Obsah (7)

§ 1771§ 149§ 150§ 175§ 174§ 193§ 192

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2019, Tartu Tsiviilasja number

§ 1771

lõike 1 mõttes oluliselt rikutud ka seetõttu, et isegi juhul, kui eelnõu üle oleks saanud hääletada kõik Vedelgaas OÜ õiguspärased osanikud, ei saanud osanikud langetada kaalutletud ja informeeritud otsust nõuetekohaste põhjenduste puudumise tõttu ning hääletamiseks antud ebamõistlikult lühikese tähtaja tõttu (3 päeva).

1. Kostja vaidles hagile vastu. Enne Vedelgaas OÜ ja VDG OÜ ühinemist ja ühiselt Vedelgaas OÜ ärinime all tegutsema asumist sõlmisid Rainer Puusepp, Sandor Tabo ja Tarvo Sarapuu 25.03.2014 osanike lepingu, mille kohaselt on osanikel alates lepingu jõustumisest 5 aasta jooksul keelatud ilma teiste osanike nõusolekuta osanikule kuuluva Vedelgaas OÜ osa kas tervikuna või osaline võõrandamine kolmandale isikule. Teised osanikud ei andnud T. Sarapuule luba osa võõrandamiseks. 11.11.2016 viidi keeld osa võõrandada ka põhikirja. Põhikirja uus versioon kanti äriregistrisse 15.11.
2. Äriregister tegi muudatuse osanike ringis 14.11.
3. Osa võõrandamise leping on vastuolus heade kommetega ja on tühine.
4. Kostja esitas 20.11.2018 kohtule vastuhagi LPG Eesti OÜ ja Tarvo Sarapuu vastu 14.11.2016 sõlmitud Vedelgaas OÜ osa mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu tühisuse tuvastamiseks. Tühised on 25.03.2014 sõlmitud osanike vaheline leping; T. Sarapuu 21.10.2016 avaldus teistele osanikele nõusoleku saamiseks osa võõrandamiseks; osanike 14.11.2016 otsus põhikirja muudatuse tegemiseks vastavalt 25.03.2014 sõlmitud osanike vahelisele lepingule; T. Sarapuu osa võõrandamine mitterahalise sissemaksena LPG Eesti OÜ-le 14.11.2016, kuna need on heade kommete vastased ja rikuvad seaduses sätestatud keeldu (

§ 149lg 3).

1. LPG Eesti OÜ ja Tarvo Sarapuu vaidlesid vastuhagile vastu. Kostja ei ole õigustatud sellist hagi esitama, kuna kostja ei ole selle tehingu pooleks. Osa üleandmise tehing ei olnud seadusega vastuolus, sest see toimus 14.11.2016, põhikirja muudatus jõustus kande tegemisega äriregistris 15.11.
2. 3 Osa üleandmise leping ei olnud ka vastuolus osanike lepinguga, kuna see oli üleandmise lepingu sõlmimise ajaks kehtivalt üles öeldud. MAAKOHTU OTSUS
3. Tartu Maakohus rahuldas
4. veebruari 2019 otsusega LPG Eesti OÜ hagi Vedelgaas OÜ vastu ja tuvastas, et Vedelgaas OÜ 16.03.3018 osanike hääletusprotokolli järgne otsus osaühingu osakapitali suurendamise kohta on tühine. Rahuldamata jäeti Vedelgaas OÜ vastuhagi. Maakohus kohustas Vedelgaas OÜ-d kustutama osanike nimekirjas tehtud kanne Tarvo Sarapuu 32 500 euro suuruse nimiväärtusega osa kuuluvuse kohta ning kandma selle osa omanikuna osanike nimekirja LPG Eesti OÜ. Menetluskulud jäeti kostja kanda. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulude kattes 8681 eurot ja märgiti, et tasumata menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Põhikirjaga võib ette näha, et osa võõrandamisel ostueesõigus ei kehti.

§ 149lg 3 esimeses lauses sätestatud tingimuseta tehtud tehing on tühine.

