Obsah (6)

§ 75§ 78§ 4231§ 69§ 65§ 76

1-18-6854 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-6854 (18284000339) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Vabastada Günther Anton Tartu Maakohtu 10.10.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata Günther Antonile katseaeg 6 (kuus) kuud alates vabanemisest. Allutada Günther Anton käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni. Käitumiskontrolli jooksul peab Günther Anton kriminaalhooldusametniku järelevalve all täitma

§ 75

lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4 ja 7 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Günther Anton on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 1 1-18-6854 9) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased ja mitte suhelda talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega; 10) asuma õppima, tööle või pöörduma teenuste saamiseks Töötukassasse 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Günther Antoni vangistusest vabanemisest. Määrata OÜ Advokaadibüroo Barrister makstava riigi õigusabi tasu Günther Antonile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 80 senti, sh käibemaks 10 (kümme) eurot ja 80 senti. Mõista Günther Antonilt Eesti Vabariigi kasuks välja õigusabikulu summas 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 80 senti, mis tuleb tasuda 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700053146 ning selgitus „Günther Anton, 1-18-6854, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 10.10.2018 otsusega karistati Günther Antonit

§ 4231

järgi 2 kuu pikkuse vangistusega, mida suurendati

§ 69

lg 7 ja

§ 65lg 2 alusel G.

Antonile Tartu Maakohtu 20.02.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 7 kuu 5 päeva võrra, mõistes G. Antonile liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 5 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 10.10.2018 kohtuotsus jõustus 26.10.

2. 19.12.2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid G. Antoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. G. Antoni karistusaeg algas 12.08.2018, see lõppeb 17.05.2020 ja

§ 76lg 1 p 2 kohane tähtaeg saabus 27.12.2019.

