lg 2 alusel 29.08.2019.a.; mõista kostjalt välja hageja kasuks
2. Hagiavalduse kohaselt asus S. K. tööle AS Eesti Liinirongid puhastusteenindajana 01.07.2019.a. Tööleping sõlmiti määramata ajaks ja töötaja asus tööle täistööajaga 40 tundi nädalas. Lisaks kohaldati lepinguga töötaja suhtes katseaega 4 kuud. Tööandja esitas 29.08.2019 töötajale 28.08.2019 kuupäeva kandva töölepingu ülesütlemisavalduse, millega ütles poolte vahel sõlmitud töölepingu alates 29.08.2019 üles
Ülesütlemisavalduses heitis tööandja töötajale ette tööülesannete lohakat täitmist, töökorraldustele põhjendamatut vastuvaidlemist. Näiteks 18.08 jättis töötaja koristamata pool rongi vagunit ja 21.08 tehtud tööde ülevaatusel ilmnes palju vigu. 25.08 töötajale koristada antud vagunis jäid istmed, istmete vahed, aknad ja radiaatorid puhastamata, nii et vanempuhastusteenindaja oli sunnitud kõik töötaja poolt tegemata tööd ära tegema. Töötaja on keeldunud kandmast ohutusvesti. Kaastöötajatega suhtlemisel on ähvardav, pealetükkiv kasutab ebaviisakat kõnepruuki. Naiskolleegid ei tunne end temaga töötades turvaliselt. 3. Hageja leiab, et töölepingu lõpetamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu enne katseaja lõppu ei olnud põhjendatud, tööandja väited on ebaõiged ja alusetud. Hagejale ei ole töötamise ajal tehtud tööülesannete kohta ühtegi märkust. Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemise tegelik põhjus on see, et ta teatas tööandjale eesti keele kursustel õpingute alustamisest ning palus seetõttu teha tööajagraafikus muudatused.
kohaselt võib töölepingu katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Tööandja ütles töötajaga sõlmitud töölepingu üles 29.08.2019 ilma etteteatamise tähtaega järgimata.
lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Tööandja poolne töölepingu ülesütlemine on tühine, sest tööandja ei järginud seaduses vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtaega; töötajale tehtud etteheited on alusetud. Hageja leiab, et kuna töölepingu ülesütlemine on tühine, siis on töötajal õigus hüvitisele
Ülesütlemise aluseks olevad faktilised asjaolud on otseselt seotud
kohase katseaja eesmärgiga ning olid välja toodud ka hagejale esitatud ülesütlemisavalduses. 7. Kostja viitab Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-16-9199, milles kohus märgib, et katseaeg annab tööandjale kaalutlusõiguse hinnata katseajal oleva töötaja võimekuse ja suutlikkuse vastavust tööandja huvile (st kas töötja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema). Seega ei saa katseajal olev töötaja tingimusteta eeldada oma õigust jätkata töötamist alalisel töökohal, vaid see võimalus tagatakse talle katseaja positiivse tulemuse korral (st juhul kui töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale tasemele). 3 Kostja lisab, et hageja väide nagu oleks tööleping etteteatamistähtaega järgimata üle öeldud, ei vasta tõele. Hagejale hüvitati lõpparvega vähem etteteatatud 15 päeva, mis tagab töötajale samad majanduslikud tagajärjed kui tööl kohal käimine. Hageja töötas graafiku alusel ja
kohase 15 kalendripäevase ajavahemiku sees oli hageja töögraafikus ette nähtud 11 tööpäeva. Kostja selgituste kohaselt hageja väide, et töölepingu ülesütlemise põhjusteks oli hageja soov alustada õpinguid, ei vasta tõele ning on hageja poolt ka tõendamata.