OÜ Vedelgaas osanike S. Tabo, T. Sarapuu ja R. Puusepa vahel sõlmiti 25.03.2014 leping, mille p 6.1. kohaselt on lepinguosalised kokku leppinud võõrandatava osa ostueesõiguses, kusjuures osa võõrandaja peab esitama võõrandamislepingu projekti. TsÜS § 76 lg 2 kohaselt, kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude. Vedelgaas OÜ-l ei ole tuvastushuvi osanike nimekirja õigsuse osas. See ei tulene ei seadusest ega osanike kokkuleppest. Käsutuskeelu järgi õigustatud isikutena saab käsitleda ainult S. Tabot ja R. Puuseppa. Vedelgaas OÜ vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.

§ 150

lg 1 kohaselt loetakse osaühingu suhtes osa võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist.

§ 150

lg 3 esimese lause kohaselt osaühingu juhatus muudab võõrandamisteate saamisel viivitamata osanike nimekirja kanded võõrandamisest tulenevalt. Saades teate osa võõrandamise kohta, peab osaühing

§ 150

lg 3 järgi muutma viivitamata ka osaniku kande osanike nimekirjas (vt 3-2-1-65-08 p 23). Seega on osaühingu osanike nimekirja kannetel osaühingu enda jaoks märksa väiksem õiguslik tähendus kui aktsiaseltsi aktsiaraamatu kannetel, kolmandate isikute suhtes puudub see tähendus aga peaaegu üldse. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et T. Sarapuu esitas Vedelgaas OÜ-le teate osa võõrandamise kohta ja lepingu. Vedelgaas OÜ on kohustatud tegema muudatuse osanike nimekirjas ja kandma sellesse T. Sarapuu asemele LPG Eesti OÜ

§ 150

lg 3 alusel

§ 175

lg 2 kohaselt jõustub põhikirja muutmise otsus vastava kande tegemisel äriregistrisse. Seega on äriregistril selles osas kinnistusraamatuga võrreldav konstitutiivne tähendus. Osa võõrandamise notariaaltoiming pidi olema lõpetatud enne digitaalse ärakirja allkirjastamist. Kuivõrd osaga seotud õiguste ning kohustuste üleminek omandajale toimus lepingu p 2.2. kohaselt lepingu notariaalse tõestamise hetkest, sai LPG Eesti OÜ Vedelgaas OÜ osa omanikuks 14.11.2016 enne kella 15.39. Osa omandamine ei ole tühine vastuolu tõttu

§-s 175 lg 1 sätestatuga, sest Vedelgaas OÜ põhikirja muudatus osa võõrandamise keelu kohta jõustus äriregistri kande tegemisest, mis toimus 15.11.

1. 4 Tallinna notar Rainis Inti selgitas, et tema juures oli T. Sarapuu broneerinud aja OÜ Vedelgaas osa võõrandamise tehingu tõestamiseks 14.11.2016 kell 10.30 ning toiming ei võtnud aega rohkem kui 30 minutit. Sellest tulenevalt võib osutuda T. Sarapuu vastuhääl 14.11.2016 toimunud elektroonilisel hääletamisel põhikirja muutmiseks mitteosaniku antuks, kuid see ei muuda otsuse sisu: põhikirja muudatus on kehtiv, kuid alates 15.11.
2. Maakohus ei analüüsinud T. Sarapuu 13.11.2016 erakorraliselt osanike lepingu ülesütlemise avaldust. Kuna OÜ Vedelgaas osa omanik oli alates 14.11.2016 LPG Eesti OÜ, olid temal kõik osaniku õigused ja kohustused. OÜ Vedelgaas osanike 16.03.2018 otsus osakapitali suurendamise kohta selliselt, et osanikuks mitteolev T. Sarapuu saab märkida ja omandada 40 000 euro ulatuses OÜ Vedelgaas osa, on tühine seadusega sätestatud poolthäälte puudumise tõttu. OÜ Vedelgaas osanike 16.03.2018 otsus on vastu võetud

§-s 193 lg 3 sätestatut rikkudes.

