Obsah (4)

§ 175§ 180§ 432§ 426

1 Kriminaalasi nr 1-17-9705 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. detsember 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-9705 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Veljo Vetkalt menetluskuluna kaitsjatasu 111,60 (ükssada üksteist eurot ja 60 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada Veljo Vetkal tasuda kaitsjatasu summas 111,60 eurot ositi 4 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 27,90 eurot. Menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700003620 ning selgitus: „Veljo Vetka, 1-17-9705, kaitsjatasu osamakse“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 3 Asjaolud Viru Vangla esitas 25.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Veljo Vetka elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 17.10.2017 otsusega nr 1-17-9705 tunnistati Veljo Vetka süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.10.2017, s.o 1 päev ja Veljo Vetkal jäi kanda 7 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.05.2017 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse, s.o 2 aastat 9 kuud vangistust võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud 29 päeva vangistust. Veljo Vetka kannab mõistetud karistust alates 12.03.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korda, millest 4 karistust on arhiveeritud. Vanglas viibib isik teist korda. Viimane süüdimõistmine on alkoholijoobes juhtimise eest. Varasemalt on teda karistatud lõhkematerjaliga seotud süütegude eest, ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osalenud programmi jätkutegevuses, samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Isik on töötanud majandustöödel koristajana ning alates 12.08.2019 töötab väljaspool vanglat Xxxx OÜ-s. Alates 28.06.2019 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Kolmel korral on isikut lubatud lühiajalisele väljasõidule xxxx, aadressidele xxxx ja xxxx. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 7 kuud vangistust. Rahvastikuregistri andmetel on Veljo Vetkal kehtiv sissekirjutus aadressil xxxx. Tegemist on isiku ema korteriga, kus isik elas enne vangistust, kuid kus hetkel elab isiku õde. Kinnipeetav soovib vabanedes minna elama aadressile xxxx. Tegemist on tööandja korteriga. 29.10.2019 teostati kodukülastus antud aadressile. Tegemist on 1-toalise korteriga, mille omanik on isiku tööandja V K. Kommunaalvõlad korteril puuduvad. Hetkel elavad korteris 2 üürnikku kuni isiku vabanemiseni. Korteris on olemas kõik eluks vajalik. Korter on sobilik elektroonilise valve seadme paigaldamiseks ning korteriomanik on nõus Veljo Vetka vabanemisega antud aadressile. Isik on omandanud põhihariduse xxxx. Väidetavalt on ta kutseoskused ehitajana saanud töö käigus 20 aasta jooksul. Veljo Vetka saab vabanemisjärgselt tööle asuda ettevõttesse Xxxx OÜ. Telefonivestluses kinnitas tööandja, et võimaldab Veljo Vetkale töökoha nimetatud ettevõttes abitöölisena. Kinnipeetav ei ole kunagi enne vangistust ametlikult tööd teinud, vaid on 20 aastat tegelenud juhutöödega ehitusel. Teadmised on tal olemas ehituse vallas, kuid puudub kutsetunnistus ja eriala. Elamiseks oli kinnipeetaval vabaduses isiklik töötasu, millest ta väidetavalt on ära elanud. Vabaduses on kinnipeetaval stabiilne sissetulek puudunud. Nõudeid isiku vastu on kogunenud 7624,10 euro ulatuses. Isik on motiveeritud neid tasuma, kuid seni pole midagi selle nimel teinud. Toimetulekut mõjutab alkoholiprobleem. Vanglas töötas kinnipeetav majandustööl koristajana. 28.06.2019 paigutati kinnipeetav avavanglaosakonda, kus jätkas töötamist majandustööl koristajana. Peale seda lubati ta alates 12.08.2019 tööle väljaspool vanglat firmasse Xxxx OÜ. 4 Kinnipeetava lähedasteks on ema M V, õed L V, A V ja V V, kasutütred K M ja K I. Samuti on lähedasteks veel kasutütre mees T M ja kasutütre laps ning õelapsed. Isiku sõnul tal endal lapsi ei ole, aga 15 aastat kasvatas ta elukaaslase lapsi. