← Eesti

1-18-4650/94

Obsah (9)§ 238§ 66§ 61§ 342§ 45§ 175§ 180§ 185§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. september 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-4650 (18231600621) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola

§ 238

lg 2 kohaselt 1/3 võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 03.04.

  1. Tulenevalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-st 5, mõisteti V. Ivtšenkolt välja kuriteoga tekitatud varaline kahju AA kasuks 540 eurot, KK kasuks 60 eurot, Y OY kasuks 1269 eurot, TT kasuks 800 eurot ja OO kasuks 270 eurot. Menetluskuludena mõisteti V. Ivtšenkolt välja sundraha 810 eurot ja määratud kaitsja tasu 1080 eurot, mida võimaldati vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, vähemalt 157,50 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduva.
  2. V. Ivtšenkole oli esitatud süüdistus selles et tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti 23.03.2018 kella 18.00-19.00 vahel parempoolse tagumise ukse aknaklaasi lõhkumise teel tungis AA-le kuuluvasse sõiduautosse Audi A6 reg.nr DDDDDD, mis oli pargitud aadressil Suur-Sõjamäe 4, Tallinn asuva Ülemiste kaubanduskeskuse juures olevasse parklasse ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõiduautost AA-le kuuluva käekoti,väärtusega 50 eurot, milles olid kuldkett, väärtusega 420 eurot, aluspüksid, väärtusega 20 eurot, väärtusetu doonori kaart ja väärtusetu pulkdeodorant Rexona, ehk asju kokku summas 490 eurot; samuti selles, et tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti 24.03.2018 kella 19.00-19.30 vahel parempoolse esiukse aknaklaasi lõhkumise teel tungis GG-le kuuluvasse sõiduautosse Audi A6, Soome reg.nr XXX-XXX, mis oli pargitud aadressil Tartu mnt 87, Tallinn asuva Sikupilli kaubanduskeskuse juures olevasse parklasse ning võttis sõiduautost võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil LL-le kuuluva käekoti, väärtusega 80 eurot, milles olid rahakott, väärtusega 50 eurot, sularaha kokku 150 eurot, 3 väärtusetut pangakaarti, H&M kinkekaart, väärtusega 80 eurot, Stockmann kinkekaart, väärtusega 50 eurot, GG nimele Soome kodaniku pass, FF nimele Soome kodaniku pass, NN nimele Soome kodaniku pass, LL nimele Soome kodaniku pass, LL nimele juhiluba, LL nimele Euroopa tervisekindlustuse kaart, koduvõtmed, võtmerõngas töökoha võtmega, rahakott, milles oli sularaha kokku 40 eurot, matkadokumendid 5 päevaks reisiks Eestisse ja laevapiletid, hõbedast kõrvarõngad, väärtusega 25 eurot, väärtuseta raamat, kosmeetika ja muud segakaubad ning EE-le kuuluvad päikeseprillid Oakley väärtusega 150 eurot ehk asju kokku summas 625 eurot; samuti selles, et tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti 25.03.2018 kella 17.00-20.00 vahel parempoolse tagumise ukse aknaklaasi lõhkumise teel tungis KK-le kuuluvasse sõiduautosse Toyota Corolla reg.nr EEEEEE, mis oli pargitud aadressil Tartu mnt 87, Tallinn asuva Sikupilli kaubanduskeskuse juures olevasse parklasse ning võttis sõiduautost võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil KKle kuuluva musta värvi väikese üleõlakoti, väärtusega 30 eurot, milles olid poolik 0,5 l Bonaqua veepudel, poolik 0,75 l VitaMineral Water veepudel, ühiskaart, millele oli laaditud raha summas 10 eurot ehk asju kokku summas 40 eurot; 2

