1-18-9094/66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2019, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-18-9094 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Nikolai Sjomtšenko elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Nikolai Sjomtšenko, isikukood 39904261510, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 27.08.2018 ja lõpp 25.12.2020 Kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.12.2019, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Nikolai Sjomtšenko elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Nikolai Sjomtšenkolt menetluskuluna riigituludesse 177,60 eurot (ükssada seitsekümmend seitse eurot 60 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99918700068953 ning selgitusse märkida „Nikolai Sjomtšenko, 1-18-9094, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Tehver & Partnerid kasuks 177,60 eurot (sealhulgas on käibemaks) vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa poolt süüdimõistetu Nikolai Sjomtšenko kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Nikolai Sjomtšenkole, kaitsjale ja prokurörile. 1 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 28.12.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9094 tunnistati Nikolai Sjomtšenko süüdi KarS § 327 lg 1 ja § 274 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja 3 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 27.08.2018 otsusega mõistetud karistus ning kohus mõistis Nikolai Sjomtšenkole liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Kohus luges Nikolai Sjomtšenko liitkaristuse kandmise alguseks 27.08.
2. Kohtuotsus jõustus 15.01.
3. Viru Vangla esitas 21.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikolai Sjomtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Nikolai Sjomtšenko tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule 10.12.2019 edastatud kirjalikus seisukohas avaldas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta Nikolai Sjomtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Nikolai Sjomtšenko ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Nikolai Sjomtšenko avaldas kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Ta on valmis täitma kõiki kohustusi, mis ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad. Vabanemise korral tahaks ta minna õppima kokaks, sest ta on läbinud abikoka kursused. Samuti tahab ta tegeleda hobikorras spordiga ning minna tööle. Ta leiab, et on seekord suuteline kriminaalhooldusele alluma, sest ta on vanglas kõik läbi mõelnud ning ei taha, et midagi sellist enam korduks. Alkoholi ja narkootikumidega oli probleeme varasemalt, kuid enam ei ole. Kaitsja oli seisukohal, et Nikolai Sjomtšenkot võiks ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastada. Vangla on koostanud põhjaliku kinnipeetava iseloomustuse ning toonud välja tegevusi, mida Nikolai Sjomtšenko on läbinud. Kaitsealune läbis riigikeele A2- ja B1-taseme kursuse, läbis sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening, võttis osa konflikti lahendamise oskuse ja viha kontrollimise arendamise vestlusest, osales Corrigo sõltuvusteemalises nõustamises, viibis sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas ning läbis abikoka kursused. Kinnipeetava iseloomustuses on Nikolai Sjomtšenkot igati positiivselt iseloomustatud. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused peale viimast karistuse mõistmist. Vangla on leidnud, et tõenäosus uue kuriteo toimepanemiseks on kõrge, aga see prognoos on tehtud tema varasema käitumise pinnalt. Kaitsja tõdeb, et Nikolai Sjomtšenko on ka kinnipidamisasutuses kuriteo toime pannud, kuid kui võtta arvesse temale mõistetud karistust (6 kuud vangistust) ning asjaolu, et tegemist ei olnud ohtliku teoga (allumatus), siis ei tohiks see kuritegu iseloomustada tema üldist käitumist. Nikolai Sjomtšenko näol on tegemist noore mehega. Tal on perekond, kes tema vabanemist toetab ja olemas on elukoht, kuhu on võimalik elektroonilise valve seadet paigaldada. Nikolai Sjomtšenko on motiveeritud jätkama õpinguid ning ta soovib spordiga tegeleda. Kaitsja toetab, erinevalt vanglast ja prokuratuurist, Nikolai Sjomtšenko tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. 