Obsah (4)

§ 426§ 175§ 48911§ 50845

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-44 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnap

§ 426

, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta JÜRI VOLKOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Jüri Volkovilt menetluskuluna kaitsjatasu 152,88 (ükssada viiskümmend kaks eurot 88 senti) eurot v.adv. Gennadi Kulli poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga 99918700018974. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Kull kasuks 152,88 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Gennadi Kulli poolt süüdimõistetu Jüri Volkovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Jüri Volkovile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.09.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jüri Volkovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 31.01.2018 kohtumäärusega nr 1-18-44 tunnistati

§ 48911

lg 1 p 1 alusel lubatavaks Jüri Volkovi suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu 19.10.2016 otsuse nr 16/142941 täitmine Eesti Vabariigis ning määrati, et Jüri Volkovil kuulub ärakandmisele 7 aastat 6 kuud vangistust.

§ 50845

lg 2 alusel arvati karistusest maha ajavahemikul 01.07.2015 – 24.01.2016 kantud vabadusekaotus ehk 6 kuud 24 päeva vangistust, seega ärakandmata karistuseks loeti 6 aastat 11 kuud 6 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 31.01.

1. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab samuti Jüri Volkovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on piisavalt kaua vangis olnud, et asja üle järgi mõelda. Teda ootavad pere ja lapsed. Selgitab, et pani kuriteo toime, sest läks sõbrale appi. Ta on kunagi ka kriminaalhooldusel olnud, vangistust kannab esimest korda. Sõbrale anti juhised, kust otsida varastatud asju ja tema läks lihtsalt kaasa ja aitas. Pärast tuli välja, et seal olid narkootikumid, mitte varastatud asjad. Vabanemisel asub ema juurde elama, varem elas xxxx ja üüris xxxx korterit. Vabanemisel läheb tööle, tal on töökoht xxxx olemas. Hommikul sõidab bussiga tööle ja õhtul tagasi. Kui xxxx tööle ei saa, siis läheb xxxx tööle. Ta on 18 aastat olnud siseviimistleja. Alkoholi ei ole ta kunagi kuritarvitanud. See oli juhus, et kõik sõbrad olid tarvitanud alkoholi ja tahtsid minna autoga sõitma, tema oli joonud ühe õlle ja läks ise rooli, sellepärast pidigi kirjutama essee kriminaalhooldajale. Tal on kaks last, 14-aastane ja 10-aastane. Vanem poiss tahab tema juurde elama tulla, sest tal on võõrasisaga konflikt. Kui lapsed tahavad tema juurde elama minna, siis ta otsib endale elukoha. xxxx OÜ-sse läheb tööle, ta sõber töötab seal ja rääkis tööandjaga, kes on nõus kinnipeetava tööle võtma. Selgitab, et palk on tükitöö alusel, suuremad objektid on xxxx, kuid ka üle xxxx. Kaitsja toob välja iseloomustuses kirjutatu, et Jüri Volkov tunnistab oma mineviku vigu ning ei ole toonase käitumise üle uhke, ootab väga töötamist, toob välja probleemid kambrikaaslasega, kes on subkultuurne ja propageerib mitte töötamist, soovib ise endaga hakkama saada ning ta on pidevalt töötanud. Kui ta oleks Soome vanglas natuke aega kauem 2 olnud, siis ta oleks automaatselt vabanenud, sest Soomes saab poole karistuse kandmise ajal koheselt vabaks ilma igasuguste tingimusteta, kuid ta toodi möödunud aastal Eestisse ja seega ei jõudnud ta xxxx vabaneda. Kaitsja leiab, et Eesti kohus võiks sellega arvestada, et xxxx kohus karistuse määramisel arvestas sellega, et ülejäänud tuleb tingimisi aeg ning karistus määrati vastavalt kuriteo sooritusele. Vabastamise tingimiseks on süü tunnistamine ning kinnipeetav oma süüd ka tunnistab ning toob välja, et oli valel ajal vales kohas. Ka Riigikohus on öelnud, et inimesele ei tohi kogu elu ette heita tegusid, mis ta on kunagi toime pannud. Eelmine kuritegu oli toime pandud
2. aastal ning
3. aastaks on see kustunud. Isik teeb tööd ka vanglas, püüab vältida subkultuure ja neid isikuid, kellega koos kannab karistust. Ta suhtleb lastega ja lapsed tahavad isa juurde elama minna ning ta tahab neid rahaliselt aidata. Kaitsja leiab, et võib kindel olla selles, et ta enam uusi kuritegusid toime ei pane, mistõttu palub kaitsja kinnipeetav vabastada ennetähtaegselt. Kaitsja hinnangul ei ole elektroonilise valve ka siis probleemiks, et isik läheb hommikul välja ja tuleb õhtul tagasi ning see küsimus on kriminaalhooldajaga lahendatav. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et vangistuses viibib ta esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kuigi kinnipeetaval Eesti karistusregistri andmete kohaselt kriminaalkaristused puuduvad, on teda karistatud xxxx kohtu poolt narkokuriteo toimepanemise eest, mille ajendiks oli majandusliku kasu saamine. Olenemata sellest, et kinnipeetav kohtuistungil tunnistas, et ta oli kuriteo toimepanemise ajal lihtsalt valel ajal vales kohas, ei ole ta oma süüd, kuriteo toimepanemise põhjuseid ega ajendit varem tunnistanud, millest järeldub, et isik ei ole oma senisest kuritegelikust käitumisest vajalikke järeldusi teinud ega ole motiveeritud käituma teisiti. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetava käitumine vangistuses on õiguspärane. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud vestlused suhete ja elustiili, mõtlemise ja käitumise, töö ja majandusliku toimetuleku ning hoiakute teemadel. Samuti on ta pidevalt olnud hõivatud tööga, varem on töötanud koristajana, kaupluses abitöölisena, AS-s Eesti Vanglatööstus komplekteerimises abitöölisena ning käesoleval ajal töötab toidujagajana. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on samuti head. Tal on vabanemisel alaline elukoht emale kuuluvas korteris, kus hakkab elama koos emaga ning garanteeritud töökoht OÜ-s xxxx, mis tagab talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Samas oli tal enne vangistust samuti kindel elu- ja töökoht. Ta elas Eestis olles üürikorteris koos elukaaslasega ning välismaal tööl käies tasus töökoht elamiskoha eest. Seega ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vanglasse sattumist, mistõttu ei ole need ilmselt määrava tähtsusega ka uute kuritegude ärahoidmisel. Elamistingimused enne vangistust olid head ning kuritegu ei ole seotud elamistingimustega. Lisaks kinnipeetav töötas ja omas sissetulekut enne vangistust. Enda sõnul oli ta palgaga rahul, sai tasutud kõik maksud ning pidas lapsi üleval. Headest elutingimustest hoolimata pani ta toime kuriteo, mille ajendiks oli majandusliku kasu saamine. 3 Ise ta eitab, et kuriteo materiaalse kasu saamiseks toime pani, kuid arvestades asjaolu, et isik ise narkootilisi aineid ei tarvita, on see ebatõenäoline. Iseloomustusest nähtuvalt on isikul tasumata nõudeid üle 5800 euro, kuid ta on motiveeritud neid tasuma. Kinnipeetava lähedasteks on ema, õed ja lapsed, kellega suhted on hoolivad ja toetavad. Samas, kuna kuriteo pani toime grupis, kuulub tema tutvusringkonda ka kriminaalse taustaga isikuid, kes talle negatiivset mõju võivad avaldada ka tulevikus. Isik suudab end iseloomustuse järgi küll kehtestada, kuid võib olla ka teiste poolt mõjutatav. Kõike eelnevalt arvesse võttes, sealhulgas isiku suhtumist toimepandud kuriteosse, puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav oleks oma kuritegelikust käitumisest käesolevaks ajaks teinud vajalikud järeldused ning ta suudab edaspidi käituda seaduskuulekalt. Samuti puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid muutmaks isiku suhtumist kuritegelikku käitumisse ning seeläbi hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid vangistuses käitumise ja vabanemisjärgsete elutingimuste näol, ei saa nende pinnalt järeldada veel karistuse eesmärkide täidetust ning need ei kaalu kohtu hinnangul üles negatiivseid asjaolusid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kinnipeetaval on jäänud kanda veel küllaltki pikk karistus, mistõttu peab kohus kinnipeetava vangistusest ennetähtaegselt vabastamist käesoleval ajal ennatlikuks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Jüri Volkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.adv. Gennadi Kull, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 168,40 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus ei ole täies ulatuses põhjendatud. Justiitsministeeriumi 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ alates 01.09.2019 kehtiva redaktsiooni § 1 lg 1 kohaselt arvestatakse tasu ühe minuti täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohtuistungiprotokollist nähtuvalt algas kohtuistung kell 10.00 ning lõppes kell 10.23, kestes seega kokku 23 minutit, mis kehtiva redaktsiooni kohaselt kuulub tasustamisele ümardatuna järgmise täiseuroni summas 21 eurot. Advokaadibüroo ja Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja vaheline kaugus on Google Mapsi andmete kohaselt 99 km, mistõttu kuuluvad sõidukulud tasumisele summas 59,40 eurot (99 km x 2 x 0,3 eurot/km) ning korra § 151 lg 1 p 2 kohaselt hüvitis sõidule kulutatud aja eest, kui vahemaa on 51-100 km, on 20 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub advokaadi taotletud tasu rahuldamisele summas 152,88 eurot (sealhulgas käibemaks summas 25,48 eurot). /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 16.10.2019 kohtumäärus 1-18-44 jõustus 08.01.2020 Riigikohtu kohtumäärusega. 4