(8)samuti selles, et tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti 29.03.2018 kella 18.36-20.00 vahel kõrvalistuja ukse aknaklaasi lõhkumise teel tungis firma Y OY, mille omanik on TT, vastutavas kasutuses olevasse sõiduautosse Ford Transit Soome reg.nr UUUUUU, mis oli pargitud aadressil Ahtri tn 9, Tallinn asuva Nautica kaubanduskeskuse juures olevasse parklasse ning võttis sõiduautost võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Y OY’le kuuluvad järgmised asjad: mobiiltelefoni SAMSUNG A5 väärtusega 399 eurot, SAMSUNG mobiiltelefoni laadija väärtusega 20 eurot, mobiiltelefoni Apple iPHONE 7 väärtusega 600 eurot ning TT-le kuuluva tahvelarvuti IPAD 2AIR väärtusega 800 eurot ehk asju kokku summas 1819 eurot ning samuti selles, et tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti 31.03.2018 kella 11.00-14.00 vahel parempoolse tagumise ukse aknaklaasi lõhkumise teel tungis OO-le kuuluvasse sõiduautosse Škoda Octavia Soome reg.nr NNNNNN, mis oli pargitud aadressil Suur-Sõjamäe 4, Tallinn asuva Ülemiste kaubanduskeskuse juures olevasse parklasse ning võttis sõiduautost võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil DD-le kuuluva käekoti Michael Kors väärtusega 160 eurot, mille sees olid meigikott Michael Kors väärtusega 60 eurot, meigitooted (puuder, päikesepuuder, valgust peegeldav highlight toode, 2 ripsmetušši Maybelline, ripsmetušš Rimmel, jumestuskreem, 2 kulmupliiatsi, ripsmekoolutaja, 2 kulmugeeli Luminen, 3 pintslit, peitepliiats) koguväärtusega 80 eurot, mobiiltelefoni Iphone 6 laadija väärtusega 20 eurot, kuiv šampoon väärtusega 5 eurot, käsipeegel väärtusega 6 eurot, bussi kuukaart väärtusega 30 eurot, roosa värvi Zara jakk väärtusega 29,95 eurot, halli värvi kõrgekaelaga pusa väärtusega 15 eurot ja halli värvi akupank väärtusega 20 eurot ehk asju kokku summas 425,95 eurot.
  1. Maakohus analüüsis V. Ivtšenkole etteheidetavaid süütegusid ja neid kinnitavaid tõendeid episoodide kaupa ja asus seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud varguste toimepanemises on tõendamist leidnud. Kõik vargused on toime pandud sarnasel viisil – V. Ivtšenko varastab erinevate kaubanduskeskuse parklatesse pargitud sõidukite salongist sõiduki akna lõhkumise teel, mis sarnaneb ka süüdistatava varasemalt süüdi mõistnud kohtuotsusest 1-165629 ja tõendab modus operandi usaldusväärsust. Et kõik varguse episoodid on toime pandud vähem kui 1 kuu peale eelmise süstemaatilise varguse eest mõistetud vangistusliku karistuse ärakandmist, on varguste toimepanemine kujunenud süüdistatavale elustiiliks. Karistuse mõistmisel arvestas kohus, et karistusmäär peab avaldama isikule piisavat eripreventiivset mõju. Rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamise välistab