2 Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karistusregistrist nähtub, et Nikolai Sjomtšenko kannab käesolevat vanglakaristust mitmete kohtuotsuste liitmise tulemusena. Viimati karistati 26.04.1999 sündinud Nikolai Sjomtšenkot Viru Maakohtu 28.12.2018 otsusega kinnipidamiskohas toime pandud teise astme kuritegude eest. Järelikult ei ole tema puhul alust tähtaegade arvutamisel lähtuda KarS §-s 761 sätestatud eriregulatsioonist, vaid lähtuda tuleb üldisest regulatsioonist. Karistusregistrist nähtub seegi, et Nikolai Sjomtšenko kannab karistust KarS § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, mis on KarS § 4 lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Järelikult peab Nikolai Sjomtšenko olema temale mõistetud 2 aasta 3 kuu 28 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud vähemalt pool, s.o 1 aasta 1 kuu 29 päeva. Kohus on tuvastanud, et Nikolai Sjomtšenko on käesolevaks ajaks kandnud temale mõistetud karistust juba 1 aasta 3 kuud 22 päeva, mistõttu on kõnealune tingimus täidetud. Vangla materjalide juurde on lisatud ka KarS § 75 lg 2 p-s 9 nõutav kinnitus (tl 10) selle kohta, et Nikolai Sjomtšenko on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Nikolai Sjomtšenkol on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, kuhu on võimalik elektroonilist valvet paigaldada. Positiivne on seegi, et isikut ootab vabaduses toetav tugivõrgustik lähedaste näol ning kinnipeetav enam kriminaalse taustaga tuttavatega ei suhtle. Kindel elukoht ja lähedaste toetus ei veena kohut aga piisavalt selles, et isiku käitumine vabaduses oleks edaspidi ainult õiguskuulekas. Kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama samale aadressile, kus ta elas enne vangistust. Vangla materjalidest nähtub, et isik viibis kodus väga harva ning ta väitis, et ei soovinud kodus viibida. Ka käesoleval ajal isikul kõnealuses elukohas privaatsus puuduks. Nikolai Sjomtšenko on avaldanud kohtule soovi minna õppima, tegeleda spordiga ning asuda tööle. Samas nähtub vangla materjalidest, et isikul ametlik töökogemus puudub ning ka käesoleval ajal isikul vabanemisjärgne kindel töökoht puudub. Kindla töökohata ning rahaliste nõuetega, mida on isikul on rohkem kui 7000 eurot, ei ole välistatud majanduslikud probleemid, mis võivad viia isiku uute kuritegude toimepanemiseni. Kohtul ei ole kinnipeetava käitumisele karistuse kandmise ajal mitte midagi ette heita. Nikolai Sjomtšenkol puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kuritegelikku käitumist kinnipeetav üldiselt ei poolda ning ta ei samasta ennast kuritegeliku subkultuuriga ja ta on olnud ametnikega suhtlemisel viisakas. Samuti on kohtu hinnangul äärmiselt positiivne, et kinnipeetav on vangistuse jooksul täitnud kohusetundlikult temale koostatud individuaalset täitmiskava. Nikolai Sjomtšenko on vangistuses võtnud osa erinevatest taasühiskonnastavatest tegevustest – muuhulgas osalenud erinevatel vestlustel, läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening õigusrikkujatele ja Sotsiaalsete oskuste treening ning nende sotsiaalprogrammide kinnistavad vestlused, õppinud riigikeelt, läbinud abikoka eriala kursused ja ehitusviimistleja täiendkoolituse, osalenud tööhõives, paiknenud noortele kinnipeetavatele mõeldud sõltususrehabilitatsiooniosakonnas ning osalenud OÜ Corrigo sõltuvusteemalises nõustamises. Lisaks osaleb Nikolai Sjomtšenko ka noortele mõeldud motivatsioonisüsteemis ning teda on hea käitumise eest premeeritud mitmel korral kodukülastusega, mis kulgesid probleemideta. Järelikult on kinnipeetav kasutanud vangistuses viibitud aega otstarbekalt ning astunud suuri samme enda arendamisse seaduskuuleka elu nimel. 