenetluses: erinevate dokumentide koostamine, konsultatisoon, 19 tundi, 100,00 eurot tund, kokku 1900,00 eurot. (I kd lk 26-27). Kohus on hagejale 06.06.2018 toimunud eelistungil selgitanud, et hageja peab välja tooma, milliseid töid iga arve alusel on hageja teinud ja peab esitama kohtule tõendid hageja poolt teostatud tööde kohta. Hageja on osaliselt välja toonud oma 09.07.2018 kohtule esitatud menetlusdokumentides tema poolt H A esitatud arvete XXXX ja XXXX aluseks olevad tööd. Hageja ei ole selgitanud konkreetselt, millised tööd on tema poolt H A esitatud arve nr XXXX aluseks ja kui palju aega on kulunud menetlusdokumentide koostamisele. Samuti ei hageja viidanud üheski enda menetlusdokumendis, millise tõendiga ta arve nr XXXX aluseks olevate tööde teostamist tõendab.
8. Seoses arvega nr XXXX on hageja selgitanud, et tsiviilasjas nr 2-08-20456 on ta osutanud õigusabiteenust 52 tundi, kuid ta on töötunde vähendanud. Tsiviilasjas nr 2-10-16216 on arve esitatud ainult üheainsa toimingu eest, so kassatsioonikaebuse projekti koostamise ees Riigikohtusse. Tsiviilasja nr 2-10-16216 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus lõppeb ära Ringkonnakohtuga ja tasumata on Riigikohtule esitatud kassatsioonikaebuse projekti koostamise eest.
9. Kohus tuvastab, et tsiviilasjas nr 2-08-20456 on hageja poolt koostatud järgmised menetlusdokumendid: 1) 09.03.2009 taotluse koostamine (II kd lk 123-123 pöördel). Kohus peab selle menetlusdokumendi koostamise ajakuluks 0,5 tundi. 2) 02.11.2009 taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks ja täiendava aja andmiseks puudutatud isiku seisukohtadele vastamiseks (I kd lk 92-94). Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1 tund. 3) 16.11.2009 selgitused kostja vastusele H A hagis sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks (II kd lk 133-140). Kohus nõustub hagejaga, et nimetatudmenetlusdokumendi koostamise ajakuluks on 4 tundi. 4) 13.01.2010 määruskaebusTartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtumäärusele tsiviilasjas nr 208-20456 (I kd lk 48-53). Hageja ei ole selgitanud, kui palju kulus tal aega 13.01.2010 määruskaebuse koostamisele, kuid kohus peab vajalikuks ja põhjendatud kuluks antud menetlusdokumendi koostamisel 5 tundi. 5) 16.07.2010 taotlus Tartu Ringkonnakohtule menetlusdokumentide saamiseks (II kd lk 128). Kohus nõustub hagejaga, et põhjendatud ajakuluks taotluse koostamisel ja konsultatsioon H A on 1 tund. 6) 21.10.2010 H A seisukohad vastustaja 15.10.2010 esitatud seisukohtadele (II kd lk 129-130). Kohus peab põhjendatud ajakuluks Ü A vastusele määruskaebusele seiskoha koostamine ja konsultatsioon H A esindajaga 3 tundi. 9 7) 13.04.2011 vastuväide Ü A menetluskulude rahalisele kindlaksmääramise taotlustele (II kd lk 124-125). Kohus peab põhjendatuks ajakuluks konsultatsioon H Aga ning Ü A avaldusega ja sellele lisatud dokumentidega tutvumine ja vastuse koostamine 3 tundi. 8) 13.07.2012 Ü A määruskaebusele vastuväidete esitamine (II kd lk 126-127). Kohus peab põhjendatud ajakuluks Ü A määruskaebusega tutvumine, selle analüüs ja määruskaebusele vastuse koostamine 3 tundi. 9) Määruskaebuse koostamine Tartu Maakohtu 12.01.2012 kohtumäärusele ja menetlusabi taotluse koostamine (I kd lk 35-42). Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 4,5 tund.
10. Ülejäänud hageja 09.07.2018 kohtule esitatud menetlusdokumendis välja toodud tsiviilasjas nr 2-08-20456 hageja poolt H A osutatud õigusabi ja menetlusdokumentide koostamise kohta pole hageja kohtule tõendeid esitanud. Näiteks hageja väitel on ta seoses 27.03.2008 Tartu Maakohtule esitatud hagiavaldusega Ü A vastusundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks osutanud õigusabiteenust kokku 8 tundi, mis seisnes hagi esitamiseks vajalike dokumentide analüüsimises, konsultatsioonis H A ja tema esindaja A. A iga ja hagi koostamises ja lisade komplekteerimises. Samas ei ole kohtule esitatud H A poolt Tartu Maakohtule esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi Ü A vastu. Käsundusleping hageja ja H A vahel on sõlmitud alles 01.03.