V. Ivtšenko suhtes nii eripreventsioon kui ka selle täitmise võimatus aga ka süü suurus. Kõik 5 varguse episoodi pani V. Ivtšenko toime vaid loetud nädalad pärast reaalse vangistuse ärakandmiselt vabanemist. Et süüdistataval on rahalisi kohustusi, võib varguste ajendiks pidada eelkõige raha saamise eesmärki. V. Ivtšenko puhul on karistusliigina võimalik seega kohaldada vaid vangistust. Arvestades varastatud esemete väärtust, varguste süstemaatilisust ja toimepanemist sissetungimisega sõidukitesse, on V. Ivtšenko süü keskmisest suurem. Kannatanutele kuuluvate esemete äravõtmisega tekitatud varaline kahju kuulub V. Ivtšenkolt väljamõistmisele kannatanute kasuks.
  2. Maakohtu otsuse vaidlustasid ringkonnakohtus süüdistatav ja tema kaitsja. 4.
  3. Kaitsja leiab enda apellatsioonis, et uuritud tõendite kogum ei kinnita V. Ivtšenko süüd temale inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises. Süüdimõistva otsuse tegemisel on kohus tuginenud kannatanute ütlustele ja sündmuskoha vaatlusprotokollidele, millest nähtub küll teave varguste toimepanemise asjaolude, mitte aga süüdlase isiku kohta. Apellatsioonide selgituste kohaselt ei ole süüdistatav Ülemiste keskuse parklas ühtegi vargust toime pannud. V. Ivtšenko käib Ülemiste keskuses läätsesid ostmas, kuhu ta sõidab tavaliselt bussiga ja parklasse võib sattuda ta väga harva juhul, kui ta siseneb või väljub bussi esiuksest. 3
(8)Süüdistatav tunneb MM hästi, sest tema viis läbi menetlust ja pidas V. Ivtšenko kahtlustatavana kinni. MM on V. Ivtšenkoga tegelenud ka varasemalt teiste menetlustega seoses, suhted MM-ga ei ole head. Ka politseiosakonnaga, kus MM töötab, on tal olnud varasemalt mitmeid probleeme, sest teda on sama osakonna poolt varasemalt süüdistatud vargustes, mida ta toime pannud ei ole. Sikupilli keskuses käis süüdistatav tavaliselt koos emaga või vanaemaga, kuid vargust Sikupilli keskuse parklas V. Ivtšenko toime ei pannud. Vajadust varastada ei olnud, sest käis sel ajal tööl puidutööstuses ja pere toetas teda. Nautica kaubanduskeskuses ei käi V. Ivtšenko kunagi, kuivõrd tal oli seal turvatöötajaga tüli. Süüdistuses nimetatud ajal ta kaubanduskeskuses ega parklas ei viibinud. SS-le, kes on narkomaan ja varas, ei ole V. Ivtšenko mingeid asju andnud. V. Ivtšenko ise narkootilisi aineid ei tarbi, tal pole mingeid sõltuvusprobleeme. Tal esineb osaline töövõimetus, mistõttu täitis ta ka töö juures kergemaid tööülesandeid. Lisaks leiab kaitsja, et maakohus on võtnud aluseks tõendid, mida ei saa pidada lubatavateks. Kõigi varguste puhul on peamiseks tõendiks politseitöötaja MM ütlused, kes on tunnistajana V. Ivtšenko turvakaamerate salvestistel ära tundnud ja tema tegevust kirjeldanud. Menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja.

