Obsah (6)

§ 202§ 189§ 175§ 173§ 385§ 408

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2018, Võru Kriminaalasja number 1-18-2577 Kohtunik Erkki Hirsnik Istungisekretär Kristel Toots Kriminaalasi X

) § 202 lg 6 alusel menetluse.

1. Prokuratuuri taotlus rahuldada.
2. Käesoleva määruse koopia edastada süüdistatavatele, nende kaitsjale ja Lõuna Ringkonnaprokuratuurile. Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole vaidlustatav. PÕHIOSA Asjaolud
3. Lõuna Ringkonnaprokuratuur saatis
4. märtsil 2018 üldmenetluses arutamiseks Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kriminaalasja X i ja Y i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi. Mõlemat meest süüdistatakse järgmises teos.
5. detsembril 2014 sõitsid X (tol ajal X) ja Y koos Võru maakonnas Urvaste vallas ringi: esimene ATV ja teine mootorsaaniga. Jõudnud XXX talu juurde, otsustasid nad sealt talust asju varastada. Nad lõhkusid saunaukse luku, sisenesid saunahoonesse ja võtsid sealt saunaahju, soojaveepaagi ja suitsutoru koguväärtusega 1473,50 eurot. Seejärel tõmbasid nad eest õuel asuva laohoonena kasutatava soojaku aknatrellid ja sisenesid akna kaudu soojakusse, kust võtsid ära alkoholi ja kasti kasutatud riietega. Varastatud esemed viisid Y ja X viimase isa M. L. elukohta, kellele tunnistasid, et varastasid need. M. L. tagastas saunaahju, veepaagi ja suitsutoru kannatanule.
7. mai 2018 määrusega andis kohus süüdistatavad kohtu alla.
9. augustil 2018 esitas prokuratuur kohtuistungil taotluse lõpetada

§ 202alusel otstarbekuse kaalutlustel kriminaalmenetlus.

Oma taotlust põhjendab prokurör nii. Süüdistatavad tunnistavad oma süüd ja tõdevad, et käitusid valesti. Kuritegu pandi toime mitu aastat tagasi. Kumbki süüdistatav pole peale praeguse menetluse esemeks oleva teo kunagi vargusi toime pannud. Pärast

1. detsembrit 2014 ei ole X uusi kuritegusid sooritanud. Y on küll ühe kuriteo toime pannud, aga see on praegu menetletavast teost erinevat liiki. Varastatud asjad tagastati suures ulatuses kannatanule. Just äsja tasusid süüdistatavad kannatanule kahjuhüvitisena 3500 eurot. Seega on menetluse lõpetamine ka kannatanu jaoks soodsam, sest ta saab hüvitise kätte märksa varem kui asja edasi menetledes. Lisaks on kumbki süüdistatav võtnud endale kohustuse tasuda riigituludesse 250 eurot ja hüvitada kriminaalmenetluse kuludeks olev kaitsjatasu: Y teeb selle
2. novembriks 2018, X aga
3. veebruariks
5. Süüdistatavad kinnitasid oma nõusolekut menetluse lõpetamiseks. Menetluse lõpetamist palusid ka süüdistatavate kaitsja ja sellega oli päri ka kannatanu. Kohtu seisukoht 2
6. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks tuleb rahuldada ja seda järgmistel põhjustel. 6.

§ 202

lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Niisiis eeldab menetluse lõpetamine järgmisi aluseid: 1) teise astme kuritegu, 2) süüdistatava nõusolek, 3) süü väiksus, 4) avaliku menetlushuvi puudumine, 5) kahju heastamine ja 6) kriminaalmenetluse kulude hüvitamine. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kõik need eeldused on täidetud.

1. Y i ja X i kahtlustatakse KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi. See norm on tulenevalt oma sanktsioonist ja KarS § 4 lg-st 3 teise astme kuritegu. Kohus leiab, et tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid pole.
2. Y ja X on menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamisega nõus.
3. Kummagi süüdistatava süü ei ole suur. Esiteks ei olnud varastatu väärtus iseenesest väga suur. Teiseks on oluline see, et varastatud asjad sai K-I. XXX. suures osas ja väga kiiresti tagasi. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et vargus ei olnud kuidagi ette planeeritud: Y ja X otsustasid juhuslikult K-I. XXX talu juurde sattununa, et proovivad sealt midagi ära võtta. Mõlemad süüdistatavad tunnistasid oma teo kohe üles ja avaldasid kahetsust. Tähelepanu on vaja pöörata ka sellele, et vargusest on möödas ligi neli aastat.
4. Samuti puudub kohtu hinnangul avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks. Kohtu teada ei ole varguste toimepanemine viimasel ajal Eestis kasvutrendi näidanud, mistõttu ei tingi avaliku menetlushuvi jaatamist üldpreventiivsed kaalutlused. Eripreventiivsetest aspektidest lähtuvalt tuleb kõigepealt viidata sellele, et kumbki süüdistatav pole peale praegu menetletava vargusi toime pannud. X pole vargusest möödunud ligi nelja aasta kestel ühtegi uut kuritegu sooritanud. Y küll juhtis mõni nädal pärast vargust purjuspäi mootorsõidukit ja sai selle eest karistada KarS § 424 järgi, aga see kuritegu on esiteks vargusest täiesti erinev ja teiseks on tegu pelga abstraktse ohudelikti ehk võrdlemisi kerget laadi kuriteoga.
5. Süüdistatavad on K-I. XXX kahju heastanud: nad andsid (lasid anda) kohe pärast vargust tagasi varastatud asjad ja maksid
6. augustil 2018 3500 euro suuruse kahjuhüvitise selle eest, et nad lõhkusid varguse käigus kannatanu asju.
7. Mõlemad kannatanud on nõus tasuma riigi õigusabi tasu. Selleks on taotluse ja taotlusele lisatud kinnituskirjade kohaselt 144 eurot X i ja 169,68 eurot Y i puhul. 12.
8. X i see kohustus moodustub kolmest osast, mille suurused on 24 eurot, 30 eurot ja 90 eurot ning mille arvasid menetluskulude hulka vastavalt politsei, prokuratuur ja prokuratuur (tl 53–55, 99–101 ja 107–108). Need menetleja otsustused on tulenevalt

§ 189lg-st 1 kohtu jaoks siduvad.