G. Antoni isikuandmetele tuginedes vangla tema ennetähtaegset vabanemist ei toeta.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta G. Antoni ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas G. Anton, et soovib vabaneda ennetähtaegselt. Võimaliku vabanemise korral on elukoht olemas XXX linnas sõbrannaga ühisel elamispinnal. Töökoht on tagatud XXX. Soov on taastada juhiload. Selleks on vangistuse tingimustes liiklusteste harjutanud. Olemas on soov edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panna ja selleks on vaja kuulata isa nõuandeid, kuidas püsida õiguskuulekal teel. Tegevus, millega on soov edaspidi tegeleda on autotehnika ja hiljema minna isa juurde tööle S XXX. Isa toetab ka rahaliselt. 2 1-18-6854 Distsiplinaarsüütegude toimepanemise põhjuseks on tekkinud masendus, kui puudus võimalus välja saada. Eesmärk on mitte enam kuritegusi toime panna, suhtlus kriminaalkorras karistatud isikutega on lõppenud. Olemas on usk endasse, et uusi kuritegusi toime ei pane. Kuriteod on toime pandud noorusrumalusest. Vanglas oleku aeg on mõjunud selliselt, et soov sinna tagasi sattuda puudub. Kantav vanglakaristus on esmakordne. Alkoholi ja narkootikume enam ei tarbi. Soov on tagasi minna trenni ja treener ootab ka tagasi. Taipksi trenn eeldab ranget distsipliini ja aitab väljapool trenni end õiguskulekalt ülal pidada. G. Anton kinitab, et enam õigusrikkumisi toime ei pane. Põhiline suhtlus on isaga, aegajalt ka emaga. Valmisolek on võtta ema enda juurde elama. Käitumiskontrolli kohustustega on nõus. G. Anton avaldab, et siiralt kahetseb toimepandut.
3. Kaitsja toetas esindatava seisukohta, tuues täiendavalt välja, et G. Anton on noor inimene ja kantud karistuse osa on mõju avaldanud edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Kantav karistus on esmakordne vangistuse tingimustes. Distsiplinaarsüüteod on toime pandud masenduse seisundis. G. Anton on vangistuses läbinud spetsiaalse noortele suunatud sotsiaalprogrammi, on kogu aeg töötanud ja ta õpib. Viimatine süüdimõistev kuritegu on kerge kuritegu ja seda iseloomustab ka mõistetud karistus. Ka vangla on kirjeldanud, et G. Anton suudab õiguskuulekalt käituda. Selleks on motivatsioon G. Antonil olemas. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase seisukohad, leiab, et G. Anton on võimalik enne tähtaega vangistusest vabastada. 7.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et G. Anton on ära kandnud vähemalt poole mõistetud vangistusest ehk et G. Antoni puhul on täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. 8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Kõrgema astme kohus on 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21 märkinud: [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. 9. Saab nõustuda, et G. Antoni käitumises vangistuses on nii mõndagi postiivset. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetav on täitnud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi. G. Anton on vangistuse viibides olnud hõivatud tööga, kus osaleb pikaajaliselt. Kinnipeetav ühitab töökohustuste täitmist ja eriala õppet, omandades puidupingitöölise eriala XXX. Läbimise lõppfaasis on spetsiaalselt noortele suunatud sotsiaalprogramm. Kohtu käsutuses olevast materjalist on nähtav ka suhtlus lähedastega – eelkõige isaga. Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et vabaduses ootav isa on valmis teda toetama. Lisaks on G. Antonile vabanemisel tagatud elukoht. Positiivseks tuleb lugeda sedagi, et G. Antoni vabanemisfondi on suunatud vahendid saadud töötasust. Vangistuse perioodil on G. Antoni sissetulekutest toimunud kinnipidamine nõuete fondi olemasolevate võlakohustuste täitmise tagamiseks. 3 1-18-6854 Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse G. Antoni ennetähtaegseks vabastamiseks. 10.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal arvestab kohus ka süüdlase elutingimusi. G. Anton on andnud oma vabanemisjärgse aadressi pikemaajalise sõbra juures. Sõbranna on nõustumuse G. Antoni elama asumiseks ka andnud. Vastava nõustumuse on andnud ka korteri omanik. Ennetähtaegse vabastamise taotluse materjalide kohaselt on elukohana korteris olemas kõik eluks vajalik. Kuna G. Anton on avaldanud soovi elada ühiselt oma sõbraga ja sõber on avaldanud nõustumust tagada G. Antonile elamiskoht, siis on elukoht G. Antonil vabanemise järgselt olemas. Seega on G. Antonil vabanemisel elukoht, mis on kontrollnõuete kohaldamiseks vajalik, ka olemas. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et G. Antoniga ühist elupinda jagav sõbranna on iseloomustuse järgi isikuks, kes käib tööl, tema elukorraldus ja stiil on tagasihoidlikud, ta on kriminaalkorras karistamata isikuks ja puuduvad ka kokkupuuted politseiga. Korterikaaslase õiguskorda austav käitumine saab avaldada positiivset mõju ka G. Antoni edaspidisele seaduskuulekale elustiilile. 11.

§ 76

lg 4 sätestab et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku.