§ 66

lg 2 kohaselt ei või menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, s.t kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel ütlusi. MM on üle kuulatud tunnistajana ja ta on andnud ütlusi asjaolude kohta, mis muudest tõenditest ei nähtu. Veel leiab kaitsja sedagi, et asitõendi vaatlusprotokollidest koos turvakaamerate salvestistega ei ole V. Ivtšenko isikusamasus ühelgi juhul tuvastatav. Ühelgi salvestusel ei ole jäädvustatud meesterahva nägu eristatav ja ka kohtu järeldused on tehtud peamiselt isiku riiete põhjal. Tume jope ja hallid püksid on tavalised meesterahva kevadised riietusesemed, mille järgi ei saa ilmselt kellegi isikut tuvastada. Maakohus on üksnes osundanud menetleja MM ütlustele, kes on V. Ivtšenko kõigil juhtudel ära tundnud. Kaitsja hinnangul ei näinud tunnistaja LL Sikupilli kaubanduskeskuse parklas konkreetselt mingisugust luku või aknaklaasi lõhkumist ega esemete autost väljavõtmist, kirjeldades üksnes liigutusi, mis võisid olla sellisele tegevusele sarnased. Ei saa välistada, et LL võis eksida nii V. Ivtšenko isiku kui ka tegevuse osas. Tunnistaja KK ütlused võib kahtluse alla seada seetõttu, et tunnistaja võib Nautica keskuses vargusi toime pannud isikuid segi ajada ja nende äratundmisel eksida. 02.02.2015 ei saanud tunnistajal süüdistatavaga mingisuguseid tööalaseid kohtumisi olla, sest V. Ivtšenko kandis 2015 alguses karistust vanglas. Tunnistaja KK ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseteks. Tunnistaja SS ütlused selles, et tema poolt 06.04.2018 välja antud naiste jaki, käe- ja meigikoti ning kosmeetikatarbed, heledat värvi naiste käekoti ja pruuni värvi portfelli Bugatti tõi tema kätta V. Ivtšenko, ei ole mingite muude tõenditega kinnitust leidnud. SS-l oli ilmselgelt huvi anda endale kasulikke ütlusi, kuivõrd muidu võis ta ise osutuda kahtlustatavaks nimetatud esemetega seonduvalt. Kaitsja palub V. Ivtšenko talle esitatud süüdistuses õigeks mõista ja tsiviilhagid läbi vaatamata jätta. Menetluskulud palub jätta riigi kanda. 5. Süüdistatav palub enda apellatsioonis kohtuotsus tühistada ja teda õigeks mõista. Alternatiivselt palub saata kriminaalasi tagasi prokuratuurile uueks uurimiseks. Leiab, et nii kohtueelne kui kohtulik uurimine pole olnud õige ja on vastuoluline. Pole kontrollitud faktilisi asjaolusid ega läbi viidud DNA ekspertiise. Pole läbi viidud tema telefoni positsioneerimist. Leiab, et tunnistaja MM ütlusi ei saa tõendina kasutada. Tunnistaja LL ütlused ei ole usaldusväärsed. Tunnistaja SS ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna tal oli katseaeg ja teda on varasemalt varguste toimepanemise eest süüdi mõistetud. Tema ei ole ühtegi vargust toime pannud. 4

(8)
  1. Ringkonnakohtu istungil toetasid apellandid enda apellatsioone. Süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni. Prokurör palus jätta apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonides esitatuga ning kuulanud kohtuistungil ära kohtumenetluse poolte seisukohad leiab, et apellatsioonides esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse, mis on nii esitatud kvalifikatsiooni kui karistuse mõistmise osas seaduslik ja põhjendatud, tühistamiseks. Enda seisukohta põhjendab kohtukolleegium alljärgnevalt.
  3. Maakohus on otsuses põhjalikult ja episoodide kaupa analüüsinud kõiki kohtumenetluses uuritud tõendeid ja andnud neile sisulise ja põhjaliku hinnangu. Vastuseks apellatsioonidele märgib kohtukolleegium esmalt seda, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas on riigikohus asunud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Nii on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-107-12 korranud varem avaldatud seisukohta, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Praeguses süüdistusasjas ei ole kohtukolleegiumi hinnangul eelnimetatud riigikohtu lahendis kirjeldatud tõendite hindamisel tehtud vigade esinemine maakohtu poolt tuvastatav. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid vastavalt

§-s 61 sätestatule ja V. Ivtšenko süüditunnistamiseni viinud kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav ja seaduslik. Erinevalt apellantide hinnangust ei ole maakohus materiaal- ega kriminaalmenetlusõigust rikkunud. 9. Apellandid vaidlustavad V. Ivtšenko süüditunnistamise kõigis 5 varguse episoodis, mis olid toime pandud süstemaatiliselt ja sissetungimisega. Kohtukolleegium märgib, et kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning esitakse argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-92-11, p 15.1). Tunnistades V. Ivtšenko kõigis 5 varguse episoodi toimepanemises süüdi, tuvastas maakohus õigesti, et need vargused pani toime süüdistatav ja V. Ivtšenko käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi. Kooskõlas Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-94-04 väljendatud seisukohaga, on maakohus ka kõiki kaitseargumentidest tulenevaid järeldusi otsuses põhjalikult analüüsinud ning need kohtuistungil uuritud tõenditega kummutanud. Asjaolu, et apellandid maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega ei nõustu, ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid objektiivselt hinnanud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et

