KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits 18.12.2019 3-18-1855 Sergei Olari kaebus Tallin

§ 187

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. 13.

§ 187

lg 31 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

§ 133

lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja nõuab vastustajalt KAPO 22.06.

1. a kirja nr 76-6 üleandmisega tekitatud kahju 500 euro hüvitamist. Lähtuvalt eeltoodust on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse tagastamise eeldusena asja läbivaatamine lihtmenetluses on käesoleval juhul täidetud.
2. Järgnevalt selgitab ringkonnakohus, miks kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja taotles apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 22.10.
3. a otsuse tühistamist. Halduskohus jättis kaebaja kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 3), läbi vaatamata kaebaja taotlused riigi õigusabi saamiseks ja kuriteoteadete esitamiseks kohtu poolt (resolutsiooni p 2), keeldus kaebuse täiendamisest nõuetega kaebaja 3 suhtes tunnistajakaitse menetluse algatamiseks ja kaebaja salajasele koostööle kaasamise kindlakstegemiseks (resolutsiooni p 1) ning jättis menetluskulud kaebaja kanda ja menetluskulud välja mõistmata (resolutsiooni p 4).
4. Halduskohus on otsuses ammendavalt käsitlenud kaebaja kaebust Tallinna Vangla vastu KAPO 22.06.
5. a kirja nr 76-6 üleandmisega tekitatud kahju 500 euro hüvitamise nõudes p-des 7-12 (tl 182-183). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu käsitlusega ega pea vajalikuks seda üksikasjaliselt korrata. Kahju hüvitamise nõude rahuldamine ei ole võimalik, sest täitmata on kahju hüvitamise eeldused – puudub õigusvastane tegu, kaebajal ei ole tekkinud kahju ning puudub põhjuslik seos kaebaja väitel kahju tekitanud sündmuse ja vastustaja tegevuse vahel.
6. Kaebaja esitas taotluse anda talle riigi õigusabi läbirääkimiste pidamiseks Venemaa Peaprokuratuuriga ning teatada kaebaja välja toodud rikkumistest politseile, prokuratuurile ja välisriikide õiguskaitseorganitele. Halduskohus jättis õigesti läbi vaatamata kaebaja taotluse kuriteoteadete edastamiseks kohtu poolt, kuna kuriteoteate edastamine uurimisasutustele kaebaja avaldatu põhjal ei ole menetlustoiming, mille tegemist näeks ette

ja mille tegemist saaks kaebaja kohtult taotleda. Halduskohus jättis õigesti läbi vaatamata ka kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks, kuna riigi õigusabi antakse seoses menetlusega Eesti kohtus või haldusorganis või muul viisil nende õiguste kaitsel, mille üle otsustamine on Eesti kohtu pädevuses (RÕS § 4 lg 2).

1. Kaebaja soovis pärast kaebuse menetlusse võtmist esitada täiendavalt nõuded kohustada vastavaid ametkondi kohaldama kaebaja suhtes tunnistajakaitse programmi ja tunnistama kaebaja Eesti spiooniks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebuse täiendamisest nõuetega kaebaja suhtes tunnistajakaitse menetluse algatamiseks ja kaebaja salajasele koostööle kaasamise kindlakstegemiseks tuleb keelduda. Uute nõuete lisamine muudaks menetluse ebaülevaatlikuks ja venitaks seda, lisaks ei ole tunnistajakaitse kohaldamine halduskohtu pädevuses.
2. Eeltoodu tõttu on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
3. Kuna asja on võimalik lahendada lihtmenetluses ning ringkonnakohus ei pea asjaolusid arvestades kaebuse rahuldamist tõenäoliseks, tagastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse kaebajale (

§ 187lg 3¹).

Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus

§ 187

lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks.

§ 187

lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 20.

§ 187

lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ 4