KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-19-19511 Määruse tegemise aeg ja koht 30.detsember 2019, Pärnu Tsiviilasi Võlgniku, Dinerstop OÜ, pankrotiaval

) § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetan määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 järgi kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. 6. Selles asjas esinevad

§ 29lg-tes 1 ja 2 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks.

Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, majandustegevus on lõppenud ning võlgnikul puuduvad realiseeritavad varad, mis võimaldaksid katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole. Võlgnikul on teoreetiliselt 2500 euro suuruse osakapitali sissemaksu nõue osaniku vastu, kuid nõude maksmapanekuga kaasneb arvestatav aja- ja ressursikulu, võlgnikul selleks vahendeid ei ole. Ajutisele haldurile teadaolevalt ka osaniku enda varaline olukord ei ole hea, talle kuuluv Dinerstop OÜ osa on kohtutäituri poolt võlausaldaja nõude alusel arestitud. Seetõttu on isegi osakapitali sissemaksu nõude rahuldamise korral tegelik raha saamine vähetõenäoline.

1. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa deposiiti. Kohus ajutise pankrotihalduri aruande põhjal tuvastas, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise 2 2-19-19511 iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 17 378,34 eurot, võlgniku ainsaks varaks on juhatuse liikme valduses olev kassajääk 112,52 eurot. Eeltoodut arvesse võttes kohus lõpetab Dinerstop OÜ pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2. Kohus avaldab pankrotimenetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja paneb

§ 29

lg 8 alusel ajutisele haldurile kohustuse ettevõte likvideerida ja kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 alusel kohus määrab Dinerstop OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Vallo Veideri. Menetluskulude jaotus 9.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab ülesannete täitmise kohta kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks. 10.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x € (s.h seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks).

1. Ajutise halduri aruandele lisatud ajakulu arvestuse järgi kulutas V. Õnnik selles asjas ajutise halduri ülesannete täitmiseks kokku x tundi. Arvestusega x €/tund on ajutise halduri tasu x eurot (lisandub käibemaks x eurot). Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine haldur x eurot koos lisanduva käibemaksuga x eurot (kokku x eurot) mõista välja menetlusabi korras Eesti vabariigi vahenditest ja x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot (kokku x eurot) mõista välja Vallo Veider’ilt, sh x eurot tema valduses oleva võlgniku kassaraha arvelt ning x eurot omaniku poolt sissemaksmata osakapitali arvelt. Ajutise halduri tasu palub A. Õnnik hüvitada OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille konto on EE861010902001530007 SEB Pank AS-is.
2. Kohus leiab, et taotletud tasu vastab asja keerukusele, kohtule esitatud ajutise halduri aruande sisule ja mahule ning ajutise halduri kvalifikatsioonile. Halduri tasu aruandes näidatud ajakulu erinevate ülesannete lõikes on mõistlik ja põhjendatud. Kulutuste hüvitamise nõuet ajutine haldur ei esitanud. Võlgnik tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud.
3. Kuna võlgnikul menetluskuludeks, sh ajutise halduri tasu katteks, piisavalt vara ei ole, on põhjendatud taotlus hüvitada ajutise halduri tasu x euro ja sellele lisanduva käibemaksu ulatuses riigi vahenditest. Ülejäänu mõistab kohus

§ 3lg 2 ja Ts

MS § 172 lg 1 alusel välja juhatuse liikmelt ja osanikult Vallo Veiderilt, sh 112,53 eurot V. Veideri käes oleva kassajäägi arvelt. V. Veider on kirjalikus avalduses kohtule nõustunud ajutise halduri tasu osaliselt tema kanda jätmisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 3