§ 61

lg 1 ei välista igasugust tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-88-06 ja 3-1-1-4-07). Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja tulenevalt

§ 342lg 3 p-s 1 sätestatud õigusest, ei pea ringkonnakohus nende asjaolude kordamist vajalikuks. 5

(8)10. Tõendite hindamine kogumis

§ 61

lg 2 kohaselt eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Apellantide arvates ei kinnita kohtuistungil uuritud tõendite kogum V. Ivtšenko süüd 23.03.2018, 24.03.2018, 25.03.2018, 29.03.2018 ja 31.03.2018 Ülemiste, Sikupilli ja Nautica kaubanduskeskuste parklates varguste toimepanemises. Erinevalt apellantidest on kohtukolleegiumi hinnangul siiski kogutud piisavalt tõendeid järeldamaks, et need vargused pani toime just süüdistatav. Maakohus on kõigile neile tõenditele ka osutanud ning neid omavahel kogumis analüüsides jõudnud põhjendatud järeldusele, et vargused AA-le, FF-le, KK-le, Y OY ja AA-le kuuluvatest sõidukitest süüdistuses märgitud ajal pani toime V. Ivtšenko. Maakohtu poolt tuvastatut ei väära apellantide seisukohad selles, et vaatlusprotokollidest koos turvakaamerate salvestistega ei ole V. Ivtšenko isikusamasus ühelgi juhul tuvastatav ning et maakohus on V. Ivtšenko süüdi mõistnud tõendite alusel, mida ei saa pidada lubatavateks. Kaitsja märgib küll õigesti, et menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid samas jätab tähelepanuta, et

§ 66

lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses kriminaalasi on. Käesolevas asjas on tunnistajana üle kuulatud politseitöötaja MM (II kd, tl 56-57), kes vaatles CD-R plaadile jäädvustatud turvakaamerate salvestusi ja koostas asitõendite vaatlusprotokollid (I kd, tl 29-36, 7985, 109-115, 197-206; II kd, tl 51-55), kuid kelle menetluses käesolev kriminaalasi ei olnud. Seega võib kohtukolleegiumi hinnangul tulenevalt

