§-st 193 lg 1 tuleneva eesõiguse teostamine väljalastavate osade märkimisel. Sellise otsuse vastuvõtmine eeldanuks aga osanike sellekohast otsust, mille poolt pidanuks olema vähemalt ¾ osanike poolt esindatud häältest, sh puudutatud osanik LPG Eesti OÜ. Sellekohast otsust Vedelgaas OÜ osanikud teinud ei ole. Vedelgaas OÜ on rikkunud oluliselt otsuse tegemise korda ning seetõttu on vastuvõetud otsus tühine. Antud juhul on otsuse tegemise korda
lg 1 mõttes oluliselt rikutud ka seetõttu, et isegi kui eelnõu osas oleks saanud hääletada kõik Vedelgaas OÜ õiguspärased osanikud, ei saanud osanikud langetada kaalutletud ja informeeritud otsust nõuetekohaste põhjenduste puudumise tõttu ning hääletamiseks antud ebamõistlikult lühikese tähtaja tõttu (kõigest 3 päeva). Osanikud ei saa võtta kaalutletud ja informeeritud otsust, kui neile ei anta piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks ning kui otsused ei sisalda adekvaatseid põhjendusi otsuste ärilise otstarbekuse kohta. Hageja omandas Vedelgaas OÜ osa T. Sarapuult 14.11.2016 sõlmitud osa mitterahalise sissemaksena LPG Eesti OÜ-le üleandmise lepingu alusel. T. Sarapuu edastas 14.11.2016 Vedelgaas OÜ-le nii teate osa omandi üleandmise kohta kui ka nimetatud lepingu. Lepingu tõestanud notar edastas mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu ka äriregistri pidajale, kes on lisanud äriregistri teabesüsteemi ka märke selle kohta, et T. Sarapuule kuulunud osa omanikuks on LPG Eesti OÜ. Vaatamata eeltoodule on Vedelgaas OÜ juhatus keeldunud käesoleva ajani hageja osanike nimekirja kandmisest. Kostja selline tegevus kahjustab otseselt hageja õigusi. Vedelgaas OÜ osanike nimekirjas T. Sarapuule osa kuulumise kohta tehtud kanne on ebaõige ning tuleb parandada. Kostjat tuleb kohustada Vedelgaas OÜ osanike nimekirjas kustutama Vedelgaas OÜ osanike nimekirja tehtud kande Tarvo Sarapuule 32 500 euro suuruse Vedelgaas OÜ osa kuuluvuse kohta ning kandma selle osa omanikuna osanike nimekirja LPG Eesti OÜ. Kostja vastuväited hagile Vedelgaas OÜ vaidleb hagile vastu. Enne Vedelgaas OÜ ja VDG OÜ ühinemist ja ühiselt Vedelgaas OÜ ärinime all tegutsema asumist sõlmisid Rainer Puusepp, Sandor Tabo ja Tarvo Sarapuu omavahel 25.03.2014 osanike lepingu, mille kohaselt on osanikel alates lepingu jõustumisest 5 aasta jooksul keelatud ilma teiste osanike nõusolekuta temale 4 kuuluva Vedelgaas OÜ osa kas tervikuna või osaline võõrandamine kolmandale isikule. R. Puusepale ja S. Tabole sai 2016 sügisel teatavaks, et T. Sarapuu oli pakkunud oma osa müügiks Vedelgaas OÜ konkurendile. 21.10.2016 osanike koosolekul taotles T. Sarapuu teistelt osanikelt luba oma osa võõrandamiseks, milles teised osanikud keeldusid. Vältimaks osanike lepingu vastast osa võõrandamise võimalust otsustasid osanikud viia lepingus märgitud kokkulepe sisse ka Vedelgaas OÜ põhikirja. 11.11.2016 kell 12:01 saatis S. Tabo e-posti teel kõigile osanikele põhikirja muutmise otsuse eelnõu. Osanikel tuli teatada oma seisukoht otsuse eelnõu suhtes hiljemalt 14.11.2016 kella 12:00-ks ja märkida, kas osanik hääletab otsuse poolt või vastu. 11.11.2016 saatis osanik R. Puusepp teistele osanikele e-kirja, milles teatas, et hääletab otsuse poolt. 14.11.2016 kell 9:21 saatis osanik S. Tabo teistele osanikele e-kirja, milles teatas, et hääletab otsuse poolt. 14.11.2016 kell 11:48 saatis osanik T. Sarapuu teistele osanikele e-kirja, milles teatas, et hääletab otsuse vastu. Kuna Vedelgaas OÜ põhikirjas ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet, oli põhikirja muudatus osanike poolt otsustatud 2/3 osanike häältega vastavalt Äriseadustikus sätestatule. 