) § 85-93); vastama seaduse formaalsetele nõuetele - peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, ei või olla tingimuslik. Kui ülesütlemine ei vasta nimetatud tingimustele, ehk puuduvad ülesütlemist õigustavad asjaolud või on ülesütlemisel oluliselt menetlusreegleid rikutud, on tegemist õigusvastase ülesütlemisega ning selline nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine (
lg 1) järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. 4 S. K. on seisukohal, et töölepingu lõpetamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu enne katseaja lõppu ei olnud põhjendatud, hageja täitis korrektselt talle ametijuhendi- ja töölepinguga määratud ülesandeid ja kohustusi. Hageja väitis nii hagiavalduses kui kohtuistungil, et töötamise ajal ei tehtud talle tööülesannete täitmise kohta ühtegi märkust, kolleegid kiitsid teda ja olid tema tööga rahul. Hageja arvab, et kui hageja kaastöötajate seletuskirjades esitatud asjaolud vastavad tegelikkusele, siis oleks pidanud kostja tööandjana seaduse järgimiseks vormistama töötajale vastava hoiatuse. See oleks juhtinud töötaja tähelepanu tema töös esinevatele puudustele ja andnud võimaluse end parandada. Kostja leiab, et S. K. oskused, võimed ja isikuomadused ei vastanud nõuetele, mis on vajalikud kostja juures töötamiseks. Hageja ei olnud nõus täitma töölepingus kokkulepitud tööülesandeid vajaliku hoolsusega ka peale seda, kui sellele eraldi tähelepanu juhiti, vaid vastupidi, kostja poolne tähelepanu juhtimine ja selgitamine tekitas hagejas negatiivset vastureaktsiooni; hageja käitumine, kõneviis ja kasutatavad väljendid ei ole sobivad kostja töökollektiivi, sest tekitasid kaastöötajates ebamugavust ja hirmu. 12.
lg 1 järgi võib tööandja tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Sama paragrahvi 4. lõike järgi ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Katseaja eesmärk on
lg 1 järgi hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Seega tuleb tööandjal töölepingut üles öeldes katseajal ülesütlemist põhjendada ja jälgida, et see ei oleks vastuolus katseaja eesmärgiga (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-169199/37 p 11) 13. Tööleping tuleb üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine (
lg 1 ja 2).
lg 3 kohaselt
lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause) (vt ka Riigikohtu 9. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14, p 11). 14. Kostja esitas
lg 1 alusel hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse 29.08.2019 (tl 14-15) ning toimetas selle hagejale kätte (tl 15). Seega on täidetud TsÜS § 69 lg 1 nõue. 29.08.2019 ülesütlemisavalduses on tööandja põhjendusena toonud, et hageja võimed ja isikuomadused ei vasta tasemele, mis on vajalikud töölepingus kokku lepitud töö (puhastusteenindaja töö) tegemiseks (töötaja täidab tihti lohakalt või poolikult talle vanempuhastusteenindaja poolt antud tööülesandeid ning tihti vaidlustab vanempuhastusteenindaja poolt antud töökorraldusi). Hageja pealetükkiv käitumine häirib kaastöötajaid. Kuna töösuhe hagejaga lõppes töösuhte lõpetamisest teatamise päeval ehk 29.08.2019.a., on tööandja maksnud hagejale etteteatamistähtaja rikkumise eest hüvitise. Seega täidetud
Eeltoodut arvestades on töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud (ülesütlemine vastab
5 15. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli
lg 1 järgi alus hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda (materiaalsete eelduste tuvastamine). 15.1 Töölepingu ülesütlemisel katseajal (enne katseaja lõppu) peab tööandja ülesütlemisel põhjendama, miks töötaja ei sobi katseajal tehtud töö tulemuste põhjal kokkulepitud tööd tegema. Töölepingu ülesütlemise põhjuseks katseajal saab olla vaid katseaja eesmärgi mittetäitmine, st et töötaja tervis, teadmised, oskused ja isikuomadused ei vastanud nõutavale tasemele. Vaidluse korral peab töötaja mittevastavust tõendama tööandja. Isikuomaduste all tuleb mõelda neid isikuomadusi, mille olemasolu on vastavalt ametikohal töötamiseks hädavajalik. Kui töötajale saab ette heita töökohustuste rikkumist või täitmata jätmist, on lõpetamise alus
lg 1 p 3 (vt ka Riigikohtu 11.06.2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14) 15.2 Hageja leiab, et kostja tööandjana oleks pidanud hageja töökohustuste rikkumise puhul seaduse järgimiseks tegema töötajale hoiatused, mis oleks juhtinud töötaja tähelepanu tema töös esinevatele puudustele ning andnud võimaluse oma käitumist parandada. Kohus sellega ei nõustu.
