Obsah (7)

§ 1018§ 619§ 78§ 1023§ 9§ 16§ 20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-

§ 1018jj.

Kui hageja oleks hagiavalduses nimetatud kulutused teinud (millega kostjad ei nõustu), oleks hageja nõue summas 48 814,34 eurot olnud sissenõutav perioodil 2011 kuni juuni

1. Hagi on esitatud 13.07.2018, so pärast 3-aastase aegumise tähtaja möödumist. MAAKOHTU OTSUS
2. Maakohus tuvastas, et hageja 35 000 euro suurune nõue kostjate vastu ei ole aegunud. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 10 000 euro solidaarseks väljamõistmiseks kostjatelt, kuna see nõue on aegunud. Menetluskulude jaotust ei otsustatud. Kui hageja ka ajas kostja asja, välistab käsundita asjaajamise sätete kohaldamise

§ 1018

lg 1 järgi see, kui soodustatu on andnud asjaajajale õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu 3 tegema. Seega välistab käsundita asjaajamise sätete kohaldamise leping, mille alusel on asjaajajal õigus või kohustus soodustatu kasuks tegu teha. Õigusliku aluse puudumine on ka käsundita asjaajamise sätete kohaldamiseks vajalik eeldus. Vastav õiguslik alus tuleneb reeglina lepingulisest võlasuhtest või seadusest. Seejuures tuleb esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja alles viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe. Hageja 45 000 euro suurune nõue on aegunud 10 000 euro ulatuses, st rahasumma ulatuses, mida ei tasunud E. Siurua ja mille hageja väitel tasus/kulutas tema ise. V. Halliksoo andis hagejale 09.11.1999 Viljandi notari Virgi Ojapi tõestatud tähtajatu ja ilma kaugema edasivolitamise õiguseta volikirja, millega volitas hagejat olema enda esindajaks kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute ees kõigis asjaajamistes, mis oli seotud V. Halliksoole kuulunud XXXXXXX kinnistu majandamisega seotud küsimustega.

§ 619

kohaselt, käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Villu Halliksoo ja Irma Lillendi vahel oli sõlmitud käsundusleping ja I. Lillend täitis käsundit. Tehingust tulenevad rahalised nõuded aeguvad 3 aasta möödumisel alates sissenõutavaks muutumisest, tulenevalt TsÜS §-s 146 lg 1 ja §-s 147 lg 1 ja 2 sätestatust. Hagiavalduse ja tunnistaja K.K. ütluste kohaselt tegi I. Lillend kulutusi maamaksu ja kindlustusmakse tasumiseks ning muude kulutuste katmiseks aastatel 2009 kuni

1. I. Lillendi rahaline nõue V. Halliksoo vastu aegus hiljemalt
2. aastal, hagi on kohtusse esitatud 13.07.
3. Hageja 5.09.2017 V. Halliksoo pärijatele esitatud nõudekiri) hageja kulutuste hüvitamiseks käsundita asjaajamise alusel on kohtu hinnangul esitatud valel õiguslikul alusel, sest sellele avaldusele on lisatud V. Halliksoo antud volikiri I. Lillendile, „mis tõendab Irma Lillendi õigust XXXXXXX kinnistul majandada.“. Nimetatud volikirja/käsundi täitmisega aastatel 2009-2013 seotud nõuded aegusid hiljemalt
4. aastal.

§ 1018

lg 1 kohaselt, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.

§ 1018

lg 1 kohaselt peab olema asi, mida aetakse, asjaajajale võõras ning asjaajamiseks peab puuduma tehingust või seadusest tulenev alus ning lõige 2 kohaselt peab asjaajajal olema tahe tegutseda just teise isiku kasuks: käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. 4 Riigikohus on lahendi 3-2-1-54-08 punktis 13 märkinud: „Kohtud tuvastasid, et hageja täitis kostja maksekohustuse.

§ 78

lg 1 järgi vabanes kostja sellega seoses oma kohustusest ostja ees.

§ 78

lg 4 järgi võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, mh tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Kui kolmas isik täidab teise isiku kohustuse

§ 78

lg 1 järgi, siis ajab ta sellega teise isiku asja (

§ 1018

lg 1) ja tegutseb teise isiku asja ajamise tahtlusega (

§ 1018

lg 2).

1018 lg 1 p 1 sätestab, et käsundita asjaajajal tekivad

§-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused juhul, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks.