§ 174

lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. OÜ Vedelgaas osanike 16.03.2018 otsus osakapitali suurendamise kohta selliselt, et osanikuks mitteolev T. Sarapuu saab märkida ja omandada 40 000 euro ulatuses OÜ Vedelgaas osa, on tühine seadusega sätestatud poolthäälte puudumise tõttu. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud on 8 681 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 6. Vedelgaas OÜ esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada vastuhagi ja jätta rahuldamata LPG Eesti OÜ hagi või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on vääralt ja põhjendamatult asunud seisukohale, et Vedelgaas OÜ-l puudus vastuhagi vormis tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi ning on ainult sellele asjaolule tuginedes jätnud alusetult vastuhagi rahuldamata. Kohus ei ole selgitanud, miks ta ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt seisnes kostja tuvastushuvi selles, et vastuhagi esitamine oli ainsaks võimaluseks, kuidas kostja sai LPG haginõuetele efektiivselt vastu vaielda ja need ümber lükata. Sellega rikuti otsuse põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8) ja see viis väära lahendini. Maakohus on vastuolus menetlusökonoomika põhimõttega jätnud menetlusse Vedelgaas OÜ poolele kaasamata S.Tabo ja R.Puusepa ning rahuldamata Vedelgaasi taotluse vaheotsuse tegemiseks. Maakohus on vääralt

§ 193

lg 3 ja § 1771 lg 1 materiaalõiguse norme kohaldades ja oluliselt menetlusõigust rikkudes pooltele üllatuslikult tuvastanud, et kostja osanike 16.03.2018 otsus on

§ 193lõikes 3 sätestatud poolthäälte enamuse puudumise tõttu tühine.

Maakohus on vääralt ja alusetult käsitlenud kostja osanike 16.03.2018 otsust osanike osade märkimise eesõigust välistava otsusena

§ 193lg 3 tähenduses.

Kostja osanike 16.03.2018 otsuse puhul oli tegemist osakapitali suurendamise otsusega

§ 192tähenduses.

Osanike 16.03.2018 5 otsuse puhul

§ 192

lõikes 1 sätestatud 2/3-suurune poolthäälte nõue, mitte aga

§ 193lõikes 3 sätestatud ¾-suurune poolthäälte nõue.

Isegi juhul, kui 06.03.2018 otsust käsitleda osade märkimise eesõigust välistava otsusena

§ 193

lg 3 tähenduses, ei tooks häälteenamuse rikkumine kaasa otsuse tühisust

§ 1771lg 1 alusel.

7. LPG Eesti OÜ ja Tarvo Sarapuu vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. OÜ-l Vedelgaas puudus tuvastushuvi 14.11.2016 lepingu tühisuse tuvastamiseks. Kohtupraktikas on tunnustatud üksnes aktsionäri, kes ei ole aktsiatega tehtud tehingu osapool, õigustatud huvi tuvastada vastava tehingu tühisus (RKTKo 3-2-1-140-07 p 14). Äriühingu enese osas ei ole võimalik vastavat tuvastushuvi seadusest tuletada. Maakohus on õigesti tuvastanud, et täidetud olid

§ 150

lg 3 eeldused osaniku vahetumise osas kande tegemiseks kostja osanike nimekirja ning kostja ei ole nimetatud kohustust täitnud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et osa üleandmise leping sõlmiti kehtivalt, kuna lepingu sõlmimise ajal 14.11.2016 puudus kostja põhikirjas piirang, mis keelanuks osanikul temale kuuluvat osa oma tahte kohaselt käsutada. LPG Eesti OÜ jäeti põhjendamatult kõrvale osakapitali suurendamisest. Kuna välistati LPG Eesti OÜ osalemine hääletamisel, rikuti oluliselt otsuse tegemise korda ja otsus on tühine. Väär on apellandi väide, et kohus kohaldas

§ 193lg 3 üllatuslikult.

Selle tugineti hagi p-s 2.1.

