KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-111774 Tsiviilasi Võru linn, Liiva tn 17a korteriühistu

). Majandamiskulude tasumist reguleerivad kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 13 lg 1 ja KÜS § 151 lg 1 ning alates 01.01.2018 kehtiva

§ 40

. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Vastavalt KÜS § 151 lg-le 1 on korteriühistu majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

§ 40

lg 2 näeb ette alternatiivse korra, mille järgi võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha

§ 40

lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majanduskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majanduskulud tasub korteriomanik pärast kulude selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Korteriomanike 06.03.2017 üldkoosolekul kinnitatud

1. aasta majanduskava kohaselt arvestatakse maja remondifondi igakuuliselt 0,40 eurot ja alates märtsist 1 euro iga korteriomandi üldpinna ruutmeetri kohta. Maja haldamiseks vajalikud vahendid
2. aastal kujunevad korteriomandi omanike igakuulistest maksetest 0,29 eurot ruutmeetri kohta, mis moodustab valitsejale jooksva haldustegevuse korraldamiseks teenustasuna makstava summa. Nimetatud summadele lisandub käibemaks vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud seadustele. Kommunaalmaksed (soojusenergia, prügivedu, üldelekter, vee- ja kanalisatsiooniteenus) tasutakse vastavalt tarnijate poolt esitatud arvetele ja jaotatakse korteriomanike vahel vastavuses üldkoosoleku otsusega kinnitatud jaotuspõhimõtetele. Jooksvad ja avariilised tööd teostatakse remondifondi vahendite arvelt, remondifondist kaetakse ka välisterritooriumi korrashoiuga seotud materiaalsed kulutused, välja arvatud kulutused majahoidja töötasule. Korteriühistu korteriomanike 20.04.2018 üldkoosolekul kinnitatud
3. aasta majanduskava järgi arvestatakse maja remondifondi igakuuliselt 1 euro iga korteriomandi üldpinna ruutmeetri kohta.
4. majandusaasta majanduskulud kujunevad korteriomandi omanike igakuulistest maksetest 0,30 eurot ruutmeetri kohta, mis moodustab valitsejale jooksva haldustegevuse korraldamiseks teenustasuna makstava summa. 01.07.2018 alates on haldustasu suurus 0,34 eurot ruutmeetri kohta. Nimetatud summadele lisandub käibemaks vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud seadustele. Kommunaalmaksed (soojusenergia, prügivedu, üldelekter, vee- ja kanalisatsiooniteenus) tasutakse vastavuses põhikirjas sätestatule. Jooksvate ja avariiliste remondi- ja hooldustööde kulu kaetakse remondifondi vahendite arvelt, remondifondist kaetakse ka välisterritooriumi korrashoiuga seotud materiaalsed kulutused, mida vastavalt põhikirjale ei kata väliskoristuse tasu. 3/6 Kohtu hinnangul on avaldaja täitnud oma tõendamiskoormise ühistu majandamiskulude kandmise ja jaotamise osas. Kohtule on esitatud kulude arvestamisel ja tasumisel aluseks võetavad üldkoosolekute otsused kogu vaidlusaluse arvestusperioodi kohta ning korteriühistu kehtiv põhikiri. Puudutatud isik ei ole kohtumenetluses majandamiskulude kandmise ja jaotamise korrale ega suurusele vastuväiteid esitanud.
5. Avaldusele lisatud arvetest ja avaldajale üle antud võla koosseisu arvestusest nähtuvalt on puudutatud isik jätnud perioodil 31.07.2017 kuni 31.03.2018 temale valitseja poolt väljastatud arvetel kajastatud majandamiskulude (arvetel märgitud viivist arvestamata) eest tasumata 734,62 eurot (73,82 +85,12 +83,36 + 83,37 + 84,45 + 84 + 90,35 + 84,66 + 84,11, millest tuleb lahutada puudutatud isiku poolt vaidlusalusel perioodil tasutud 18,62 eurot). Puudutatud isikule perioodil 30.04.2018 kuni 31.03.2019 avaldaja poolt väljastatud arvetel kajastatud majandamiskulude (arvetel pole viivist märgitud) eest on tasumata 730,93 eurot (85,92 + 84,92 + 83,83 + 85,57 + 88,48 + 82,27 + 82,81 + 84,30 + 93,69 + 86,40 + 84,20 + 83,54, millest tuleb lahutada puudutatud isiku poolt hagi esitamise ajaks tasutud 295 eurot). Majandamiskulude võlgnevus korteriühistu ees alates juulist 2017 kuni märtsini 2019 on kokku seega 1465,55 eurot (734,62 + 730,93), mis on avaldaja põhinõude suuruseks. Eeltoodust järeldub avaldaja poolt kohtumenetluses väidetu, et avaldaja ei nõua põhinõudes arvetel nr 15084, 17419, 19741, 22065, 24383 ja 26716 märgitud viivist, vaid on võtnud võlgnevuse arvestamisel aluseks üksnes alates juuli 2017 kuni märts 2019 eest tasumisele kuuluvad majandamiskulud.
6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et avaldajal on õigus puudutatud isikult võlgnevust nõuda ning puudutatud isikult tuleb majandamiskulude katteks välja mõista 1465,55 eurot.
7. Nii majandamiskavadest kui avaldaja põhikirjast tulenevalt on korteriomanikul kohustus tasuda majandamiskulude eest hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu
8. kuupäevaks.

