KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-18937 Tsiviilasi Jõ

§ 20lg-ga 2 ning korteriomanike üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline.

2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi
2. novembri 2019 määruse nr Ü 50044495 / 8 ning saata kandeavaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks. Avaldaja hinnangul ei ole kohtunikuabi määrus asjakohaselt põhjendatud, kuna analüüsimata on jäänud peamine küsimus – kas korteriühistul on õigus põhikirjaga kvooruminõuet muuta ainult rangemaks või leebemaks. Avaldaja selgitab, et korteriühistu põhikiri on
3. mai 2018 üldkoosolekul vastu võetud ja registris on tehtud sellekohane kanne. Avaldaja hinnangul leidis kohtunikuabi alusetult, et KrtS § 20 lg-s 2 sätestatud korteriühistu liikmete üldkoosoleku kvooruminõuet saab muuta ainult rangemaks. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei sätesta piiranguid, et korteriühistu saab muuta seda nõuet ainult rangemaks, mitte leebemaks. Avaldaja on seisukohal, et korteriühistu põhikirja p 24 on seadusega kooskõlas ning
4. oktoobri 2019 kandeavaldus on nõuetekohane ja põhjendatud. MENETLUSE EDASINE KÄIK
5. Tartu Maakohtu kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks pädevale kohtunikule.
6. Tartu Maakohtu kohtunik jättis kohtunikuabi määruse muutmata ning edastas määruskaebuse läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu kohtunikuabi määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saadab kandeavalduse Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
8. Vaidlustatud määrusega on maakohtu kohtunikuabi jätnud avaldaja kandeavalduse rahuldamata, kuna leidis, et avaldaja

§ 20lg-ga 2 ning korteriühistu 14.

mai 2019 üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kohaldanud ebaõigesti KrtS § 20 lg-t 2, milles on sätestatud korteriomanike üldkoosoleku otsustusvõime tingimused. KrtS § 20 lg 2 kohaselt on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Sisuliselt sama näeb ette mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg 1 teine lause, mille kohaselt võib mittetulundusühingu põhikirjas sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline. KrtS § 20 lg-st 2 (ega MTÜS § 21 lg 1 teisest lausest) ei tulene, et põhikirjaga võib korteriomanike üldkoosoleku otsustusvõimele ette näha üksnes rangemad nõuded. Ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse 3 eelnõu (462 SE, Riigikogu XII koosseis) seletuskirjas (lehekülgedel 45 ja 64) on märgitud, et korteriühistu põhikirjaga võib koosoleku otsustusvõimele näha ette teistsugused nõuded, st seadusjärgseid nõudeid võib nii karmistada kui ka leevendada. Seletuskirja kohaselt on leebemate nõuete kehtestamise võimaluse loomise eesmärgiks vältida rutiinselt toimuvaid korduvaid koosolekuid. Järelikult oli seadusandja tahe anda korteriühistutele võimalus näha põhikirjaga koosoleku otsustusvõimele ette seadusjärgsetest nõuetest nii rangemad kui ka leebemad nõuded.
2. Eelmärgitut arvestades on ekslik Tartu Maakohtu kohtunikuabi seisukoht, et avaldaja

§ 20lg-ga 2.

Kandeavalduse rahuldamata jätmine nendel põhjendustel ei olnud õiguspärane. Ringkonnakohus tühistab seetõttu kohtunikuabi määruse ja saadab kandeavalduse uueks läbivaatamiseks maakohtu registriosakonnale. Ringkonnakohus lisab, et kuigi korteriühistu põhikirjaga võib üldkoosoleku otsustusvõimele näha ette seaduses märgitust leebemaid nõudeid, on korteriühistu üldkoosolek otsustusvõimeline eeldusel, et koosoleku kokkukutsumisel on järgitud seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid.

1. Kuna menetluses osaleb üksnes avaldaja, siis tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 2). Ringkonnakohus selgitab, et avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu (50 eurot) tagastamist.
2. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule tagasi uueks lahendamiseks, siis ei ole ringkonnakohus teinud menetlust lõpetavat lahendit. Seega ei anna TsMS § 696 lg 3 määruskaebuse esitamise õigust. Kaebeõigus ei tulene ka TsMS §-st
3. Eeltoodust tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Indrek Parrest 4