§ 66

lg-st 2 samuti kriminaalasjas osaleda uurimisasutuse ametnik, kes on kriminaalasjas menetlustoiminguid teinud, kuid kelle menetluses antud kriminaalasi ei ole ja tema ütlusi turvakaamerate salvestustel äratuntud isiku osas lugeda lubatavaks tõendiks. Tunnistaja MM ütlustest nähtuvalt tundis ta videosalvestustel sõidukitest vargusi toimepannud isikus ära V. Ivtšenko, kellel olid kinnipidamise ajal 3.04.2018 seljas samasugused riided, mis 29.03.2018 toime pandud varguse videosalvestusel. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-31-11 märkinud, et kohtupraktikas on jaatatud ka menetleja ametnike tunnistajana ülekuulamise võimalust ja seda näiteks juhtudel, mil kriminaalasja arutamisel tõusetuvad uurimise käiku puudutavad küsimused ja leidnud lahendis nr 3-1-1-73-08, et põhimõtteliselt ei ole välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (vt RKKKo nr 3-1-1-73-08). Isiku äratundmine menetlustoimingu teostamise käigus on uurimise käiku puudutav tõendusteave, mis nähtub ka muudest uuritud tõenditest. Lisaks MM ütlustele tõendavad V. Ivtšenko süüd 24.03.2018 varguse toimepanemisel ka tunnistaja LL ütlused, kes on äratundmiseks esitamise protokollist (I kd tl 92-94) nähtuvalt tundnud temale esitatud fotodelt ära süüdistatava V. Ivtšenko kui isiku, kes 24.03.2018 kella 19.00 paiku oli Sikupilli parklas musta värvi Soome registreerimisnumbriga sõiduauto Audi juures ja tegi selliseid liigutusi nagu oleks midagi löönud ja midagi autost võtnud. Kuigi tunnistaja LL on kirjeldanud üksnes liigutusi, mis võisid sarnaneda millegi löömisele ja millegi autost võtmisele, ei nähtu kaitsja apellatsioonist ühtegi tõsiseltvõetavat asjaolu, mis võiksid seada kahtluse alla tunnistaja ütlused nii V. Ivtšenko isiku äratundmise kui ka kirjeldatud tegevuse osas. Tunnistaja LL ütlused tõendavad usaldusväärselt nii V. Ivtšenko viibimist varguse toimepanemise ajal sündmuskohal kui kuriteo tehiolusid, mida omakorda kinnitavad kannatanu FF ütlused ja sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd tl 67-75) nähtuv. Kohtukolleegiumi hinnangul ei nähtu kaitsja apellatsioonist ühtegi argumenti ka tunnistaja KK ütluste ebausaldusväärseteks lugemiseks (I kd, tl 207-209) põhjusel, et tunnistaja võis Nautica keskuses vargusi toime pannud isikuid segi ajada ja nende äratundmisel eksida. Asjaolul, kas tunnistajal oli 2.02.2015 süüdistatavaga mingisuguseid tööalaseid kohtumisi või mitte, ei ole 6