§ 42

lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kuigi Riigikohus on selgitanud, et

§ 42

lg 1, mis sätestab majandamiskulude tasumisega viivitamise jaoks viivise määra, ei ole imperatiivne säte ja selle sätte kehtima hakkamisega ei muutunud kehtetuteks korteriomanike enamuse otsusega kehtestatud viivisemäärad (vt Riigikohtu lahend nr 2-17-131006, p 16), nõuab avaldaja puudutatud isikult alates 01.04.2018 viivist seadusjärgses määras, so 8% aastas ehk 0,02% päevas. Avaldaja viivise arvestus alates 01.04.2018 kuni 30.06.2019 sisaldub avalduse lisas nr 19 (võla koond ja viivisearvestus). Lähtudes kohtu poolt tuvastatust (p 10), et avaldaja põhinõue ei sisalda viivist ja seega on avaldaja nõue kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 6, mille kohaselt ei ole lubatud viivist nõuda viivise maksmisega viivitamise korral (vt ka viivisearvestuse eelviimane tulp), viivist nõutakse seadusjärgses määras, mida üldjuhul ei ole alust vähendada ja seadusjärgne viivis objektiivselt võetuna ei ole antud juhul väga suur summa (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-28-17, p 12), nõustub kohus avaldaja viivise arvestusega ning leiab, et avaldaja 30.06.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 88,17 eurot on põhjendatud.

1. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista ka lisanduva viivise alates 01.07.
2. Avaldaja nõude õiguslik alus on TsMS § 367, mis näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 4/6 Kohus on seisukohal, et avaldaja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud puudutatud isikust enesest, so oma kohustuse mittekohane täitmine. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Kuivõrd viivis VÕS § 113 tähenduses väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet ning puudutatud isik on esitanud kohtule viivise vähendamise taotluse VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud mõista edasiulatuvalt välja viivist põhinõuet ületavas määras (avaldaja ei ole põhistanud avalduses põhinõudest suurema kahju tekkimist). Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 0,02% päevas põhinõudelt 1465,55 eurot alates 01.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 1377,38 eurot.
3. Kokkuvõttes rahuldab kohus avaldaja avalduse puudutatud isiku vastu, mõistes puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhinõude 1465,55 eurot, 30.06.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 88,17 eurot ja lisanduva viivise seadusjärgses määras 0,02% päevas põhinõudelt 1465,55 eurot alates 01.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 1377,38 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse täies ulatuses, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Kohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et puudutatud isiku väitel sai ta võlgnevusest teada 31.03.2019, kuid eeltoodule vaatamata pöördus avaldaja poole alles pärast maksekäsu kiirmenetluse nõude hagimenetlusse üleandmist 04.06.2019 (lisatud 05.06.2019 ja 13.06.2019 elektronkirjad) ega tasunud kohtumenetluse kestel võlgnevust ka mittevaieldavas osas.
5. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 225 eurot ja lepingulise esindaja kulud 900 eurot koos käibemaksuga (144 eurot × 6,25 tundi materjalidega ja puudutatud isiku vastusega tutvumise, avalduse ja puudutatud isiku vastusele avaldaja seisukoha koostamise, samuti kohtu nõudele vastuse koostamise eest), kokku seega 1125 eurot. Avaldaja on maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitades tasunud riigilõivu 52,14 eurot ning Tartu Maakohtule avalduse esitamisel täiendavalt 172,86 eurot, kokku seega 225 eurot. Kuna maksekäsus esitatud nõudelt on riigilõivu tasutud kooskõlas riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-ga 6 kolm protsenti nõudelt, aga hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas avalduse esitamisel tasutakse RLS § 59 lg 5 kohaselt riigilõivu 50 eurot, ei tulnud avaldajal maksekäsu kiirmenetluse nõude hagimenetlusse üleandmisel täiendavat riigilõivu tasuda. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud lugeda puudutatud isikult väljamõistetavaks riigilõivu suuruseks 52,14 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel on avaldajal õigus taotleda enam tasutud osas riigilõivu tagastamist, esitades vastava avalduse 5/6 ning märkides isiku ja konto numbri, millele ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu tagastamist taotletakse. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ning need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 järgi. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, avaldaja nõude olemust (majandamiskulude väljamõistmise nõue hagita menetluses), tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja -mahukas), asja lahendamist kirjalikus menetluses ning avalduses ja avaldaja seisukohtades esitatud (osaliselt korduvaid) põhjendusi, leiab, et põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud TsMS § 175 lg 1 mõttes on 720 eurot (144 eurot × 5 tundi). Kohtu hinnangul tuleb avaldajat esindanud lepingulise esindaja tasu 144 eurot tunnis koos käibemaksuga pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtumääruses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 772,14 eurot (52,14 + 720). Avaldaja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel puudutatud isikult välja viivise menetluskulult 772,14 eurot käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6/6