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Kinnipeetav käib igakuiselt lühiajalistel väljasõitudel ning kohtub lähedastega, samuti suheldakse tihti telefoni teel. Varasemalt kasutas isik endise elukaaslase (H I) suhtes vägivalda ning on ähvardanud õde (L V) ja õemeest. Kinnipeetava sõnul saab ta õega hästi läbi ning probleeme ei ole. Peale elukaaslasega toimunud intsidenti elavad nad elukaaslasega lahus, kuid kinnipeetav väidab, et nad saavad hästi läbi ja ta helistab ka vanglast sageli talle ning samuti käib väljasõidul endise elukaaslase juures. Mõjutatav isik ei ole ja tegutseb pigem üksi. Isik tarvitas enne katseaega tavaliselt korra nädalas alkoholi, enamasti nädala lõpus viskit ja õlut. Katseajal tarvitas isik alkoholi edasi, kuigi oli nõue mitte tarvitada. Viimane süüdimõistmine on joobes juhtimise eest, mis näitab, et alkoholi tarvitamisest loobumiseks isikul motivatsioon puudus. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Isiku sõnul on ta käinud varasemalt kaks korda alkoholiravil. Isik tunnistab enda alkoholi liigtarbimist ning sellest tulenevaid probleeme. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on isik teinud vanglas viibimise ajal õiguskuulekat elu toetavad järeldused ja on motiveeritud elama õiguskuulekat elu. Riskihindamise vestlusel väitis kinnipeetav, et tal alkoholiga probleeme enam ei ole, samas kinnipeetava varasem käitumine näitab, et isegi ravi läbimisel on tagasilanguse oht suur. Alkoholiravi isik ei soovinud, kuna leiab, et enam alkoholi probleemi ei ole. Kinnipeetava sõnul proovis ta üks kord elus vahi all olles patarei vanglas amfetamiini, rohkem tarvitanud ei ole. Kinnipeetav väidab, et tal oli enne vangistust töövõimetus, mis kestis 2018.a sügiseni. Isik ootab vabadusse saamist, tahab ametlikult töötada, kodu ehitada ja seal tegutseda. Pereplaane ei tee, kuna on selleks vana. Vägivaldne käitumine on tekkinud alkoholi tarvitamise tagajärjel. Kaine peaga hoiab isik kõik emotsioonid ja mõtted pigem endale või eemaldub konfliktolukordadest. Isik õigustab oma tegusid ning võrdleb neid teiste raskemate tegudega. Ametiisikutesse suhtub kinnipeetav viisakalt. Kriminaalhoolduse nõudeid on ta rikkunud ning on katseajal toime pannud uue kuriteo.
3. aastal on isik kohtu poolt tagaotsitavaks kuulutatud, kuna ta ei ilmunud Viru Vanglasse karistust kandma. Arvestades seda, et isik pani uue kuriteo toime katseajal, siis võib eeldada, et motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest puudub. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 47%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 45%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava Veljo Vetka tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kui kohus leiab, et Veljo Vetka tuleb vabastada vangistusest enne tähtaega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 10.08.2021 ning käitumiskontroll kuni 14 kuud. Uue kuriteo riskide maandamiseks peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määrata Veljo Vetkale KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 4 kuud. Veljo Vetka kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Oma elukohta ta tagasi ei lähe. Ta jääb sinna firmasse tööle ja jääb ka töökoha lähedale elama. Ta soovib oma elu sisse seada xxxx, mitte xxxx. Suurimaks mureks on tal alkohol, kuid ta suudab ise selle murega toime tulla ja kaine püsida. Ta on nõus täitma kõiki neid kohustusi, mida kriminaalhooldusametnik on ette pannud. Ta arvab, et elektrooniline valve tööl käimist ei sega. Ta teeb ehitustöid, tegemist on vana hoone restaureerimisega. 5 Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Veljo Vetka tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Veljo Vetka ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Arvo Suuban leidis, et vastavalt KarS § 76 peab kohus ennetähtaegse vabastamise otsustamisel võtma arvesse rea asjaolusid. Kõigepealt on seal nimetatud toimepandud kuriteo asjaolusid. Asjast nähtub, et Veljo Vetka kannab karistust joobes juhtimise eest, mis oli toime pandud katseajal. Vangla on seoses sellega märkinud, et nagu puuduks motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Sellega kaitsja kuidagi nõustuda ei saa. Tegemist oli siiski kahetsusväärse juhtumiga, mis leidis aset rohkem kui 2 aastat tagasi. Tänase päeva seisuga tuleks ilmselt rohkem tähelepanu pöörata vangla iseloomustuses märgitule, et kriminaalhooldusametniku hinnangul isik on teinud