Seetõttu tuleb viidatud 144 eurot pidada määratud kaitsja tasuna kriminaalmenetluse kuludeks

§ 175

lg 1 p 4 ja § 173 lg 1 p 1 mõttes, mis on X il vaja

§ 202lg 1 alusel riigile hüvitada.

Seda peab X vastavalt

§ 202lg 3 ls-le 1 ja prokuratuuri taotlusele tegema hiljemalt 1.

veebruariks

1. 3 12.
2. Y i puhul arvas prokuratuur kohtueelses menetluses menetluskulude hulka 90 eurose kaitsjatasu (tl 109–110). Ka on prokuratuur asunud seisukohale, et menetluskuluks tuleb lugeda vandeadvokaat Anu Pärteli poolt
3. augustil 2018 kohtule esitatud taotluses nimetatud 79,68 eurot selle eest, et A. Pärtel kaitses Y i
4. mai 2018 eelistungil. Kohus on prokuratuuriga päri, et tegemist on menetluskuluga. Nimelt on A. Pärteli
5. augusti 2018 taotluses viidatud kulud esiteks kooskõlas Justiitsministri
6. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 6 lg-ga 5, § 17 lg-ga 2 ning § 1 lg-ga 10 ja teiseks põhjendatud ning vajalikud

§ 175lg 1 p 4 mõttes, mistõttu tuleb need arvata menetluskulude hulka.

Seetõttu tuleb viidatud 169,68 eurot pidada määratud kaitsja tasuna kriminaalmenetluse kuludeks

§ 175

lg 1 p 4 ja § 173 lg 1 p 1 mõttes, mille Y peab

§ 202lg 1 alusel riigile hüvitada.

Seda tuleb Y il vastavalt

§ 202lg 3 ls-le 1 ja prokuratuuri taotlusele teha hiljemalt 1.

novembriks

2. Kohus tõstatas istungil küsimuse, kas süüdistatavad peavad maksma ka kohtuistungil osalenud Soome keele tõlgi tasu. Seda seetõttu, et

§ 202

lg 1 kohaselt peab süüdistatav tasuma kriminaalmenetluse kulud ning kriminaalmenetluse kulude hulka kuulub

§ 173lg 1 p 3, § 177 p 3 ja § 178 lg 2 kohaselt ka tõlgile makstav tasu.

Süüdistatavale siiski tõlgi tasu maksmise kohustust asetada ei saa ja seda järgmistel põhjustel. 13.1. Esiteks võib üritada sellisele järeldusele jõuda viitega õiguskirjandusele. Nimelt on leitud, et

§ 202

lg 1 ei pea silmas mitte kriminaalmenetluse kulusid, vaid kitsalt menetluskulusid (Aas –

. Kommentaar, § 202/10). Sellisel juhul saaks väita, et kuivõrd tõlgi tasu kuulub küll kriminaalmenetluse kulude hulka, aga mitte menetluskulude, vaid lisakulude kilda (vt viiteid käesoleva määruse põhiosa eelmises alapunktis), ei saa selle tasumist süüdistatavalt nõuda. Probleem on aga selles, et viidatud allikas ei ole kuidagi põhjendatud, miks tuleb kriminaalmenetluse kulude all mõista mitte kõiki kriminaalmenetluse kulusid, vaid üksnes menetluskulusid. 13.2. Et süüdistatavatelt ei saa tõlgi tasu nõuda, tuleb öelda hoopis

§ 173

lg 4 alusel, mis sätestab, et lisakulud jäävad selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Et tõlgi tellis kohus, tekivad tõlkega seotud kulud riigil ehk need kulud peavad jääma riigi kanda. Samasugusele seisukohale on asutud ka õiguskirjanduses (Sarv –

. Kommentaar, § 177/1). 14. Eeltoodust nähtuvalt on menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise alused täidetud. Siiski tuleb silmas pidada ka seda, et

§ 202

lg 2 p 2 alt 1 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamise korral prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna viimasele kohustuse maksta kindel summa riigituludesse. Praegu taotlebki prokurör, et mõlemad süüdistatavad tasuksid 250 eurot. Kohtu hinnangul on lisakohustuse panemine süüdistatavale

§ 202

lg 2 p 2 alt 1 alusel põhjendatud eeskätt siis, kui süüdistatava süü ei ole (täiesti) minimaalne. Praegu ei saa hoolimata käesoleva määruse p-s 9 öeldust leida, et süüdistatavate süü on minimaalne, sest nad realiseerisid varguse kaks kvalifitseerivat tunnust ja ca 1500 euro väärtuses asjade varastamist ei saa kuidagi pidada bagatelldeliktiks. Seetõttu tuleb 250 euro maksmise kohustust pidada põhjendatuks. 15. Eeltoodut arvestades lõpetab kohus

§ 202lg 1 alusel kriminaalmenetluse.

Prokuratuuri taotlus tuleb rahuldada. 16.

§ 385

p 10 kohaselt ei ole võimalik käesolevat määrust vaidlustada, mistõttu jõustub ta tegemisel (

§ 408lg 1).

4 /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik 5