(8)käesolevas asjas mitte mingisugust tähtsust. Tunnistaja ütlustest nähtub üheselt, et Nautica kaubanduskeskuse turvakaamerate videosalvestuste läbivaatamisel tundis ta ära süüdistatava V. Ivtšenko, kes 29.03.2018 toimetas sinise mikrobussi juures. Lisaks tunnistaja KK ütlustele tõendavad kuriteo tehiolusid, varguse toimepanemise aega, kohta ja viisi, samuti kannatanule tekitatud varalise kahju suurust kannatanu TT ütlused (I kd tl 130-131), tunnistaja CC ütlused, asitõendite vaatlusprotokollid koos fototabeliga (I kd tl 185-195, tl 197-206), tunnistaja MM ütlused ning V. Ivtšenko kahtlustatava kinnipidamise ja isiku läbivaatuse protokollid (I kd tl 212220; 235-241), millest nähtuvalt olid V. Ivtšenko kinnipidamisel seljas samad riided, mis 29.03.2018, kui tema liikumine Nautica Keskuse parklas oli fikseeritud turvakaamera videosalvestusel. V. Ivtšenko ütlused selles, et tema Nautica kaubanduskeskuses ei käi, süüdistuses nimetatud ajal ta kaubanduskeskuses ega parklas ei viibinud, on seega ainetud ega tulene asjas hinnatud tõenditest. Kaitsja seisukoht selles, et tunnistaja SS-l oli ilmselge huvi anda endale kasulikke ütlusi, ei tulene samuti asjas kogutud tõenditest. Tunnistaja ütluste kohaselt tõi naiste jaki, käe- ja meigikoti ning kosmeetikatarbed, heledat värvi naiste käekoti ja pruuni värvi portfelli Bugatti tema kätte V. Ivtšenko. Süüdistatava viibimine ja tema poolt varguse toimepanemine 31.03.2018 Ülemiste keskuse parklas on usaldusväärselt tõendatud kannatanu AA ja DD ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II kd tl 45-47), asitõendi vaatlusprotokolliga (II kd tl 51-55) ning tunnistaja MM ütlustega. Lisaks nähtub asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 254-259) üheselt, et tunnistaja SS poolt 6.04.2018 välja antud naiste jakk, käe- ja meigikott ning kosmeetikatarbed ning pruuni värvi portfell Bugatti, sarnanevad kannatanu KK poolt antud ütlustes kirjeldatud varastatud esemetele. Kõik hinnatud tõendid lükkavad seega ümber V. Ivtšenko väited, et Ülemiste keskuse parklas tema vargusi toime pannud ei ole. Kohtukolleegiumi hinnangul ei tulene asja materjalidest mingit võimalust hinnata asjaolusid V. Ivtšenkole etteheidetavates varguste episoodides maakohtuga võrreldes erinevalt. Erinevalt apellantide poolt tõenditele antud hinnangutest, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul maakohtus uuritud tõendite kogumist tuvastatavad kahtlused, mida saaks või tuleks hinnata kõrvaldamata kahtlusena ning mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (Riigikohtu otsus 3-1-1-38-11). Eluliselt usutavaks ei saa aga kindlasti pidada süüdistatava seisukohti, et temal igasugune seos talle etteheidetavate varguste toimepanemises, puudub. 11. Kohtu järeldus, et V. Ivtšenkole süüdistuses etteheidetavad varguste episoodid on omavahel sarnased nii kuriteo toimepanemise viisi kui tekitatud tagajärje (Vt ka RKKKo nr 3-1-1-32-05 p 8 või nr 3-1-1-87-09 p 11) osas, mistõttu ka juba varguste toimepanemise viisi sarnasus (nn modus operandi) annab võimaluse järeldada, et need on toime pannud V. Ivtšenko, on tõenditest tulenevalt põhjendatud ja õige. Süüdistataval väljakujunenud käitumise viisi asjaolusid kinnitab ka tema varasem süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-5629, mis omakorda kinnitab modus operandi usaldusväärsust käesolevas asjas. Süüdistatava selgitus kohtule selles, et kui oleks tehtud ekspertiisid, sh DNA ja sõrmejälgede ekspertiis, aidanuks see kiiremini tõestada, et temal talle etteheidetavate kuritegudega mingit kokkupuudet ei ole ja tema neid vargusi toime pannud ei ole, on ainetu. Kohtule ei ole esitatud ka asjaolusid ja neid ei tuvastanud ka kohtukolleegium, mis seaksid kahtluse alla V. Ivtšenko võime oma tegude keelatusest aru saada. Süüdistatava apellatsioonis esitatud alternatiivse taotluse rahuldamiseks kriminaalasja prokuratuurile uueks uurimiseks saatmiseks, kohtukolleegiumi hinnangul alus puudub. Apellatsioonist ei nähtu, millisel menetlusõiguslikul alusel tuleks seda teha ja millised on need põhjendused, miks peaks kriminaalasja prokuratuurile uueks uurimiseks saatma. Kohtukolleegium 7
(8)ei tuvastanud ühtegi kriminaalmenetlusõiguse rikkumist, mis tooks endaga alternatiivse taotluse rahuldamise. Sel põhjusel jätab kohtukolleegium nimetatud taotluse rahuldamata. 12. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel.

§ 45

lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

§ 175

lg 1 p 4 järgi on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 180

lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. V. Ivtšenko määratud kaitsja, vandeadvokaat L. Viil, esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga kokku 90 eurot. Taotluste kohaselt moodustub kaitsja tasu ringkonnakohtu istungil osalemisele kulunud ajast (1,50h). Kohtukolleegium leiab, et määratud kaitsja kulud on põhjendatud ja kaitsjale kuulub hüvitamisele määratud kaitsja tasu summas 75 eurot, millele lisandub käibemaks 15 eurot, kokku 90 eurot.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Et kohtukolleegium jätab süüdistatava huvides esitatud apellatsioonide alusel maakohtu otsuse V. Ivtšenko suhtes muutmata, jääb riigi õigusabi tasu apellatsioonimenetluses süüdistatava enda kanda. 13. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1, § 344 - 345 lg-st 1 ja 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 11.

märtsi 2019 otsuse V. Ivtšenko süüdistusasjas muutmata ning süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.