Obsah (6)

§ 104§ 203§ 46§ 2§ 152§ 62

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Madis Ernits, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.2019, Tartu Haldusasja number 3-19-1410 Haldusasi Termestal OÜ kaebus Elva valla

) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel. Ühtlasi tagastas halduskohus kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 15 eurot (

§ 104lg 5 p 4).

Halduskohtu selgituse kohaselt nähtub vastustaja väljavõttest dokumendihaldussüsteemist Amphora, et 17.06.

1. a otsus edastati kaebaja e-posti aadressile 19.06.2019 kell 11.14 ja edastatud dokument loeti kätte toimetatuks. Sama programmi kaudu edastati otsus ka Keskkonnaametile, kes sai kirja samal päeval kätte (tl 43-44). Ei ole eluliselt usutav, et vastustaja otsus kaebajani ei jõudnud, kui sama programmi kasutades jõudis otsus Keskkonnaametini. Ka on väheusutav, et kui kaebajale saadetud kiri ei jõudnud temani, siis selle kohta mingit kinnitust vastustajale ei laekunud. Elektrooniliselt laekunud e-kirju on võimalik kustutada, mistõttu ei tõenda kaebaja e-posti kuvatõmmis veel haldusakti mittelaekumist. Kaebaja äriregistrisse kantud e-posti aadressile otsuse saatmine on tõendatud ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg 2 p 3 alusel tuleb lugeda, et kaebaja sai otsuse kätte 19.06.
2. Kaebus tulnuks esitada hiljemalt 19.07.
3. Kuna kaebaja pöördus kohtusse 24.07.2019, siis on kaebus esitatud mittetähtaegselt. Halduskohtu hinnangul ei olnud kaebaja kaebetähtaja järgimisel piisavalt hoolas ja tähtaja ennistamise alused puuduvad. Äriregistrisse kantud e-posti aadressile saadetud kirjade vastuvõtmine ja nendega tutvumine on kaebaja ülesanne, mistõttu kirja saatmine ka vahetult enne riigipüha ei õigustaks kaebetähtaja ületamist. Pealegi oli 19.06.2019 kolmapäev, mitte reede, mistõttu ei ole õige kaebaja seisukoht, et haldusakt saadeti vahetult enne riigipüha. Ka pärast Keskkonnaametilt otsuse saamist 26.06.2019 oli kaebajal rohkem kui 20 päeva aega kaebuse koostamiseks ja tähtaegselt esitamiseks. Kaebaja esitatud asjaolud ei ole käsitatavad mõjuva põhjusena, mis saaks olla tähtaja ennistamise aluseks.
4. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 16.09.
5. a määrus ja jätkata haldusasja menetlust. Kaebaja väitel puudub tõend, et ta sai e-maili teel 17.06.
6. a otsuse kätte. Vastustaja dokumendihaldussüsteem Amphora ei tõenda kirja või dokumendi jõudmist kaebajani. Kirja saatmist ja kättesaamist on võimalik tõendada, kasutades Omniva Kirjakeskuse teenust. Kaebaja kaebeõiguse realiseerimine on selliselt oluliselt takistatud. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 16.09.
8. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Dokumendi kättetoimetamine toimub vastavalt HMS § 25 lg-le 1 kas postiga, haldusorgani poolt üleandmisega või elektrooniliselt saatmisega. HMS § 27 lg 1 kohaselt dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. HMS § 27 lg 2 p 3 kohaselt elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil.

§ 46lg 2 lause 1 seob kaebetähtaja kulgemahakkamise teatavakstegemisega.

Amphora on kohalike omavalitsuste poolt kasutatav dokumendihaldusprogramm1, mille kaudu on võimalik dokumentide edastamine e-kirja teel. Kaebaja elektronposti aadressina on äriregistris märgitud termestal@gmail.com. Vastustaja on väljavõttega dokumendihaldussüsteemist Amphora (tl 43) tõendanud, et 19.06.2019 saadeti kaebajale eelmärgitud elektronposti aadressile 17.06.

