1-18-1797/1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018, Võru Kriminaalasja number 1-18-1797 Kohtukoosseis Kohtunik Erkki Hirsnik Kriminaalasi X kriminaalasi karistusseadustiku (KarS) § 420 lg 1 järgi Prokurör Meelis Juursoo Kahtlustatav X . Isikukood: XXX; elukoht: XXX; pensionär; varem kriminaalkorras karistamata Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 ning §-st 206, kohus määras:
2. Lõpetada kriminaalmenetlus X kahtlustuses KarS § 420 lg 1 järgi.
3. Konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel X le kuuluv tulirelva helisummuti kui kuriteo toimepanemise vahend. Jätta see helisummuti Politsei- ja Piirivalveameti valdusse.
4. Arvata menetluskulude hulka 420 (nelisada kakskümmend) eurot tulirelva ekspertiisi tegemise eest ja mõista see summa välja X lt. See raha tuleb X l tasuda ositi 6 (kuue) kuu jooksul võrdsetes osades alates käesoleva määruse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks määrusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui X jätab raha tasumata, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel KrMS § 202 lg 6 alusel menetluse.
5. Prokuratuuri taotlus rahuldada.
6. Käesoleva määruse koopia edastada X le, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ning Politseija Piirivalveametile. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 385 p-le 10 ei saa käesolevat määrust vaidlustada. PÕHIOSA
7. Prokurör Meelis Juursoo esitas
8. veebruaril 2018 KrMS § 202 alusel kohtule kirjaliku taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Taotlusest nähtub järgmist. X t kahtlustatakse KarS § 420 lg 1 järgi selles, et ta omandas
9. aasta mais ja hoidis alates sellest ajast kuni
10. augustini 2017 oma elukohas XXX tulirelva helisummutit. Summuti käitlemiseks X luba ei olnud. Seega rikkus kahtlustatav relvaseaduse § 201 lg 3, mille kohaselt nõuab helisummuti omandamine sporditulirelva luba. X tunnistab ja kahetseb oma tegu. Tema süü on väike. X on eakas pensionär ja ta on kriminaalkorras karistamata. X on nõus hüvitama 420 eurose tulirelvaekspertiisi kulu. Menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kahtlustatav käitles summutit ilma kuritegeliku või kaubandusliku eesmärgita. X on kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus.
11. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks tuleb rahuldada ja seda järgmistel põhjustel.
12. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Niisiis eeldab menetluse lõpetamine järgmisi aluseid: 1) teise astme kuritegu, 2) kahtlustatava nõusolek, 3) süü väiksus, 4) avaliku menetlushuvi puudumine, 5) kahju heastamine ja 6) menetluskulude hüvitamine. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kõik need eeldused on täidetud.
13. X kahtlustatakse KarS § 420 lg 1 järgi. See norm on tulenevalt oma sanktsioonist ja KarS § 4 lg-st 3 teise astme kuritegu. Kohus leiab, et tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
14. X on menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamisega nõus.
15. X süü ei ole suur. Et KarS § 420 lg 1 on pelk abstraktne ohudelikt, on selle teo toimepanija süü tihtipeale väiksem kui mõne muu kuriteo – eeskätt mõne kahjustusdelikti – sooritanud isiku süü. See kehtib ka X osas. Päriselt ei saa välistada, et X oli (välditavas) keelueksimuses: esiteks oli ta kuulnud, et parlament kavatseb peagi lubada helisummutite kasutamist ka jahirelvadel ning teiseks ei tulnud ta selle peale, et peita helisummutit tema relvi kontrollima tulevate politseinike eest. Ka väärib tähelepanu see, et X ei soovinud summutit maha müüa, saati siis selle abil (tõsiseid) kuritegusid sooritada, vaid tahtis seda kasutada aeg-ajalt oma legaalsete jahirelvadega jahti pidades.
16. Samuti puudub kohtu hinnangul avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks. Esiteks saab viidata sellele, et X saab käesoleval aastal juba XXX aastaseks. Et sedavõrd eakad inimesed sooritavad kriminoloogiliste uuringute järgi kuritegusid väga harva, ei ole (varem karistamata) X oodata tulevikus uusi kuritegusid. Arvesse tuleb võtta ka X käitumist pärast kuritegu: ta tunnistas oma teo üles ja kahetses tehtut. X ei ole varem kuritegusid toime pannud.
17. Kahju heastamise kriteerium oluline ei ole: nagu öeldud, on KarS § 420 lg 1 näol tegemist abstraktse ohudeliktiga, mistõttu sellist kuritegu toime pannes ei olegi võimalik kahju tekitada.
18. X on nõus hüvitama menetluskulud. Kuludeks on 420 eurone tulirelva ekspertiisi tasu. Selle kulu peab X hüvitama maksimaalse lubatud tähtaja e kuue kuu jooksul (vt KrMS § 202 lg 2 p1 ja lg 3 ls 1). 2
19. Lisaks on prokuratuur taotlenud helisummuti konfiskeerimist. Kohus seda KarS § 83 lg 1 alusel teebki, sest X kuuluv summuti kujutab endast kuriteo toimepanemise vahendit. Summuti tuleb jätta Politsei- ja Piirivalveameti valdusse, sest tulenevalt riigivaraseaduse § 7 lg 5 p-st 2 ja Siseministri
20. mai 2017 käskkirjast nr 1-5/61 on just Politsei- ja Piirivalveamet õigustatud konfiskeeritud vara valitsema.
21. Eeltoodut arvestades lõpetab kohus KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse. Prokuratuuri taotlus tuleb rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik 3