MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 22.05.2019, Tartu Haldusasja number 3-19-709 Haldusasi Xi kaebus Kaitsepolitseiameti v

§ 121lg 1 p 1 alusel.

Kohus leidis, et 18 euro suuruse väidetava varalise kahju näol on tegemist omandiõiguse väheintensiivse riivega ja kahju hüvitamine on äärmiselt ebatõenäoline. Puudub veendumus, et kaebaja tegi kulutusi kirjatarvetele KAPO õigusvastase tegevuse tulemusena, millega kahjustati tema subjektiivseid õigusi. Kohus tagastas

§ 121lg 2 p 2¹ alusel.

Kohtu hinnangul on võimalik kaebusest järeldada, et kaebaja väidetud mittevaraline kahju summas 100 500 eurot on tekitatud ametnike toimingutega kriminaalmenetluse käigus. Halduskohtul puudub pädevus kontrollida ja anda hinnangut uurimisasutuse menetlustoimingute õiguspärasusele kriminaalmenetluses. Süüteomenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamist saab isik nõuda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud alustel, ulatuses ja korras. Kohus tagastas

§ 121lg 1 p 1 alusel.

Kohtu hinnangul olukorras, kus kaebus tagastatakse kõikide nõuete osas, ei ole riigi õigusabi määramine eesmärgipärane, mistõttu tuleb riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel.

1. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 02.05.
2. a määrus ja saata asi tagasi halduskohtusse uueks arutamiseks. 2 Kaebaja väitel oli ta spioon alates
3. a, mitte alates
4. a kriminaalasja raames, nagu kohus märgib. Seega tekib vaidlus ATS-i raames. Kohus ei arvestanud, et sõltumata kriminaalasjast avalikustasid KAPO ametnikud oma ebaseadusliku tegevusega 22.06.
5. a kirja nr xx (või xy), millest selgub, et kaebajal on seos spionaažiga. Seda tehti tahtlikult ja sellest said teada ka Venemaa massiinformatsiooni vahendid. Kohus ei arvestanud, et KAPO ametnikud sundisid teda
6. a (kevad-suvi) spiooniks olemise fakti varjama, mis põhjustas tema haigestumise ja töövõime kaotuse. Kohus ei võtnud arvesse, et vale on KAPO väide
7. ja 07.03.
8. a kirjade mittesaamise kohta. Kohus ei selgitanud, millisel viisil ja mis organi kaudu peaks kaebaja kaitsma oma õigusi, kui pärast kohut selgusid kuriteod. Kaebaja arvates ei ole riigi õigusabi andmisest keeldumine põhjendatud, kuna ta on KAPO ebaseadusliku tegevuse tõttu invaliid ja sunnitud läbima psühhiaatrilist ravi, mistõttu ta ei suuda tõhusalt oma õigusi kaitsta ega juriidiliselt põhjendatud dokumente koostada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 02.05.
10. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
11. Halduskohus märkis määruse p-s 6, et kaebaja taotles kaebuse täienduses, et kohus kontrolliks mitmeid ülekuulamisi Tallinna Vanglast
12. a kevadel KAPO-sse saadetud kirjade alusel. Halduskohtu hinnangul on kaebaja eesmärgiks, et kohus tuvastaks, et kaebaja andis KAPO-le salajast teavet ja talle tuleks seetõttu koostöö eest maksta tasu. Halduskohus arvas kaebaja kirjeldatud asjaolude põhjal, et tegemist oli kriminaalmenetluse toimingutega (kaebaja märgib ka ise, et kiri, mille ta Tallinna Vanglast kirjutas, lisati kriminaalasja materjalidele). Eelnevat arvestades ei hinnanud halduskohus, kas kaebaja töötamine toimus ATS-i või selle § 2 lg-s 2 nimetatud eriseaduse alusel, millest võrsuv teenistusalane vaidlus võiks kuuluda halduskohtu pädevusse. Seega ei ole halduskohus andnud asjas mingit hinnangut selles osas, kas kaebaja oli spioon alates
13. a või
14. a. Kaebaja sellekohane määruskaebuse väide on ebaõige. Muus osas kaebaja halduskohtu määruses märgitut määruskaebuses ei vaidlusta. Ka ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale.
15. Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja määruskaebuse väited 22.06.
16. a kirja avaldamise ja spiooniks olemise fakti varjama sundimise kohta seonduvad kriminaalasjaga. Seega ei ole need väited käesoleva haldusasja seisukohalt asjakohased. Ka selgitas halduskohus vaidlustatud määruse p-s 8, et halduskohtul puudub pädevus kontrollida ja anda hinnangut uurimisasutuse menetlustoimingute õiguspärasusele kriminaalmenetluses. Ühtlasi selgitas halduskohus, et süüteomenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamist saab isik nõuda SKHS-is sätestatud alustel, ulatuses ja korras (SKHS § 4). Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 lg 1 kohaselt esitatakse kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult. KrMS § 193 lg 1 järgi alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt kaebajale, et kui kaebaja arvates on toime pandud kuritegu, siis on tal õigus esitada uurimisasutusele või prokuratuurile kuriteoteade, kelle pädevuses on alustada kriminaalmenetlust. 3
17. Kaebaja väitel KAPO valetab, et ei ole kaebaja
18. ja 07.03.
19. a kirju saanud. Ringkonnakohus ei pea kaebaja väidet usutavaks. Üldteadaolevalt on asutustel kohustus registreerida saabuvad kirjad. KAPO 23.04.
20. a vastusest (tl 22) ilmneb, et registreeritud on kaebaja
21. ja 24.02.
22. a kirjad. Ei ole usutav, et hilisemalt saabunud
23. ja 07.03.
24. a kirjad jäeti registreerimata. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda KAPO väite õigsuses.
25. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on käesolevas asjas ilmselt vähene ning halduskohus on kaebuse põhjendatult tagastanud, siis leidis halduskohus ka õigesti, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
26. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.05.
27. a määruse muutmata.
28. Kaebaja esitas koos määruskaebusega 2 lisa – Eesti Töötukassa xx. a otsuse töövõime hindamise kohta ja xx. a vaideotsuse. HKMS § 62 lg 2 lause 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Käesoleva vaidluse eset arvestades leiab ringkonnakohus, et eelnimetatud otsusel ja vaideotsusel ei ole määruskaebemenetluses mingit tähtsust. Seetõttu tagastab ringkonnakohus määruskaebuse lisad kaebajale. (allkirjastatud digitaalselt) 4