1. a otsus. Vaidlust ei ole selle üle, et sama dokumendihaldusprogrammi kaudu Keskkonnaametile saadetud otsus jõudis ametile ka kohale. Ei ole usutav, et samal päeval ja samal viisil saadetud vastustaja otsus kaebaja ametlikule e-mailile siiski ei jõudnud. Kohtupraktikas on selgitatud, et haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile. Teatavakstegemise viis peab andma võimaluse otsustada, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte. Haldusakti teatavakstegemisel ei ole alati oluline, et adressaat haldusaktiga ka tegelikult tutvuks, sest vastasel juhul oleks asutustel väga raske haldusakti teatavakstegemist korraldada (vt RKHK 03.03.
2. a määrus asjas nr 3-3-1-10-04, p-d 10 ja 13). Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt (eelviidatud RKHK lahendi p 14). Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub antud seisukoht ka juriidilise isiku äriregistris märgitud elektronposti aadressile saadetud posti vastuvõtmise kohta. Eelnevat arvestades asus halduskohus põhjendatult seisukohale, et kaebaja äriregistrisse kantud e-posti aadressile vaidlustatud haldusakti saatmine 19.06.2019 on piisavalt tõendatud ning HMS § 27 lg 2 p 3 alusel tuleb lugeda, et kaebaja sai haldusakti kätte 19.06.
3. Seega tulnuks kaebus esitada hiljemalt 19.07.
4. Kaebaja viide varasemas haldusasjas tehtud kohtulahendile ei ole käesoleva vaidluse seisukohalt asjakohane. Kaebaja väide

§ 2lg 2 eiramise kohta halduskohtu poolt on põhjendamatu.

Kuna kaebaja sai vastustaja otsuse kätte 19.06.2019 ja kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 19.07.2019, siis on halduskohus määruse p-s 9 õigesti märkinud, et ka isegi pärast vaidlustatud haldusakti saamist Keskkonnaametilt 26.06.2019, oli kaebajal rohkem kui 20 päeva aega kaebuse koostamiseks ja tähtaegselt esitamiseks, mida kaebaja aga ei teinud.

1. Ringkonnakohus selgitab, et kaebuse esitamise tähtaegsuse kontrollimine on oluline halduskohtumenetluse põhimõte (vt RKHK 14.05.
2. a otsus asjas nr 3-3-1-18-07, p 22). Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus (vt RKHK 21.06.
3. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12). Kohtupraktikas on leitud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist 1 https://www.amphora.ee/default. aspx?loc=0805&sel_val=10021&menu=3010 3 õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Samas on rõhutatud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt RKHK 16.01.
4. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16 ja 17). Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (vt RKHK 01.10.
5. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Käesolevas asjas ei ole kaebaja väitnud, et ta oli teadmatuses halduskohtusse pöördumise tähtajast. Samuti nähtub asja materjalidest (tl 17), et äriühingul oli juba
6. a novembrist alates olemas lepingulise esindajana jurist. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebaja määruskaebuses väidetu alust halduskohtu määruse tühistamiseks ega kaebetähtaja ennistamiseks. Ka määruskaebuses ei ole kaebaja esile toonud selliseid objektiivseid või subjektiivseid põhjuseid, mis takistasid kaebuse õigeaegselt esitamist. Halduskohus on kaebetähtaja kulgemise hindamisel kohaldanud õigesti seadust. Kuivõrd kaebaja ei ole kaebust tähtaegselt esitanud ega tõendanud mõjuva põhjuse esinemist kaebetähtaja ennistamiseks, siis on halduskohus põhjendatult jätnud kaebetähtaja ennistamata ja lõpetanud menetluse

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

1. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.09.
2. a määruse muutmata.
3. Kaebaja esitas koos määruskaebusega Omniva vastuse Tava Mets OÜ päringule.

§ 62

lg 2 lause 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Vastustaja kinnitusel saadeti kaebajale 17.06.

1. a otsus dokumendihaldussüsteemi Amphora kaudu, mitte Omniva Kirjakeskuse kaudu. Järelikult puudub vajadus võtta määruskaebuse seda lisa haldusasja toimikusse. Eeltoodust tulenevalt tagastab ringkonnakohus määruskaebuse lisa kaebajale.
2. Kaebaja tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest.

§ 104

lg 5 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 104

lg 8 lause 4 järgi võib kohus tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel. Kuna kaebaja oli määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud RLS § 22 lg 1 p 9 alusel, siis tuleb kaebajale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 4