1. G. Antoni näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Reaalset vanglakaristust G. Anton kannab esmakordselt. Tartu Maakohtu 20.02.2018 otsusega anti G. Antonile võimalus kanda temale mõistetud reaalset vanglakaristust vabaduses, asendades mõistetud karistuse selle kandmata osas üldkasuliku tööga. G. Antoni kriminaalhooldusele allutamine ei osutunud piisavaks, et välistada uute kuritegude toimepanemist, sest Tartu Maakohtu 10.10.2018 otsusega tunnistati G. Anton süüdi uue kuriteo toimepanemises. Väärib märkimist, et kuriteo pani G. Anton toime üldkasuliku töö tegemise perioodil. Samas on põhjendatud märkida, et vangistuses viibimise perioodil on G. Anton osalenud antisotsiaalse käitumisega alaealistele ja noortele õigusrikkujatele suunatud programmis ja teeb tööd hariduse omandamiseks kutseerialal, aga samuti on ta osalenud pikaajaliselt töökohustuste täitmisel, siis saab tõdeda, et vangistuses viibimise aeg on avaldanud positiivset mõju G. Antoni suundumisel õiguskuulekale teele. Tuleb nentida, et G. Antoni õiguskuulekale teele suundumisel osutub asjakohaseks meetmeks sihipärane hõivastus, s.o töö tegemine ja/või/lisaks õppekohustuse täitmine. Lisaks on G. Anton avaldanud valmisolekut jätkata treeningutega. Kohtule antud selgituse kohaselt on valitud hobi distsiplineeriv nii treeningul kui ka nõuab distsipliini jälgimist vabal ajal.
2. Praeguses asjas võtab kohus lisaks eelnevale arvesse ka seda, et G. Anton on noor inimene, kes pani karistuse aluseks olevad kuriteod toime vahetult enne kinnipidamist. Seega on G. Antonil olnud võimalus teha järeldused, et igale teole järgneb tagajärg ja tagajärg saabub ka vaatamata sellele, et isik on oma ea poolest alles kujunemisjärgus. Kohtu hinnangul ei saa üksnes sooritatud kuriteo asjaolud ja rikkumiste toimepanemise sagedus olla argumendiks tingimisi ennetähtaega vabastamata jätmiseks. Ei saa jätta tähelepanuta sedagi, et vangistuse ajal on G. Anton oma ellusuhtumist muutnud ning on läbinud kõik vangla poolt pakutavad individuaalses täitmiskavas ettenähtud programmid ja tegevused, et mõista oma käitumise põhjuseid ja sellele vastavalt ka reageerida. G. Antoni edasine vangistuses viibimine ei annaks tema arengule olulist juurde ega muudaks tema eduka resotsialiseerumise väljavaateid paremaks. Just vabanemisjärgne elu kriminaalhooldaja järelevalve all on see tegur, mis soodutab G. Antoni suunamist vabaduse tingimustes õiguskuulekale elule. Kohtu seisukoha järgi on kantud karistuse osa olnud piisava pikkusega, et panna G. Anton mõistma toimepandud teo ja selle tagajärje põhjuslikku seost. 4 1-18-6854
3. Süütegusid sooritades oli G. Anton alla kahekümne aasta vana. Seega oli tegemist väljakujunemata isiksusega, kes on väliste tegurite (ümbritsevad isikud, alkohol, sõltuvusained jmt) poolt kergesti mõjutatav. Oma arengutasemelt oli ta sel hetkel pigem võrreldav alaealisega, kelle puhul on karistamisest olulisem kasvatuslike meetmete rakendamine. Viimane on G. Antoni puhul ka toiminud. Sattudes 19-aastasena vanglasse, on ta vanglas viibimise perioodil mõistnud, et tema puhul võib osutuda pääsemisvõimaluseks sihipärane hõivatus, mis tagab talle vangistusest vabanemise järgselt paremad võimalused seaduskuulekalt elus hakkamasaamiseks. Seega arvestades G. Antoni vanust ja suhtumist ellu kuritegude tomepanemise ajal, tema muutust, on kohus veendumusel, et ta on teinud oma varasemast ebaseaduslikust käitumisest vajalikud järeldused, saab aru neist tagajärgedest, mis kuritegude toimepanemisega kaasnevad ning ta on motiveeritud käituma edaspidiselt viisil, mis välistavad uute kuritegude toimepanemise. G. Anton on küll käesoleva vangistuse jooksul täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke ning tema vabastamist soodustavad ka tema vabanemisjärgsed elutingimused, kuid arvestades kinnipeetava varasemat elukäiku (korduvkaristatus, uued kuriteod katseajal) ning kehtivaid distsiplinaarkaristusi, siis elu riigi poolt tagatud jäelevalve all on see kriteerium, mis pikaajalises perspektiivis saab motiveerida G. Antonit elama seaduskuulekat elu. Eeltoodud argumendid annavad piisavalt suure kindlustunde kaalumaks võimalust vabastada G. Anton tingimisi enentähtaegselt. Kohus märgib, et tegu on prognoosotsustusega, ning usub, et nüüdseks on G. Anton ennast piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada.