3 Viimase aja hea käitumine ning vanglas läbitud tegevused ei veena aga kohut selles, et isik oleks teinud oma eluviisis sellises ulatuses muutusi, et oleks võimeline edaspidi vabaduses uutest õigusrikkumisest hoiduma. Nikolai Sjomtšenkot on vaatamata tema noorele eale korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ka vanglas ei viibi isik esimest korda. Karistusregistrist nähtub, et ta on toime pannud varguseid, röövimise (jäi katse staadiumi), vägivald võimuesindaja vastu, kinnipidamiskohas sisekorra vastaste toimingutes osalemine, kehaline väärkohtlemine. Karistusregistrist nähtub seegi, et kohus on isikut juba varasemalt kriminaalhooldusele allutanud, kuid kriminaalhooldus isiku õiguskuulekust ei taganud. Ebaõnnestunud kriminaalhooldus ja katseajal uue kuriteo toimepanemine (sh on Nikolai Sjomtšenko kuritegusid toime pannud isegi kinnipidamisasutuses) annavad kohtule piisavalt alust asuda seisukohale, et isikust tulenevat uute kuritegude toimepanemise riski ei saa alahinnata. Vangla on täheldanud, et kui kinnipeetav on rahulik, siis suhtlemisprobleeme ei esine. Ärritunud olekus võib Nikolai Sjomtšenko aga käituda ettearvamatult, impulsiivselt ja vägivaldselt. Vanglas on kinnipeetaval olnud võimalus vestelda psühholoogiga ning võtta osa psühhiaatri/vaimse tervise õe vastuvõttudest, kuid vabaduses võib isik tervisliku seisundi tõttu ning psühhiaatrilise ravi puudumisel käituda ettearvamatult ja teisi isikuid ohustavalt. Nikolai Sjomtšenko puhul on kindlasti probleemiks olnud ka alkohol. Kinnipeetav pani enda väitel kõik kuriteod toime alkoholijoobes ning kinnipeetava iseloomustusest nähtub seegi, et isik käitub alkoholijoobes agressiivselt. Kohtu hinnangul väärib tunnustust, et kinnipeetav on karistuse kandmise ajal oma alkoholiprobleemiga aktiivselt tegelenud ning oluline on seegi, et isik on motiveeritud alkoholist loobuma. Samas, kui võtta arvesse Nikolai Sjomtšenko alkoholi tarbimisharjumust enne vanglasse sattumist (tarvitas igapäevaselt kanget alkoholi), ei saa kohus olla täiesti veendunud, et isik vabadusse sattudes uuesti alkoholi ei tarvita ning alkoholijoobes uusi kuritegusid toime ei pane. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub teisigi probleemkohti, mis suurendavad Nikolai Sjomtšenko puhul uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Nikolai Sjomtšenko on teiste poolt mõjutatav. Kinnipeetav enam kriminaalse taustaga tuttavatega küll ei suhtle, kuid uuesti valesse seltskonda sattudes ei ole välistatud uute kuritegude toimepanemine grupi mõjul. Vangla materjalidest nähtub seegi, et isik on ka varasemalt väljendanud vanglas soovi muutuda ning läbinud erinevaid taasühiskonnastavaid tegevusi, kuid isik pani eelnevast hoolimata vangistuse ajal toime kaks uut kuritegu. Kohus võtab arvesse kinnipeetava head käitumist karistuse kandmise ajal ning tema soovi elada edaspidi alkoholivaba seaduskuulekat elu. Vaatamata eeltoodule sisaldab kinnipeetava iseloomustus piisavalt teavet (oskamatus probleeme lahendada, alkoholiprobleem, korduvad kuriteod, vanglas uute kuritegude toimepanemine, varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumine), mis viitab, et kinnipeetavast tulenev uute kuritegude toimepanemise oht on kõrge. Ka kriminaalhooldus ning elektroonilise valve ei taga kohtule, et isiku ettearvamatu käitumine ei korduks. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu Nikolai Sjomtšenko vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Järgnevat vangistuse aega ongi kinnipeetaval võimalik kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks. Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4