9. Toimetada tagaseljaotsus avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED Hageja nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS vahel 01.02.2017 sõlmitud liitumisleping 5886277 ning osamaksetega müügileping 5886278. Nõue on loovutatud hagejale. Hagis kirjeldatud järelmaksuga müügileping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel leppetrahvi, on tühine (VÕS 415 lg 1 ls 3). Kohtu hinnangul vastab hagis märgitud käsitlustasu 70 eurot, mis on kehtestatud juhuks, kui Elisa Eesti AS lõpetab lepingu tarbija rikkumise tõttu, käsitatav leppetrahvina ning vastavalt on selline kokkulepe tühine ja käsitlustasu ei kuulu väljamõistmisele. Kohus vähendab hea usu põhimõtet kohaldades sissenõutavaks muutunud viivisenõuet. Hagiavalduse kohaselt ütles Elisa Eesti AS lepingu üles 26.05.2017, kui kostja oli võlgnevuses teenuse eest tasumisega kolm kuud. Arvestades, et lepingu ülesütlemise aluseks oli rahaliste kohustuste täitmata jätmine, oli võlausaldajal kohustus mõistliku aja jooksul üritada võlgnevus kohtuväliselt kätte saada ning kui see ei õnnestu, siis pöörduda kohtusse, et vältida viivisenõude kasvamist. Nõue jõudis kohtusse 2 aastat pärast lepingu ülesütlemist. Seetõttu peab kohus põhjendatuks vähendada viivisenõuet, kuna võlausaldaja on õigeaegselt 2
lg 1 arvestab kohus menetluskulude jaotuse määramisel hagi rahuldamise protsenti. Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.