1. Otsusega soovisid kostja ning tema juhatuse liikmetest osanikud S. Tabo ja R. Puusepp vähendada LPG-le kuuluva osaluse suurust seniselt 33,33%-lt 14,94%-ni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja kostja (vastuhageja) apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid käesolevas otsuses.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjal puudus tuvastushuvi vastuhagi esitamiseks. Maakohus jättis tuvastushuvi puudumise alusel vastuhagi rahuldamata. Ringkonnakohtu arvates oleks see andnud aluse jätta vastuhagi läbi vaatamata. Kostja väide, et maakohus ei põhjendanud vastuhagi rahuldamata jätmist, ei ole õige. Maakohus käsitles osanike kokkuleppe ja põhikirja muutmise kande õiguslikke tagajärgi, kui hindas hagi alusena esile toodud asjaolusid. Kuna hageja esitas maakohtule nõude tuvastada Vedelgaas OÜ osanike koosoleku otsuse tühisus või tunnistada otsus kehtetuks, siis tuvastas maakohus õigesti hagi alusesse kuuluva asjaoluna, et hageja on saanud kehtivalt osaühingu osanikuks. Ringkonnakohus märgib, et kostja sai vastuväidetes hagile tugineda hageja osa omandamise lepingu tühisusele ja tal puudus vajadus esitada vastuhagi. Kostja väited, et vastuhagi esitamise põhjuseks oli kohtute erinev praktika, ei ole asjakohane. Tehingu tühisusele peab kohus omal algatusel tuginema, seda ka juhul, kui keegi sellele ei oleks vastuväites tuginenud.
4. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohus jättis formaalsetel põhjustel käsitlemata hageja ja T. Sarapuu vahelise osa võõrandamise lepingu 6 kehtivuse küsimuse. Kostja viitas esmakordselt ringkonnakohtu istungil TsÜS §-le 114 väites, et norm kuulub kohaldamisele ja toob kaasa hageja ja T. Sarapuu vahel sõlmitud lepingu tühisuse. Ringkonnakohus märgib, et TsÜS §-s 114 reguleeritakse käsutuse kehtivuse eeldusi, mitte käsutustehingu kehtivuse eeldusi. Seega ei too õigustamata isiku käsutus kaasa käsutustehingu tühisust TsÜS § 114 ja TsÜS § 87 järgi. Ühe osaniku poolt oma osaga tehtud käsutamise tehing ei ole iseenesest tühine selle tõttu, et osanikud olid kokkuleppega piiranud osa käsutamise õigust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TsÜS § 76 lg 2 kohaselt, kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust. Kostjal on õigus esitada T. Sarapuu vastu üksnes kohustuse rikkumisest tulenev nõue.
5. Kostja apellatsioonkaebuse väited, et maakohtu tegevus hagejate kaasamata jätmisel ja vaheotsuse tegemisest keeldumisel olid vastuolus menetlusökonoomiaga, on täiesti ainetud. Maakohus jättis 25.01.2019 määrusega kaashagejad õigesti kaasamata ja 31.01.2019 kohtuistungil vaheotsuse tegemise taotluse rahuldamata. Maakohtu määrused ei olnud kaevatavad. Kuna kostja vastuväidet kohtu tegevusele õigeaegselt ei esitanud, on ta TsMS § 333 lg 2 alusel kaotanud ringkonnakohtus õiguse väidetavatele rikkumistele tugineda.
6. Õige ei ole kostja väide, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja tuvastas pooltele üllatuslikult, et Vedelgaas OÜ osanike 16.03.2018 otsus on

§ 193lõikes 3 sätestatud poolthäälte enamuse puudumise tõttu tühine.

Ringkonnakohus leiab, et 16.03.2018 otsusega välistati märkimise eesõigus ja

§ 193lg 3 on kohane norm.

Kostjale ei saanud

§193

lg-le 3 tuginemine olla üllatuslik, kuna hageja märkis hagiavalduses, et 16.03.2018 otsuse poolt oleks pidanud olema vähemalt ¾ osanike häältest. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, kostja edastas 12. 03.2018 otsuse eelnõu, mille poolt või vastu pidid osanikud hääletama T. Sarapuule, R. Puusepale ja S. Tabole. Hagejale, kes oli osanik, eelnõu ei saadetud, seega on oluliselt rikutud osanike otsuse tegemise korda ja 16.03.2018 otsus on tühine

§ 1771lg 1 alusel.

13. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud apellandi (kostja, vastuhageja) kanda. Hageja esitas menetluskulude nimekirja summas 2047,5 eurot, millele lisandus kohtuistungil viibimise kulu. Menetluskulude nimekirjast tuleneb, et esindajal kulus üle 13 tunni õigusabile. Ringkonnakohtu arvates on maakohtus arutatud kõiki asjas tähtsust omavaid õigusküsimusi. Apellatsioonkaebuses keskenduti eelkõige maakohtu väidetavatele menetluslikele rikkumistele. Arvestades apellatsioonimenetluse eset ja apellatsioonkaebuse põhjendusi peab ringkonnakohus TsMS § 175 lg 1 alusel vastustaja (hageja) vajalikuks ja põhjendatud kulude suuruseks 1000 eurot ja mõistab selle apellandilt (kostjalt) välja. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi 8