§dele 635 ja 637. Kui hageja ja V. H. vahel oli 2009.aastal sõlmitud töövõtuleping, nagu väitis hageja 28.10.2014 avalduses, oli poolte vahel lepinguline suhe. Kuna on tõendatud, et XXX kinnistu majandamiseks oli V. H. ja hageja vahel lepinguline alus, siis ei ole antud asjas võimalik kohaldada
ÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ja TsÜS § 147 lg 1 alusel algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Kui hageja oleks hagiavalduses nimetatud kulutused teinud (millega kostjad ei nõustu), oleks muutunud hageja nõue summas 48 814.34 eurot sissenõutavaks perioodil 2011 kuni juuni 2015. Hagi on esitatud 13.07.2018 so pärast 3-aastase aegumise tähtaja möödumist. Kostjad taotlevad aegumise kohaldamist. Kohtu seisukoht ja põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta ning ka aegumise kohaldamise taotluse suhtes. Riigikohtu lahendi 3-2-1-44-11 p 32 kohaselt „Kui hageja ka ajas kostja asja, välistab käsundita asjaajamise sätete kohaldamise
lg 1 järgi see, kui soodustatu on andnud asjaajajale õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Seega välistab käsundita asjaajamise sätete kohaldamise leping, mille alusel on asjaajajal õigus või kohustus soodustatu kasuks tegu teha. Õigusliku aluse puudumine on ka käsundita asjaajamise sätete kohaldamiseks vajalik eeldus. Vastav õiguslik alus tuleneb reeglina lepingulisest võlasuhtest või seadusest. Seejuures tuleb esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja alles viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe.“ Kohus on seisukohal, et hageja 45 000 euro suurune nõue on aegunud 10 000 euro ulatuses, st rahasumma ulatuses, mida ei tasunud E. S. ja mille hageja väitel tasus/kulutas tema ise. V. H. andis hagejale XX.XX.XXXX Viljandi notari Virgi Ojapi poolt tõestatud tähtajatu ja ilma kaugema edasivolitamise õiguseta volikirja (tl 85), millega volitas hagejat olema enda esindajaks kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute ees kõigis asjaajamistes, mis oli seotud V. H. le kuulunud XXX kinnistu majandamisega seotud küsimustega. 4
kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. V. H. ja Irma Lillendi vahel oli sõlmitud käsundusleping ja I. Lillend täitis käsundit. Tehingust tulenevad rahalised nõuded aeguvad 3 aasta möödumisel alates sissenõutavaks muutumisest, tulenevalt TsÜS §-s 146 lg 1 ja §-s 147 lg 1 ja 2 sätestatust. Hagiavalduse ja tunnistaja Kirsti Kassi ütluste kohaselt tegi I. Lillend kulutusi maamaksu ja kindlustusmakse tasumiseks ning muude kulutuste katmiseks aastatel 2009 kuni 2013 (tl 9-20). I. Lillendi rahaline nõue V. H. vastu aegus seega hiljemalt
lg 1 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.
lg 1 kohaselt peab asi, mida aetakse, olema asjaajajale võõras ning asjaajamiseks peab puuduma tehingust või seadusest tulenev alus ning lõige 2 kohaselt peab asjaajajal olema tahe tegutseda just teise isiku kasuks: käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Riigikohus on lahendi 3-2-1-54-08 punktis 13 märkinud: „Kohtud tuvastasid, et hageja täitis kostja maksekohustuse.
lg 1 järgi vabanes kostja sellega seoses oma kohustusest ostja ees.
lg 4 järgi võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, mh tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Kui kolmas isik täidab teise isiku kohustuse
lg 1 järgi, siis ajab ta sellega teise isiku asja (
lg 1) ja tegutseb teise isiku asja ajamise tahtlusega (
lg 2).
1018 lg 1 p 1 sätestab, et käsundita asjaajajal tekivad
§-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused juhul, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks.
lg 1 järgi peab soodustatu hüvitama asjaajale asjaajamiseks tehtud kulutused.“ Kohus on kohtuistungil 6.02.2019 üle kuulanud tunnistajad Priit Tatsi, Piret Kuivase ja Aarne Kollisti. Tunnistaja P. Tatsi ütluste kohaselt kutsus V. H. tunnistajat renoveerima XXX kinnistul asuvat aidamaja. Töö tellis V. H. , raha maksis Erkki [S. ]. V. H. ga lepiti kokku tööde maht ja hind ning tema vaatas ka valmis töö üle. Raha V. H. tunnistajale kunagi ei 5 maksnud, alati maksis E. S. . Sama kinnitas tunnistaja P. Kuivas: tööde eest maksis Erkki, sest ei Irmal ega Villul ei olnud selleks raha. Tunnistaja A. Kollisti ütluste kohaselt pakkus remonditööde tegemise välja Villu ja maksis remonditööde eest Erkki, kes oli Soomes oma firma maha müünud ja saadud raha paigutas XXX talusse. Seega juhul, kui E. S. maksis V. H. poolt tellitud tööde ja töö tegemiseks vajalike materjalide eest 35 000 eurot, täitis ta V. H. kohustuse
V. H. kiitis maksmise heaks, mis on kohtule tõendatud tunnistajate ütlustega. V. H. võis seega võlgneda E. S. pärijale, st hagejale 35 000 eurot
ja 1023 lg 1 järgi.
lg 4 kohaselt: Kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Alusetu rikastumise sätted käesolevalt ei kohaldu, kuivõrd V. H. rikastus
ÜS § 149 1 lause kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagiavalduse ja tunnistajate ütluste kohaselt tegi E. S. kulutusi V. H. kohustuse täitmiseks aastatel 2009 kuni 2013 (tl 9-20). E. S. nõue
E. S. suri 31.07.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.