§ 1023

lg 1 järgi peab soodustatu hüvitama asjaajale asjaajamiseks tehtud kulutused.“ Maakohus märkis, et on kohtuistungil 06.02.2019 üle kuulanud tunnistajad P.T. , P.K. ja A.K. Tunnistaja P.T. ütluste kohaselt kutsus V. Halliksoo tunnistajat renoveerima XXXXXXX kinnistul asuvat aidamaja. Töö tellis V. Halliksoo, raha maksis Erkki Siurua. V. Halliksooga lepiti kokku tööde maht ja hind ning tema vaatas ka valmis töö üle. Raha V. Halliksoo tunnistajale kunagi ei maksnud, alati maksis E. Siurua. Sama kinnitas tunnistaja P.K. : tööde eest maksis Erkki, sest ei Irmal ega Villul ei olnud selleks raha. Tunnistaja A.K. ütluste kohaselt pakkus remonditööde tegemise välja Villu ja maksis remonditööde eest Erkki, kes oli Soomes oma firma maha müünud ja paigutas saadud raha XXXXXX talusse. Seega juhul, kui Erkki Siurua maksis Villu Halliksoo tellitud tööde ja töö tegemiseks vajalike materjalide eest 35 000 eurot, täitis ta V. Halliksoo kohustuse

§ 78lg 1 järgi.

V. Halliksoo kiitis maksmise heaks, mis on kohtule tõendatud tunnistajate ütlustega. V. Halliksoo võis seega võlgneda E. Siurua pärijale, st hagejale 35 000 eurot

§ 1018

ja 1023 lg 1 järgi.

§ 78

lg 4 kohaselt: kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Alusetu rikastumise sätted ei kohaldu, kuivõrd V. Halliksoo rikastus

§ 1018alusel. Ts

ÜS § 149 1 lause kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagiavalduse ja tunnistajate ütluste kohaselt tegi E. Siurua kulutusi V. Halliksoo kohustuse täitmiseks aastatel 2009 kuni 2013. E. Siurua nõue

§ 1018alusel ei ole aegunud hagi kohtusse esitamise ajaks, so 13.07.2018.

E. Siurua suri XXXXXXXXX . Hageja on vastu võtnud E. Siurua pärandi (pärimistunnistus tl 183), mille hulgas on ka õigused ja kohustused, mis on tekkinud XXXXXXX talu valdamise ja kasutamisega, sealhulgas rahaline nõue 35 000 eurot, mis on kulunud ehitus- ja renoveerimistöödeks. PärS § 2 kohaselt on pärand pärandaja vara, sealjuures ka õigused ja kohustused, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Hageja nõue 35 000 euro ulatuses, mis on päritud E. Siurualt, ei ole aegunud. Maakohus jättis kõrvale kostjate esitatud tõendi (tl 69-70), mille kohaselt on I. Lillend esitanud 28.10.2014 V. Halliksoole avalduse, mille sisuks on I. Lillendi ja E. Siurua poolt töövõtulepingu täitmine ja sellest tulenev tasunõue. I. Lillend on avaldanud, et tema ei ole sellist dokumenti allkirjastanud, kostjate esitatud koopial I. Lillendi allkiri puudub. I. Lillendi allkiri puudub eelnimetatud avalduse täiendusel 17.12.2014 (tl 71). 5 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja palusid maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus leidis, et hageja 35 000 euro suurune nõue ei ole aegunud. Kostjad paluvad teha tühistatud osas uue otsuse, millega kohaldada 35 000 euro suurusele nõudele aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Kostjad esitasid oma 12.10.2018, 23.10.2018 ja 25.10.2018 vastustes tõendid (kostjate vastuste lisad 1,2) selle kohta, et 28.10.2014 esitas hageja Villu Halliksoo vastu XXXXXXX kinnistul tehtud samade tööde eest töövõtulepingust tuleneva kirjaliku nõude, milles väitis, et
2. aastal sõlmisid Irma Lillend ja Erkki Siurua töövõtulepingu Villu Halliksooga, mille kohaselt Irma Lillend ja Erkki Siurua (töövõtjad) kohustusid Villu Halliksoo tellimusel temale kuuluval XXXXXXX kinnistul ehitama aida ümber elamuks, heakorrastama kinnisasja territooriumi, taastama puukuuri, remontima keldri ja sauna, rajama veetrassid majja ja sauna, et kõik kinnistul paiknevad hooned ja rajatised oleksid kasutuskõlblikud. Samas avalduses esitas Irma Lillend väite, et töövõtuleping täideti tulemuslikult
3. aasta oktoobrikuuks. Samuti esitas Irma Lillend 17.12.2014 Villu Halliksoole kirjaliku avalduse, milles väitis, et tema rahaline nõue Villu Halliksoo vastu on 15 000 eurot ja Erkki Siurua nõue on 35 000 eurot. Maakohus jättis vääralt kõrvale tõendi seoses 28.10.2014 nõudega (tl 69-70). Asjaolu, et hageja ei ole dokumente allkirjastanud, ei ole alus nende kõrvalejätmiseks. Pärast kostjate vastuste saamist muutis hageja 27.12.2018 menetlusdokumendis oma nõude aluseks olevaid asjaolusid ning väitis, et hagis näidatud tööd tegid hageja ja Erkki Siurua koos ning hagejal on nõudeõigus Erkki Siurua pärijana. Hageja esitas kohtule Viljandi notar Vivian Agu 10.12.2014 väljastatud Erkki Siurua pärimistunnistuse, milles on märgitud, et pärimisele kuulub ka rahaline nõue summas 35 000 eurot, mis on kulunud ehitus- ja renoveerimistöödeks. Maakohtu järeldused on oletuslikud ja ei põhine asjas esitatud tõenditel. Üksnes asjaolu, et tunnistajate P.T. ja A.K. väitel maksis tööde ja materjalide eest Erkki Siurua, ei tõenda, et Erkki Siurua tegutses käsundita asjaajana, ega ka seda, et Villu Halliksoo võlgnes hagejale kui E.Siurua pärijale 35 000 eurot. 28.10.2014 ja 17.12.2014 kirjad on usaldusväärsed ja kohased dokumentaalsed tõendid, mis tõendavad asjas olulisi asjaolusid, sh eelkõige seda, et Ima Lillendi ja Erkki Siurua ning Villu Halliksoo vahel olid lepingulised suhted. On tõendatud, et kokkulepe renoveerimistöödeks sõlmiti
4. aasta keskel ning Villu Halliksoo soovitud ning kokkulepitud tulemus saavutati 2013 oktoobrikuuks.
5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Poole õiguslik suhe on tõendatud tunnistajate ütlustega. Tunnistajate ütlustest ei nähtu, et Erkki Siurua ja Villu Halliksoo vahel oleks olnud leping. Maakohus leidis õigesti, et juhul, kui Erkki Siurua maksis Villu Halliksoo tellitud tööde ja töö tegemiseks vajalike materjalide eest 35 000 eurot, täitis ta V. Halliksoo kohustuse