11. Seega ei ole leidnud tõendamist hageja poolt enne 01.03.2009 H A õigusabi osutamine. Samuti ei ole hageja kohtule esitanud Tartu Maakohtu 12.01.2012 määruse peale esitatud määruskaebust., mistõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas selline määruskaebus on üldse esitatud. Ka ei ole hageja poolt kohtule esitatud väidetavat Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2012 määrust tsiviilasja nr 2-08-20456, millega tutvumisele ja analüüsile koos H A on hagejal väidetavalt kulunud 1 tund. Kohus märgib, et hageja taotlusel on kohus Tartu Maakohtult välja nõudnud tsiviilasja nr 2-08- 20456 pabertoimiku, hageja käis sellega kohtus tutvumas. Hagejal oli võimalik taotleda tsiviilasja nr 2-08- 20456 pabertoimikus leiduvate menetlusdokumentide lisamist tõendina käesoleva tsiviilasja materjalide juurde, kuid hageja ei ole seda teinud. Kohus ei pea aga ise otsima teise tsiviilasja materjalide hulka kuuluvaid tõendeid ning neid omal algatusel käesoleva tsiviilasja materjalide juurde võtma.
12. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist hageja poolt tsiviilasjas nr 2-08-20456 H A õigusabi osutamine 26 tunni ulatuses.
13. Kohus tuvastab, et tsiviilasjas nr 2-10-16216 on hageja poolt koostatud järgmised dokumendid: 1) 27.13.2013 kassatsioonkaebus Riigikohutusse (II kd lk 116-122). Kohus peab põhjendatuks ajakuluks nimetud menetlusdokumendi koostamisel 4 tundi. 2) Vastuväide kohtu tegevusele tsiviilasja nr 2-10-16216 menetlemisel ja taotlus hagimaterjalide saamiseks (II kd lk 162-163). Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud menetlusdokumendi koostamise põhjendatuks ajakuluks on 1 tundi. Hageja on kohtule esitanud ka teisi väidetavalt temal poolt tsiviilasjas nr 2-10-16216 H A õigusabi osutamise raames koostatud menetlusdokumente (I kd lk 98-109, 111, 113-123), kuid need käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust ei oma, sest vastavalt hageja 09.07.2018 kohtule esitatud selgitusele arvel nr XXXX kajastatud õigusteenused seisnevad 27.13.2013 kassatsioonkaebuse koostamises ja kohtu tegevusele vastuväite koostamises (II kd lk 112-114). Samas on 16.10.2017 määruses tsiviilasjas nr 2-17-5281 kohus tuvastanud, et tsiviilasjas nr 2-10-16216 on 26.05.2014 H A ja A A kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt on A A ja H A sõlminud FIE E B õigusteenuse osutamise lepingu, mille alusel on A A tasunud FIE E B 47 töötunni eest 3 995 eurot (I kd lk 60-61). Seega on A Ai poolt hagejale juba tasutud tsiviilasjas nr 2-10-16216 hageja poolt koostatud menetlusdokumendi: vastuväide kohtu tegevusele tsiviilasja nr 2-10-16216 menetlemisel ja taotlus hagimaterjalide saamiseks (II kd lk 162-163) eest.
14. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul leidnud tõendamist hageja poolt tsiviilasjas nr 2-1016216 H A õigusabi osutamine 4 tunni ulatuses, mis on kajastatud H A esitatud arvel XXXX. 10
15. Seega asub kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud hageja poolt võlgnikule H A tsiviilasjas nr 2-08-20456 õigusabi osutamine 26 tunni ulatuses ja tsiviilasjas nr 2-10-16215 õigusabi osutamine 4 tunni ulatuses, mille eest on esitatud hageja poolt H A arve nr XXXX. Kuna vastavalt käsunduslepingule kohustus H A tasuma hagejale õigusabi eest 100,00 eurot tunnis, siis on tõendatud hageja poolt arvel nr XXXX märgitud nõue õigusabi osutamise eest kokku 30 tunni eest, st kokku 3000 eurot. Tõendamist pole leidnud, et nimetatud võlgnevus oleks H A poolt tasutud.
16. Hageja väitel on ta 30.10.2016 väljastatud arve nr H 12 kohaselt osutanud H A õigusteenuseid tsiviilasjas nr 2-16-13896 16 tundi, 100,00 eurot tund ja kokku 1600,00 euro eest. Hageja selgituse kohaselt vaidluse esemeks oli kohtutäitur Jane Rumjantseva taotlus võlgniku nõusolekuta võlgnikule kuuluvale kinnistutele ja selles asuvatesse ruumidesse sisenemiseks.