4. Tõsi on seegi, et G. Antonit on vangistuses viibimise perioodil korduvalt karistatud distsiplinaarmenetluse korras. Lisaks on G. Antonil tasumata rahalisi nõudeid ca 3 400 euro ulatuses. Aga samuti puudub G. Antonil kindel vabanemisjärgne töökohagarantii, või vähemalt ei ole tõsikindlaid kirjalikke andmeid kohtu ette toodud, kuid G. Anton on kohtule esitanud oma kindlameelse avalduse töökohavõimaluse olemasolus. Tõstatatule vastusena märgib kohus, et arvestades G. Antoni vangistuses kujunenud tööharjumust ning omandamisel olevat kutseeriala, aga samuti toetavat isa, siis nimetatud annavad hea eelduse soovi olemasolul töökohustuste täitmiseks. Töökohustuste täitmine annab võimaluse jätkata olemasolevate rahaliste kohustuste täitmist ka vabaduse tingimustes. Puutuvalt distsiplinaarsüütegude peab kohus vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Kohus peab siiski märkima, et G. Anton on küll lühikese perioodi jooksul, aga siiski suutnud käituda viisil, kus viimase kuu aja jooksul uusi distsiplinaarmenetluse korras karistustusi määratud ei ole. Aga samuti võtab kohus arvesse, et G. Anton on oma vangistuse kandmise algusperioodil näidanud üles suutlikkust täita kehtivaid norme ning seega puudus ka vangistuse algusetapil ligi 6-kuulise perioodi vältel põhjus G. Antonit distsiplinaarkorras karistada. Seega on G. Antoni õiguskuuleka käitumise kindlaim tagatis tema ise. Vastava motivatsiooni olemasolu on G. Anton kohtuistungil kohtule ka kinnitanud ja edaspidi tuleb vaid näidata oma tegudega suutlikust pidada oma sõna ja elada seaduskuulekat elu.
5. Puutuvalt G. Antoni suhtlusringkonnaga, peab kohus vajalikuks märkida, et kinnipeetav on kinnitanud suhtlemise lõpetamisest kriminaalkorras karistatud isikutega, va lähisugulane. Kuna aga toime pandud kuritegude üheks põhjuseks oli G. Antonit ümbritsev seltskond, siis peab kohus vajalikuks piirata G. Antoni suhtlusringkonda ning milles kohta on G. Anton kohtuistungil ka vastava nõusoleku andnud.
6. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et G. Antonile tuleb anda reaalne võimalus näidata, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab 5 1-18-6854 süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Samuti on katseajal võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just kriminaalhooldusosakonna järelevalvele allutamine kannab eesmärki aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.
7. Ka tuleb arvestada, et ennetähtaegse vabastamisega karistus ei lõppe. Esiteks allub G. Anton kuni karistusaja lõpuni kuid mitte lühema perioodi kestel kui 6 kuud katseaja nõuetele. Teiseks, tuleb talle määrata järgmised kohustused, millistest tingimustest ta on teadlik ning avaldas nõustumust. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui G. Anton kaldub kontrollnõuetest kõrvale. Seega juhul, kui G. Anton kuritarvitab kohtu usaldust, pööratakse tema vangistus täitmisele ja tal tuleb naasta vanglasse, et ära kanda kandmata vangistuse osa.
8. Seoses G. Antoni suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid G. Antoni varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse G. Antonit just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga. 20. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu G. Antoni temale Tartu Maakohtu 10.10.2018 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega katseajaga ja käitumiskontrollile allutamisega kuni karistusaja lõpuni. Lisaks, uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks tuleb süüdimõistetul täita katseaja lõpuni kontrollnõudeid ja kohustusi.

1. G. Antoni kaitsja R. Sprengk esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 64,80 euro suuruses summas, sh käibemaks 10,80 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil vangla ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvumiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks 30 minutit, summas 27 eurot, kohtuistungi ajakuluks on 30 minutit, s.o 27 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
2. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse osaliselt ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot. Kõnealune menetluskulu kuulub G. Antonilt välja mõistmisele KrMS § 180 lg 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 6