§ 78lg 1 järgi.

V. Halliksoo kiitis maksmise heaks, mis on kohtule tõendatud tunnistajate ütlustega. V. Halliksoo võis seega võlgneda E. Siurua pärijale 35 000 eurot

§ 1018ja 1023 lg 1 järgi. 6 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaheotsus tuleb Ts

MS § 657 lg 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele

2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult arvestamata I köite toimikulehtedel 69-70 asuva tõendi, mille kohaselt on I. Lillend esitanud 28.10.2014 V. Halliksoole avalduse, mille sisuks on I. Lillendi ja E. Siurua töövõtulepingu täitmine ja sellest tulenev tasunõue. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole jätnud tõendit asja juurde võtmata (TsMS § 238 lg 4), vaid on hinnanud selle tähtsusetuks ehk leidnud, et sellel tõendil pole tõendamisväärtust allkirjade puudumise tõttu.
3. oktoobri 2014 avaldusel ei ole allkirja, samuti ei nähtu millestki, et selle avalduse on koostanud Irma Lillend. Muu hulgas ei ole näha, et I. Lillend oleks seda avaldust kellelegi esitanud või kuhugi saatnud. Seega ei ole dokumendi autor tuvastatav ja see ei tõenda poolte lepingulisi suhteid.
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja materjalide põhjal võimalik lugeda tõendatuks selgelt määratletava õigusliku sisuga lepingu sõlmimist nõude osas, milles maakohus menetlust jätkas.

§ 9

lõike 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 16

lõike 1 järgi mõistetakse pakkumusena ehk oferdina lepingu sõlmimise ettepanekut, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Ei ole tõendatud, et lepingu sõlminud isikutel oleks olnud kokkulangev ettekujutus sellest, millisel õiguslikul alusel sooritusi tehti, ja et lepingu pooled vahetasid lepingu sõlmimiseks vajalikud tahteavaldused.

1. Ringkonnakohtu arvates ei rikkunud maakohus oluliselt menetlusõigust tõendite hindamisel. Vastavalt TsMS § 652 lõikele 5 ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Seega ei hinda ringkonnakohus uuesti tõendeid, mida maakohus hindas vaheotsuse tegemisel, kuna selleks pole vajadust.
2. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel asja juurde võtmata apellatsioonkaebusele lisatud uued tõendid – 12.09.2017 ümbriku ja Omniva väljatrüki, kuna apellant pole uute tõendite esitamist piisavalt põhjendanud. Kirjaümbriku säilivus pidi olema apellandile teada ka enne maakohtu otsuse tegemist, samuti oleks Omniva väljatrüki saanud teha varem. Samal põhjusel jätab ringkonnakohus asja juurde võtmata ka vastustaja esitatud uued tõendid – neid oleks saanud esitada varem, samuti puudub neil asjakohasus.
3. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja lahendamisel. /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi