← Eesti

2-19-16178/7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-19-16178 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi V Gi hagi M Gi vastu välja mõistetud elatise kohustuse vabastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 03.detsember
  3. a Menetlusosalised Hageja: V G (isikukood xxx, elukoht: xxx) Hageja lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Roman Golovenko, JeweLex Advokaadibüroo, e-post: roman.golovenko@jewelex.ee M G (isikukood xxx, registrijärgne elukoht: xxx, tegelik elukoht: xxx) Kostja: N B (isikukood xxx, elukoht: xxx) Kostja esindaja: RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada V Gi hagi M Gi vastu väljamõistetud elatise kohustuse maksmisest. 1
  5. Lõpetada Viru Maakohtu 16.10.
  6. a kohtuotsusega V Gilt väljamõistetud elatise kohustuse maksmine N B kasuks alates 01.10.
  7. a.
  8. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD
  9. V G (hageja) on M Gi (kostja) isa. Viru Maakohtu 16.10.
  10. a kohtuotsusega tsiviilasjas 208-77566 mõisteti V Gilt välja elatis M Gi ülalpidamiseks perekonnaseadusega kehtestatud alamääras kuni M Gi täisealiseks saamiseni N B kasuks. 14.06.
  11. a Tartu Ringkonnakohtu otsusega muudeti Viru Maakohtu 16.10.
  12. a otsust lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmise algusaja osas.
  13. Hageja esitas 17.10.
  14. a kohtule hagi väljamõistetud elatise maksmise lõpetamise nõudes Hageja märgib, et alates
  15. aasta suvest hakkas tütar tihti viibima tema juures.
  16. aastast elab tütar M hageja juures ja jääbki elama isa juurde. Lapse emal Nl on probleeme tütre eest hoolitsemisega. Lapse ema ei suutnud peale enda ema ehk M vanaema surma endaga toime tulla ja ta faktiliselt loobus tütre eest hoolitsemisest ja ülalpidamisest. Kogu selle aja jooksul mil tütar M on elanud hageja juures on hageja kandnud M ema N arveldusarvele tütre ülalpidamiseks elatist ja samal ajal täitunud tütre ülalpidamiskohustust igapäevaselt, kuna laps elab hageja perekonnas. Lapse emaga ei ole suudetud kokkuleppele jõuda, et hageja ei kannaks lapse emal arvelduskontole elatist. Hageja on seisukohal, et ei saa nõustuda asjaoluga, et peale selle, et ta täidab kostja suhtes igapäevaselt ülalpidamiskohustust peab ta veel elatist maksma M ema arvelduskontole. Hageja tegi viimase elatise makse lapse ema kontole 23.09.
  17. a.
  18. 03.12.
  19. a toimunud kohtuistungil märkis hageja esindaja, et hageja maksab igakuiselt elatist N B arveldusarvele. Tasumise aluseks on kohtuotsus nr 2-08-
  20. Elatis on välja mõistetud miinimummääras. Laps elab hagejaga koos juba kaks aastat ja on hageja ülalpidamisel, lapse ema lapse ülalpidamisel ei osale, kuid saab elatist. Hageja kannab peamiselt kõik lapsega soetud kulutused. Kulud toidule, kunstikooliga seotud kulud, kannab ka kulud mis on seotud lapse tervisega. Hageja oli sunnitud esitama hagiavalduse kohtule, et lõpetada Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu tsiviilasja nr 2-08-77566 otsusega hagejalt välja mõistetud elatise väljamaksmine kostja kasuks. Kõik vajalikud eeldused on täidetud ja hageja palub hagi rahuldada.
  21. Kohus toimetas N Ble hagimaterjalid, kohtumääruse ja kohtuistungi kutse kätte isiklukult. Kostja ei ole kohtule esitanud vastuväiteid ega omapoolseid seisukohti. 2 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  22. Kohus on seisukohal, et hagi elatise maksmise kohustusest vabastamine on põhjendatud.
  23. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.
  24. M G on V Gi tütar. Viru Maakohtu 16.10.
  25. a kohtuotsusega tsiviilasjas 2-08-77566 mõisteti V Gilt välja elatis M Gi ülalpidamiseks perekonnaseadusega kehtestatud alamääras kuni M Gi täisealiseks saamiseni N B kasuks (tl 8-12).
  26. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis palub hageja lõpetada elatise maksmine kostja kasuks kostja seadusliku esindaja arveldusarvele, kuna kostja elab igapäevaselt hageja juures ja hageja kannab lapse ees ülalpidamiskohustust.
  27. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
  28. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis hagejalt elatise välja (Riigikohtu 16.01.
  29. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 punkt 16).
  30. Viru Maakohtu 16.10.
  31. a otsuse tegemise ajal elas laps/kostja oma ema N B juures, seega maakohus põhjendatult määras otsuse resolutsioonis kindlaks kuhu otsuses väljamõistetud elatis tuleb kanda.
  32. Käesoleval juhul on aga elab kostja hageja juures ja lapse ema ei osale lapse igapäeva elus ega täida lapse suhtes ülalpidamiskohustust. Hagiavaldusest tuleneb, et väljamõistetud elatist ei ole võimalik kostja huvides kostja ülalpidamiseks kasutada, sest laekub jätkuvalt N B kontole. Kui hageja elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Seega kahjustab käesoleval ajal Viru Maakohtu 16.10.
  33. a otsuse resolutsioonis määratud otsuse täitmise kord kostja huve - kostja ei saa tema kasuks väljamõistetud elatist kasutada. Kohus on seisukohal, et Viru Maakohtu 16.10.
  34. a otsusega väljamõistetud elatise maksmine M Gi ülalpidamiseks N B kasuks tuleb lõpetada alates 01.10.
  35. a. Menetluskulude jaotus
  36. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 3 Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.