14.11.2016 kell 12:00 koostas ja allkirjastas S. Tabo Vedelgaas OÜ osanike otsuse hääletusprotokolli. Samal päeval kell 14:10 esitas Vedelgaas OÜ juhatus äriregistrile kandeavalduse põhikirja muutmiseks. Põhikirja muudatus kanti registrisse 15.11.2016. 14.11.2016 kell 16:47 saatis T. Sarapuu Vedelgaas OÜ juhatusele e-kirja, milles teatas osa üleandmisest LPG Eesti OÜ-le ning palus teha muudatus osanike nimekirjas. Äriregister on teinud muudatuse osanike nimekirjas 14.11.2016. 17.11.2016 vastas Vedelgaas OÜ juhatuse liige S. Tabo T. Sarapuu 14.11.2016 kirjale, et Vedelgaas OÜ ei pea võimalikuks teha osanike nimekirjas muudatust, sest LPG Eesti OÜ ei ole saanud osa omanikuks. T. Sarapuu ja LPG Eesti OÜ vahel sõlmitud leping on kostja arvates tühine nii TsÜS §-de 86 lg 1 ja 87 kui ka
Kostja on seisukohal, et hageja ei ole Vedelgaas OÜ osanik ja pole seega õigustatud esitama hagiesemeks olevaid nõudeid. Osa üleandmise tehing on tühine selle heade kommete vastasuse tõttu. T. Sarapuu tegi Vedelgaas OÜ osa käsutustehingu ainult selleks, et anda see osa üle vahetult enne põhikirja muudetud redaktsiooni kandmist äriregistrisse. Vastavalt osanike vahel 25.03.2014 sõlmitud kokkuleppele oli osanikel keelatud osa võõrandada teiste osanike nõusolekuta kuni 25.03.2019. Põhikirja muutmise kohta 14.11.2016 vastu võetud otsusest oli teadlik T. Sarapuu, sest ta oli samuti vastava ekirjavahetuse adressaadiks.
lg 3 kohaselt võib põhikirjas ette näha, et osa võõrandamine on lubatud täiendava tingimuse täitmise korral. Täiendava tingimuse täitmiseta tehtud tehing on tühine. TsÜS § 87 näeb ette, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine. Vaidlust ei ole selle üle, et T. Sarapuul puudus osa võõrandamise ajal teiste osanike nõusolek. T. Sarapuu käitumine osa võõrandamisel on teiste osanike huve teadlikult kahjustav, osanike lepingut rikkuv ja osanike koosolekul vastuvõetud põhikirjaga vastuolus olev. Osa võõrandamise tehingu tühisuse tõttu tuleb lugeda, et LPG Eesti OÜ ei ole saanud Vedelgaas OÜ osanikuks. Sellest tulenevalt on kõik osanike koosolekud kokku kutsutud õigesti ja vastuvõetud otsused on kehtivad. Vastuhagi Vedelgaas OÜ esitas 20.11.2018 kohtule vastuhagi LPG Eesti OÜ ja Tarvo Sarapuu vastu 14.11.2016 sõlmitud Vedelgaas OÜ osa mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu tühisuse tuvastamiseks. Vastuhagi aluseks on kostja vastuväidetes toodud faktilised asjaolud: 25.03.2014 sõlmitud osanike vaheline leping; T. Sarapuu 21.10.2016 avaldus teistele osanikele nõusoleku saamiseks osa võõrandamiseks; osanike 14.11.2016 otsus 5 põhikirja muudatuse tegemiseks vastavalt 25.03.2014 sõlmitud osanike vahelisele lepingule; T. Sarapuu poolt osa võõrandamine mitterahalise sissemaksena LPG Eesti OÜle 14.11.2016. Vedelgaas OÜ taotleb kohtult viimati nimetatud lepingu tühisuse tuvastamist heade kommete vastasuse ja seaduses sätestatud keelu (