vanglas viibimise ajal õiguskuulekat elu toetavad järeldused ja on motiveeritud elama õiguskuulekat elu. Täpsustaks ka seda, et vangla viitab siin, et 4 kriminaalkaristust on arhiveeritud. Kaitsja arvestuste kohaselt on tal kehtivaid karistusi siiski ainult 2, mitte 3, nagu väidab vangla. Need ongi just need 2 joobes juhtimist. Mis puudutab käitumist karistuse kandmise ajal, siis ei ole midagi talle ette heita, puuduvad distsiplinaarkaristused, pidevalt on ta hõivatud tööga, iseloomustuse kohaselt suhtub ametiisikutesse viisakalt. Omaette näitaja on see, et ta viibib avavanglas, käib väljaspool vanglat tööl, samuti on olnud korduvalt lühiajalistel väljasõitudel. Mööda ei saa vaadata ka sellest, et ta osales uue kuriteo riski vähendavates tegevustes, läbitud on 2 sotsiaalprogrammi ja tulemused on positiivsed. Võimalused vabastamise korral on head, tal on kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele ja garanteeritud töökoht. Kõik see kogumis räägib sellest, et individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid on isiku puhul antud juhul täidetud. Samas ei saa mööda vaadata sellest, et säilib probleem seoses alkoholi tarbimisega, aga ka selles osas ta on läbinud vastava sotsiaalprogrammi ja selle programmi läbimise tulemused on vangla hinnangul head. Vangla märkis, et isik on teinud järeldused varasemast ja motiveeritud elama seaduskuulekalt. Edasist õiguskuulekat käitumist toetab see, et ta saab ametlikult tööle. Varasemalt iseloomustuse kohaselt oli tegemist ainult juhutöödega. Ta asub uude keskkonda. Ise kinnitab, et suudab olla edaspidi kaine. Kõik see võimaldab kaitsja arvates eeldada, et edasiste õigusrikkumiste oht on suhteliselt väike ja järelevalve tingimustes väheneks see veelgi. Kokkuvõtvalt toetas kaitsja Veljo Vetka taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Veljo Vetka võib 4 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetav kannab liitkaristust mh tahtliku esimese astme kuriteo eest ning käesolevaks ajaks on isik talle mõistetud 3 aasta 4 kuu 29 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud enam kui poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, seega on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Kohtu andmetel on isikul 2 kehtivat kriminaalkaristust. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane, millele viitab eelkõige distsiplinaarkaristuste puudumine. Samuti see, et isik kannab karistust 6 avavanglaosakonnas, ta on töötanud majandustöödel koristajana ning käesolevalt töötab väljaspool vanglat Xxxx OÜ-s. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine ning osalenud ka sotsiaalprogrammi Eluviisitreening jätkutegevuses. Lisaks on talle mitmel korral võimaldatud lühiajalisi väljasõite lähedastega kohtumiseks. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Veljo Vetka vabanemisjärgsed elutingimused on head ja toetavad vabastamist. Tal on olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Vabanemisjärgselt saab isik jätkata töötamist Xxxx OÜ-s, mis aitab kaasa tema majanduslikule toimetulekule ning ühtlasi võimaldab rahalisi nõudeid tasuda. Kinnipeetav on avaldanud motivatsiooni peale vabanemist jätkata elu kainena, sellele aitab kohtu hinnangul kaasa ka katseajaks määratav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Eeltoodud asjaoludel tuleks kohtu arvates Veljo Vetkale anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 10.08.2021. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Veljo Vetka viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus määrab Veljo Vetkale katseaja ja käitumiskontrolli kuni 10.08.2021 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning paneb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,9 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 111,60 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjatasu summas 111,60 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldab kohus Veljo Vetkal tasuda kaitsjatasu ositi 4 kuu jooksul selliselt, et alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust tuleb igakuiselt tasuda 27,90 eurot. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 75;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik