KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-4396 Tsiviilasi V

) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning jätkata tsiviilasja menetlust.
2. aprilli 2017 lepingus ei leppinud pooled kokku, millist sissepääsu ja juurdesõidukohta kaasomanikud ühisele maatükile minemiseks kasutavad ning, kus peavad asuma sissepääsud ja juurdesõidukohad. Kohtumääruses ei ole põhjendatud, miks ei ole esitatud avaldusega võimalik taotletavat eesmärki saavutada, s.o määrata kindlaks ühisele maatükile sissepääs, juurdesõidukoht ja sõidukite parkimiskohad. Avaldaja ei taotle olemasoleva kasutuskorra muutmist ega sellel asuvate ehitiste valdamise ja kasutamise korra muutmist. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT MÄÄRUSKAEBUSELE
3. Puudutatud isik palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Puudutatud isik palub mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud. Pooled ei vaidle, et
4. aprillil 2017 kokku lepitud kasutuskord kehtib. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja soovib kokkulepitud kasutuskorra täiendamist. Avaldaja ei saa taotleda lepingu muutmist kohtumenetluses (

§ 475). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ning saadab tsiviilasja maakohtule menetluse jätkamiseks (

§ 667lg 2 teine lause).

7. Maakohus jättis avalduse

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt võib jätta kohus hagi (praegusel juhul avalduse) läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 3 Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd pooled on

1. aprillil 2017 kokku leppinud nende kaasomandisse kuuluva kinnisasja kasutuskorras, siis ei ole võimalik kohtu kaudu kasutuskorda muuta.
2. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 esimese lause kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. AÕS § 75 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Ringkonnakohus selgitab, et kaasomanik võib nõuda teiselt kaasomanikult juba olemasoleva kasutuskorra muutmist või täiendamist kohtu kaudu, kui ta leiab, et olemasolev kasutuskord rikub tema õigusi (Riigikohtu
3. mai 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-03, p 11,
4. mai 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-13, p 16,
5. veebruari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-10, p 15). Seega ei võinud maakohus jätta avaldust läbi vaatamata põhjusel, et kaasomanikud on juba
6. aprilli 2017 lepinguga kaasomandi kasutuskorras kokku leppinud. Eeltoodule tuginedes tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata tsiviilasi maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks.
7. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 4