Tehingu tühisuse tuvastamise korral tuleb sisse viia muudatus ka äriregistris Vedelgaas OÜ osanike nimekirjas. LPG Eesti OÜ jäi hagiavalduses toodud seisukohtade juurde ka oma vastuses vastuhagile. Vedelgaas OÜ õiguste rikkumine ei ole hagi alusena välja toodud faktilistele asjaolude tuginedes üldse võimalik. Vedelgaas OÜ ei ole õigustatud hagema osa võõrandamise tehingu tühisust. Isegi kui Vedelgaas OÜ-l saaks olla õigustatud huvi kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingu tühisuse vastu, siis materiaalõiguslikult ei ole samuti võimalik vastuhagi rahuldada TsÜS § 76 lg 2 kohaselt. Osa üleandmise tehing ei olnud seadusega vastuolus, sest see toimus 14.11.2016, põhikirja muudatus jõustus kande tegemisega äriregistris 15.11.2016. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hageja nõuded tuleb rahuldada. Kohus jätab vastuhagi rahuldamata. Äriseadustiku (
) § 149 lg 2 kohaselt osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut.
lg 3 sätestab, et põhikirjas võib ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Sellisel juhul ei kohaldata osaühingule käesoleva paragrahvi
lg 1 kohaselt osaühingu suhtes loetakse osa võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist.
lause kohaselt osaühingu juhatus muudab võõrandamisteate saamisel viivitamata osanike nimekirja kanded võõrandamisest tulenevalt. Saades teate osa võõrandamise kohta peab osaühing
(vt Riigikohtu lahend 3-2-1-65-08 p 23). Nii tuleb teatada osanike koosolekust osa omandajale (kellest on osaühingule nõuetekohaselt teatatud ja seda ka tõendatud) isegi siis, kui teda ei ole veel kantud osanike nimekirja. Seega on osaühingu osanike nimekirja kannetel osaühingu enda jaoks märksa väiksem õiguslik tähendus kui aktsiaseltsi aktsiaraamatu kannetel, kolmandate isikute suhtes puudub see tähendus aga pea üldse. (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-65-08 p 25). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et T. Sarapuu esitas Vedelgaas OÜ-le teate osa võõrandamise kohta ja lepingu. Vedelgaas OÜ on kohustatud tegema muudatuse osanike nimekirjas ja kandma sellesse T. Sarapuu asemele LPG Eesti OÜ
Hageja sellekohane nõue kuulub rahuldamisele.
lause kohaselt põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse. Teoses Ühinguõigus I Kapitaliühingud, 2015, K. Saare, U. Volens, A. Vutt, M. Vutt, on märgitud lk 112 äärenumber 456: „Oluline on silmas pidada, et põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisest äriregistrisse. Seega on äriregistril selles osas kinnistusraamatuga võrreldav konstitutiivne tähendus.“. Õigustloova ehk konstitutiivse kande eesmärk on tagada teatud ühinguõigusliku toimingu puhul registrikande õigsus. Ilma vastava kandeta õigusmuudatust ei toimu. (vt ka viidatud teose lk 52, äärenumber 162). Mõnede ühinguõiguslike kannete puhul on need aga deklaratiivsed ehk ilma õigustloova toimeta, näiteks juhatuse liikme kanne (vt viidatud teose lk 52-53, äärenumber 163). I kd tl 23-29 on koopia osaühingu osa mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingust, sõlmitud 14.11.2016 Tarvo Sarapuu ja LPG Eesti OÜ vahel. Notariaalakt on koostatud ühes eksemplaris ja on allkirjastatud notari poolt (notariaalakti p 4.1.) Tallinna notar Rainis Int on notariaalakti ärakirja (notariaalakti p 4.2.) tõestanud digiallkirjaga 14.11.2016 kell 15:39 (I kd tl 29). Kostja on kahtluse alla seadnud notariaaltoimingu tegemise aja. Kohus on seisukohal, et notariaaltoiming pidi olema lõpetatud enne digitaalse ärakirja allkirjastamist. Kuivõrd osaga seotud õiguste ning kohustuste üleminek omandajale toimus lepingu p 2.2. kohaselt lepingu notariaalse tõestamise hetkest, sai LPG Eesti OÜ Vedelgaas OÜ osa omanikuks 14.11.2016 enne kella 15:39. Osa omandamine ei ole tühine vastuolu tõttu
§-s 175 lg 1 sätestatuga, sest Vedelgaas OÜ põhikirja muudatus osa võõrandamise keelu kohta jõustus äriregistri kande tegemisest, mis toimus 15.11.2016.
käsitleb osa võõrandamise toimunuks lugemist osaühingu suhtes, mitte osa võõrandamise lepingu poolte suhtes. Õiguslikult toimub osa tehinguline käsutamine VÕS § 174 alusel: nõuete ülemineku kohta sätestatut kohaldatakse vastavalt muude õiguste üleminekule. I kd tl 179 on Tallinna notar Rainis Inti tõend sellel kohta, et tema juures oli T. Sarapuu broneerinud aja OÜ Vedelgaas osa võõrandamise tehingu tõestamiseks 14.11.2016 kell 7 10:30 ning toiming ei võtnud aega rohkem kui 30 minutit. Sellest tulenevalt võib osutuda T. Sarapuu vastuhääl 14.11.2016 toimunud elektroonilisel hääletamisel põhikirja muutmiseks mitteosaniku poolt antuks, kuid see ei muuda otsuse sisu: põhikirja muudatus on kehtiv, kuid alates 15.11.2016. Kohtule on esitatud T. Sarapuu poolt 13.11.2016 kell 23:39 teistele osanikele saadetud ekiri 25.03.2014 sõlmitud OÜ Vedelgaas osanike lepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses ei ole vajalik analüüsida lepingu ülesütlemise aluseid ja kehtivust. Arvestades asjaolu, et T. Sarapuu võõrandas temale kuuluva osa OÜ-s Vedelgaas loetud tunnid hiljem, kuid kehtivalt (TsÜS § 76 lg 2), tuleb lepingu rikkumisest (kui see ei olnud üles öeldud kehtivalt) tulenevat kahjuhüvitamise nõuet lahendada eraldi menetluses, kui nõuet üldse esitatakse. Tulenevalt asjaolust, et OÜ Vedelgaas osa omanik oli alates 14.11.2016 LPG Eesti OÜ, olid temal kõik osaniku õigused ja kohustused. OÜ Vedelgaas osanike 16.03.2018 otsus suurendada osakapitali 120 000 euro võrra, andes uute osade märkimise õiguse R. Puusepale, S. Tabole ja osanikuks mitteolevale T. Sarapuule, on vastu võetud
§-s 193 lg 3 sätestatut rikkudes: Osanike osade märkimise eesõiguse võib välistada osanike otsusega, mille poolt on antud vähemalt 3/4 osanike koosolekul esindatud häältest või käesoleva seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhul vähemalt 3/4 osanike häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Juhatus peab osanikele eelnevalt esitama kirjaliku selgituse, miks märkimise eesõiguse välistamine on vajalik, ja põhjendama selles ka osade väljalaskehinda. Hääletamisprotokolli kohaselt (I kd tl 103) oli osakapitali suurendamise otsuse poolt 2/3 osanike häältest, vastuhäälteks loeti hääletamata jätnud T. Sarapuu hääled.
lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kohus on seisukohal, et OÜ Vedelgaas osanike 16.03.2018 otsus osakapitali suurendamise kohta selliselt, et osanikuks mitteolev T. Sarapuu saab märkida ja omandada 40 000 euro ulatuses OÜ Vedelgaas osa, on tühine seadusega sätestatud poolthäälte puudumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt ei hakka kohus analüüsima hagi alusena esile toodud muid asjaolusid: 1) kui LPG Eesti OÜ oleks osanike koosolekule kutsutud, siis poleks tal võimalik olnud teha kaalutletud otsustust, sest hääletamiseks antud tähtaeg oli ebamõistlikult tühine ja eelnõul puudusid põhjendused; 2) otsuse vastuolu heade kommetega, mis väljendus loogilise edasiarendusena selles, et LPG Eesti OÜ, saamata Vedelgaas OÜ osanikuna võimalust suurendada oma osalust võrdselt teiste osanikega, kaotas 16.03.2018 osanike otsuse tõttu 33,3 % suuruse osaluse, vähenenud osaluse määr oli 14,94 % ning rahaline kaotus sellest tulenevalt oli oluline; 3) S. Tabo ja R. Puusepp on 16.03.2018 osanike otsuse poolt hääletades saavutanud enda kasuks eelised LPG Eesti OÜ kahjuks. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolud ei ole olulised, kui on tuvastatud Vedelgaas OÜ 16.03.2018 osanike koosoleku otsuse tühisus seadusega sätestatud poolthäälte puudumise tõttu. Vaidlustatud otsust ei ole vastu võetud. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. 8 Hageja menetluskuludeks on esitatud taotluse kohaselt riigilõivud summas 500 eurot, lepingulise esindaja kulu kokku 70 töötunni eest summas 10 485 eurot, registripäringud 26 euro ulatuses ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 655 eurot. Kostja vaidleb hageja esindaja õigusabi kulude suurusele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on ajakulu näidatud liigselt vähemalt 17-19 töötunni ulatuses. Samuti ei ole põhjendatud rahuldada menetluskulude hüvitamise nõuet seoses registripäringutega 26 euro ulatuses ja eksperthinnangu koostamise kuluga 655 euro ulatuses. Nimetatud summade osas ei ole dokumentide seotus käesoleva tsiviilasjaga tõendatud. Kohus rahuldab hageja taotluse tasutud riigilõivude hüvitamiseks 500 euro ulatuses. Õigusabi kulude maht võib olla taotluses isegi õige, kuid kohus nõustub kostja esindajate vastuväidetega, et vastaspoolelt saab välja mõista kulutusi põhjendatud ulatuses. Seetõttu jääb osutatud õigusabi mahust hageja enda kanda meilivahetuseks kulunud aeg; istungiaegade kooskõlastamiseks kulunud aeg; täiendava hagi tagamise määrusega seotud ajakulu kõikides kohtuastmetes, sest kohtumäärus täiendava tagamise kohta tühistati, seega vastav menetluskulu jääb taotleja kanda; kohtuistung kestis kell 10:30 kuni kell 15:57, seega 5,5 tundi, mistõttu kohtuistungi ajakulu tuleb vähendada 4,5 tunni võrra; kliendiga nõupidamine seoses kohtuistungil arutatuga. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud õigusabi mahuks 50 tundi hinnaga 150 eurot/tund, so summas 7 500 eurot. Kohus rahuldab tõendite kogumise kulu 26 euro ja 655 euro ulatuses. Hageja on püüdnud kohtule tõendada äriühingu jaoks kahjulike otsuste tegemist Vedelgaas OÜ-st varade väljaviimisega loodud äriühingutesse ning Keystone Advisers OÜ eksperthinnanguga hagejale kahju tekkimist seoses osakapitali suurendamise otsusest kõrvalejätmisega. Nimetatud asjaolud on hagejal välja toodud alternatiivse nõude - osanike otsuse kehtetuks tunnistamise – alusena. Kohus mõistab kostjalt LPG Eesti OÜ kasuks välja kokku 500 eurot riigilõivude katteks, 7 500 eurot õigusabi kulude katteks, kokku 681 eurot registri väljatrükkide ja ekspertarvamuse kulude katteks, kõik kokku 8 681 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt tuleb kostjal hageja taotlusel maksta hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.