17. Hageja selgituse kohaselt kohtutäitur Jane Rumjantseva esitas 15.09.2016 Tartu Maakohtule taotluse võlgniku nõusolekuta võlgnikule kuuluvale kinnistule ja selle olevatesse ruumidesse sisenemiseks. Kohus tuvastab, et Tartu Maakohtu 15.09.2016 määrusega on kohus võtnud kohtutäitur Jane Rumjanseva avalduse menetlusse ja selle rahuldanud (II kd lk 165-166). Hageja selgituse kohaselt on ta tutvunud nimetatud avaldusega, analüüsinud seda koos H Aga ja kujundanud menetluspositsiooni ja pidanud korduvaid telefonikonsultatsioone, arutanud määruskaebuse esitamise võimalust, mille peale on kulunud 3,5 tundi. Kohus peab nimetatud ajakulu seoses H A õigusabi osutamiseks vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus tuvastab, et 22.09.2016 määrusega on kohus keeldunud menetlusse võtmast A A, H A, V A, V ja R OÜ määruskaebust Tartu Maakohtu 15.september 2016 määrusele tsiviilasjas nr 2-16-13896 (II kd lk 178-180). Tartu Maakohtu 22.09.2016 määrusega on kohus jätnud H A avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata ( II kd lk 181-182). Hageja on selgitanud, et on osutanud õigusabiteenust, mis seisnes määruse analüüsis koos H A, millega kohus jättis EÕK rahuldamata ja selle kulus 1 tundi. Kohus peab hageja poolt osutatud õigusabile kulunud aega 1 tund vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus tuvastab, et hageja on koostanud määruskaebuse Tartu Maakohtule 22.09.2016 määrusele (II kd 9a-9e). Kohus peab nimetatud menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Hageja on selgitanud, et ta on osutanud õigusabi H A, mis seisneb Tartu Ringkonnakohtu 26.10.2016 määruse analüüsis, mille kulus 1 tundi. Kohtule ei ole esitatud Tartu Ringkonnakohtu 26.10.2016 määrust. Seega ei ole leidnud tõendamist ka hageja poolt väidetava Tartu Ringkonnakohtu 26.10.2016 määrusega seotud õigusabi osutamine.
18. Kohus tuvastab, et tsiviilasjas nr 2-16-13896 on hageja poolt koostatud järgmised menetlusdokumendid: Määruskaebus Tartu Maakohtu 15.09.2016 kohtumäärusele ja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks (II kd lk 167-177). Kohus peab põhjendatuks ajakuluks nimetud menetlusdokumendi koostamisel 5 tundi. Määruskaebuse täiendus Tartu Maakohtu 22.09.2016 kohtumäärusele (II kd lk 183-192). Kohus peab vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks antud menetlusdokumendi koostamisel 4 tundi.
19. Eeltootoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud hageja poolt võlgnikule H Ale tsiviilasjas nr 2-16-13896 õigusabi osutamine 16,5 tunni ulatuses. Kuna vastavalt käsunduslepingule kohustus H A tasuma hagejal õigusabi eest 100,00 eurot tunnis, siis peab kohus põhjendatuks hageja poolt arvel nr XXXX märgitud õigusabi 16,5 tunni eest kokku 1650 eurot. Tõendamist pole leidnud, et H A oleks hagejale antud võlgnevuse tasunud.
20. Hageja väitel 09.11.2016 väljastatud arve nr XXXX on esitatud õigusteenuste eest täitemenetluses. Hageja on selgitanud, et võlgniku H A suhtes alustati kohtutäitur Jane Rumjantseva poolt täitemenetlus Ü A esitatud täiteavalduse alusel märtsis 2008, täiteasja numbriks oli xxxx. Täitemenetlus kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni
21. mail 2017, so 9 aastat ja 6kuud ning arve esitati selle aja jooksul hageja poolt tehtud töö kohta 19 tunni eest. Hageja on koostanud täituriga suhtlemiseks sisuliselt kõik e-kirjad ja muud dokumendid, tutvus täiteasjas kogutud Ü A poolt esitatud dokumentidega, suhtles korduvalt kohtutäituriga, koostas menetlusdokumendid kohtusse, koostas kaebuseid kohtutäituri tegevuse peale jne. Kohtuasjaks oli tsiviilasi nr 2-09-1604, 3-2-1-36-10 ja 3-2-1-20-
22. 11
