KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Maret Altnurme ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 14.11.2019, Tallinn Haldusasja number 3-18-2318

§ 187lg 7 ning § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 23.11.2018 otsuse nr 12.23/040014-5-2 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks parandama Maalripoiss OÜ maksudeklaratsioonid teda puudutavas osas.
2. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 27.09.2019 otsusega rahuldamata.
3. XX esitas 12.11.2019 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ning apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja märgib, et ei pääsenud avalikule e-toimikule ligi, kuna arvuti oli katki, mistõttu sai ta halduskohtu otsuse kätte alles 19.10.
4. Kaebaja kasvatab üksi kolme väikest last, kes on sageli haiged, ning kaebaja on olnud magamata. Kaebaja arvas ekslikult, et tal on võimalik esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul lahendi 3-18-2318 kättesaamisest. Kaebaja märgib lisaks, et kui tal oli korraks võimalus arvutit kasutada, siis ei näidanud e-toimiku avalehel, et tal oleks haldusasjas nr 3-18-2318 uusi dokumente, mida ta oleks pidanud vastu võtma. Kaebajal polnud piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks ning kuna talle on varasemalt keeldutud riigi õigusabi andmisest põhjendusega, et ta on võimeline ennast ise kaitsma, ei hakanud ta seda uuesti taotlema. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohus teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja 07.08.2019 määruses, mis toimetati kohtu infosüsteemi andmetel kaebajale avaliku e-toimiku (AET) vahendusel kätte 09.08.
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 181 lg 1 esimese lause kohaselt tuli apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul arvates halduskohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ehk hiljemalt 28.10.2019. Sama on märgitud ka halduskohtu otsuse selgituste osas (edasikaebamise kord). Apellatsioonkaebus esitati 12.11.2019, s.o tähtaega rikkudes. 5.

§ 181

lg-st 3 tuleneb, et kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise

§-s 71 sätestatut arvestades.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lg 3 esimese lause kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest sisaldub

§-s

1. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul (vt Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel saavad üldjuhul olla objektiivsed asjaolud, mis takistasid apellatsioonkaebuse õigeaegset esitamist.
2. Praegusel juhul ei ole kaebaja mõjuvaid põhjusi esile toonud. Isikliku arvuti katkiminek ei ole objektiivne asjaolu, mis võiks olla apellatsioonitähtaja ennistamise aluseks. Selliseks asjaoluks ei ole ka väikeste laste eest hoolitsemine. Ringkonnakohus märgib, et lapsed ei ole seni takistanud kaebajal käesolevas haldusasjas dokumentide kättesaamist ega avalduste esitamist. Kohtupraktika kohaselt võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematu isiku puhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise tähtajad (Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17; 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Kohtu infosüsteemist nähtub, et halduskohtu otsus tehti kaebajale AET-i vahendusel 27.09.2019 nähtavaks, kuid seda ei määratud kättetoimetatavaks. Sellest tulenevalt oli kaebajal võimalik nimetatud kuupäeval alates kella 16.00 kohtuotsusega AET-is tutvuda, kuid infosüsteemi sisselogimisel ei ilmunud talle teadet kättetoimetamist ootava dokumendi kohta. Kõnealuse teavituse puudumine ei ole siiski tähtaja ennistamise aluseks, arvestades, et kaebajale oli otsuse kuulutamise aeg eelnevalt teada ning tal polnud objektiivset takistust kohtuotsusega tutvumiseks. Lähtudes apellatsioonkaebuses märgitud otsuse kättesaamise 2

181 lg 1 teine lause). Praegusel juhul ei esinenud sellist olukorda. Kaebajal polnud mingit alust arvata, et tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil tema on otsusega esmakordselt tutvunud. Kaebajat ei saa ka pidada protsessitoimingutes täiesti kogenematuks. Nimelt esitas kaebaja veidi enne praeguses asjas kaebuse esitamist halduskohtule kaebused Sotsiaalkindlustusameti otsustele (haldusasi nr 3-18-1874) ning Maksu- ja Tolliameti maksuotsusele (haldusasi nr 3-18-1876). Nendes kohtuasjades vastavalt 21.01.2019 ja 15.02.2019 tehtud otsused sai kaebaja AET-i kaudu kätte ning kaebas tähtaegselt edasi. Seega pidi kaebaja juba varasemast ajast olema teadlik halduskohtumenetluses kehtivast edasikaebamise korrast. Õigusteadmiste puudumine ei ole takistanud kaebajal ise apellatsioonja kassatsioonkaebuste esitamist. 7. Eelnevat arvestades tuleb apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus keeldub

§ 187

lg 2 ja lg 3 p 2 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle esitajale.

§ 187

lg 2 teise lause kohaselt loetakse apellatsioonkaebuse tagastamisel, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 8. Vastavalt

§ 104

lg 5 p-le 2 tuleb apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (20 eurot) kaebajale tagastada. Riigilõiv tagastatakse pärast käesoleva määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 3