ei sätesta, et töölepingu katseajal lõpetamisele peab eelnema töötaja hoiatamine. Tulenevalt
lg 3 võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Katseaeg annab tööandjale kaalutlusõiguse hinnata katseajal oleva töötaja võimekuse ja suutlikkuse vastavust tööandja huvile (st kas töötja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema). Katseajal olev töötaja ei saa tingimusteta eeldada oma õigust jätkata töötamist alalisel töökohal, vaid see võimalus tagatakse talle katseaja positiivse tulemuse korral (st juhul kui töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale tasemele) (vt Riigikohtu 01.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-9199 p 11) Töötaja vastavuse hindamine on tööandja pädevuses. Osapooltel on võimalus jõuda katseajal selgusele, kas selline suhe vastab nende tahtele või mitte. Töötaja enda subjektiivne arvamus oma töökohustuste heast täitmisest või selle täitmise ettekujutamisest ei pruugi igal juhul olla vastavuses konkreetse tööandja eesmärkide ja huvidega. Hageja väide, et töötamise ajal tema suhtes kellegi pretensioone ei olnud, ei vasta tegelikkusele. Vanempuhastusteenindaja J. N. märgib 17.08.2019 seletuskirjas (tl 34), et S. K. ei reageeri tööalastele juhistele ja soovitustele, keeldub koristamast ettenähtut rongi, kasutab ebaviisakaid väljendeid. Puhastusteenindaja A. P. kirjeldab oma seletuskirjas hageja ärrituvust märkustele ja vanempuhastusteenindaja suhtes pealetükkivat ning verbaalselt agressiivset käitumist (tl 36). Kostja esindajad kirjeldasid kohtuistungil töökeskkonna ja sisekliima pingestumist, naistöötajate häirivat ebamugavustunnet ja hirmu (54-55). Hageja tunnistas ise, et ta püüdis käituda viisakalt ja korrektselt, püüdis teha tööd paremini (tl 53). Järelikult tema tähelepanu puudustele siiski juhiti. Kohus möönab, et ajavahemik, mil töötaja sai oma sobivust näidata, oli suhteliselt lühike, so alla poole katseaja kestusest, kuid eeltoodu ei välista tööandja õigust /võimalust öelda töötajaga sõlmitud tööleping üles kui tööandja jaoks on ilmne, et katseaeg oma eesmärki ei täida ning koostöö jätkamine võimalik ei ole. 6 Kohus on seisukohal, et hageja arvamus nagu ei oleks talle antud võimalust oma sobivust ametikohale näidata ja vajadusel vajakajäämisi kõrvaldada, on alusetu. Ülesütlemisavalduses toodud põhjused töösuhte lõpetamiseks, kostja töötajate seletuskirjad ning poole kohtuistungil antud selgitused kogumis iseloomustavad töötaja suhtumist tööandja juhistele, suunistele, tähelepanekutele (kas ja kuivõrd töötaja tööandjalt saadud tagasisidet oluliseks peab, sellele reageerib ning oma tegevuses arvestab), tema käitumisprobleeme, vajakajäämisi koostöövalmiduse osas ning omavad seega tähendust hindamaks, kas töötaja isikuomadused ja oskused vastavad tööandja nõutud tasemele. 16. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja ei ole piisavalt oma järeldust hageja katseaja negatiivse tulemuse kohta põhjendanud ja tõendanud. Kostja on välja toonud, kirjeldanud ja tõendanud asjaolusid, mis kogumis viisid otsuseni töösuhe üles öelda enne katseaja lõppu katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu (tl 14-15, 2730, 34-37, 53-55, 75-76). Olukorras, kus töötaja käitumine /reaktsioon annab mõista, et ta ei pea vajalikuks reageerida vanema juhi, vanempuhastusteenindaja kõigile tähelepanekutele /juhistele, vaid teeb seda valikuliselt oma äranägemise järgi, kaastöötajad tunnevad hageja käitumise tõttu end ebaturvaliselt, on kohtu hinnangul põhjendatud kostja järeldus, et töötaja (hageja) tööülesannete täitmine, tööstiil- ja harjumused ning isikuomadused ei võimalda teha tööd kostja nõutud tasemel. Väljakujunenud olukorras, kus ilmselgelt töötaja ja tööandja omavaheline koostöö ei toimi, omavahelist usaldust ei ole, on kohtu hinnangul tööandjal piisav põhjus töölepingu ülesütelmiseks katseajal. Juhul kui töötaja isikust või tema käitumisest tulenevalt on töösuhtes tekkinud olukord, kus nii tööandja kui ka töötaja huve järgides ei ole võimalik eeldada töösuhte jätkamist, on tegemist mõjuva põhjusega, mille alusel tekib tööandjal õigus tööleping üles öelda. 17. Hageja nõue kostja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks
lg 2 alusel ja hüvitise väljamõistmiseks
MS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja esindaja(d) ei ole menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlust esitanud, mistõttu loeb kohus, et kostjal menetluskulu ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.