23. Kohus tuvastab, et hageja on koostanud taotluse kohtutäitur Aive Kolsari taandamiseks täiteasjas nr 189/2008/395 (I kd lk 125-126). Hageja ei ole välja toonud kui palju aega on tal kulunud nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks, kuid arvestas antud taotluse sisu ja mahukus, peab kohus põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Kohus tuvastab, et hageja on koostanud kaebuse kohtutäituri tegevuse pale kinnisasja enampakkumise hinna vaidlustamiseks (I kd lk 128129). Hageja ei ole välja toonud kui palju aega on tal kulunud nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks, kuid arvestas antud taotluse sisu ja mahukus, peab kohus põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Kohus tuvastab, et hageja on koostanud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale esitatud taotluse kinnistusraamatu kande parandamiseks kinnisturegistri osas nr xxxx. Hageja ei ole välja toonud kui palju aega on tal kulunud nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks, kuid arvestas antud taotluse sisu ja mahukus, peab kohus põhjendatud ajakuluks 4 tundi. Kohus tuvastab, et tsiviilasjas nr 2-09-16041 on hageja poolt koostatud 25.11.2010 vastuväited Jane Rumjantseva määruskaebusele (menetluskulude kindlaksmääramine), Tartu Maakohtu
24. oktoobri 2010 määruse (II kd lk 64-67). Nimetatud menetlusdokumendi koostamise eest on esitanud hageja 27.04.2010 H A arve nr xxxx, kuid sellest arvest nähtub, et H A eest tasub A A. Seega ei hageja poolt H A esitatud arve nr XXXX sisaldada õigusabiteenust, mis seisnes tsiviilasjas nr 2-09-16041 25.11.2010 Jane Rumjantseva määruskaebusele koostamises.
25. Hageja on küll selgitanud, et ta on koostanud kohtutäituriga suhtlemiseks kõik e-kirjad ja muud dokumendid, koostas menetlusdokumente kohtusse jne. Samas lisaks eelnimetatud dokumentidele muid tõendeid hageja oma väidete tõendamiseks kohtule esitanud ei ole Kohus on rahuldanud hageja taotluse ja välja nõudnud kohtutäituritelt Jane Rumjantseva’lt ja Aive Kolsar’ilt täitetoimiku täiteasjas nr 189/2008/395 ja hagejal on olnud võimalus sellega tutvuda ja vajadusel ärakirju teha, kuid hageja ei ole palunud võtta käesoleva asja materjalide juurde ühtegi täiteasjas nr xxxx täitetoimikus asuvat dokumenti. Hageja on küll kohtule esitanud tsiviilasjas nr 2-11-29570 koostatud menetlusdokumente (I kd 57-59,73-80), samas hagiavalduse kohaselt hageja poolt esitatud arve nr XXXX oli koostatud hageja poolt tsiviilasjas nr 2-09-16401 õigusabi osutamise eest. Hageja ei ole üheski menetlusdokumendis väitnud, et arve nr XXXX oleks esitatud ka tsiviilasjas nr 2-11-29570 osutatud õigusabi eest. Seega ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tsiviilasja nr 2-11-29570 menetlemisel koostatud dokumendid ja kohus jätab need tähelepanuta.
26. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud hageja poolt H Ale arve nr XXXX alusel osutatud õigusabi 10 tunni ulatuses. Vastavalt käsunduslepingule kohustus H A tasuma hagejale õigusabi eest 100,00 eurot tunnis, see peab kohus põhjendatuks hageja poolt arvel nr XXXX märgitud õigusabi 10 tunni eest kokku 1000 eurot.
27. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt ja tunnustab hageja nõuet H A (pankrotis) panrotimenetluses summas 5650 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude tunnustada hageja nõuet summas 1550 eurot H A (pankrotis) panrotimenetluses.
28. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
29. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind.

§ 132

lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti.

§ 132

lg 4 p 9 kohaselt hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks nõudeks pankrotimenetluses nõude tunnustamise nõue. Seega on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus 25.

§ 173

lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 12

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus on rahuldanud hagi osaliselt, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult poolt endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 13