- § 25 lg 2, § 121 - § 22 lg 2 ja § 203 - § 22 lg 2 järgi ning
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti Garri Graubergile liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 18.01.2012 karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 18.01.2012. Riigikohtu 06.06.2014 otsusega nr 3-1-1-28-14 mõisteti Garri Grauberg
- § 22 lg 2 järgi õigeks ja kriminaalasi saadeti Tartu Ringkonnakohtule uue liitkaristuse mõistmiseks. Tartu Ringkonnakohtu 02.09.2014 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 10.05.2013 otsus Garri Graubergile mõistetud karistuse osas
lg 2 ja § 64 lg 1 järgi ning tehti tühistatud osas uus otsus, millega
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti Garri Graubergile liitkaristuseks
- § 22 lg 2 ja
– 1 § 25 lg 2 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, moodustati liitkaristus Pärnu Maakohtu 04.03.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-17334 mõistetud liitkaristusega 8 aastat 2 kuud 6 päeva vangistust ning Garri Graubergi liitkaristuseks mõisteti 10 aastat 2 kuud 6 päeva vangistust, millest loeti kantuks Pärnu Maakohtu 04.03.2013 otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 4 kuud 26 päeva vangistust ning Garri Graubergi ärakantavaks liitkaristuseks mõisteti 9 aastat 9 kuud 10 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 18.01.2012. Viru Maakohtu 25.09.2018 määrusega vabastati Garri Grauberg temale Tartu Ringkonnakohtu 02.09.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.
lg 5, § 78 p 2 alusel määrati talle katseaeg kuni 28.10.2021 ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Käitumiskontrolli ajal kohustati Garri Graubergi järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
Kohtumäärus jõustus 11.10.
Juhtumi sisu: Garri Grauberg sõimas ja ähvardas avalikus kohas H R, millega pani toime avaliku korra rikkumise. Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Garri Grauberg vabastati enne tähtaegselt temale mõistetud karistuse kandmisest, kohus leidis tol hetkel, et antud juhul oleks vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Mistõttu kohus leidis, et isiku saab vabastada, kui tema üle toimub järelevalve. Antud tingimused ja isiku olukord ei ole muutunud. Garri Grauberg on varasemalt korduvalt toime pannud kriminaalkuritegusid, seda ka kriminaalhooldusalusena kui ka vangistuses. Üksnes eeltoodud asjaolu, et Garri Grauberg ei ole suutnud mh kõige kontrollitumas keskkonnas, s.o vangistuses viibides, eemale hoida kuritegevusest, viitab tema hoiakutele ja ohtlikkusele. Samuti asjaolu, et isik on kriminaalhoolduse all varasemalt sooritanud uue kuriteo, peaks olema piisavalt mõjuv põhjus selleks, et temalt ei võetaks maha käitumiskontrolli nõudeid. Garri Grauberg kandis karistust Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas (s.o osakond, kus paiknevad Eesti vanglateenistuse kõige ohtlikumad kinnipeetavad), on ilmselgelt sedavõrd ohtlikud, et nende üle peab olema nii vanglas kui ka väljaspool vanglat kõige mõjusam ja vahetum järelevalve teostamise võimalus. Sidemed kuritegelike ühenduste ja organiseeritud kuritegevusega on otsene oht Eesti Vabariigi kui ka selles viibivate isikute julgeolekule ja tervisele. Samuti arvestab ametnik hinnangu andmisel kriminaalhooldusel koostatud riskihindamise tulemusi, mille põhjal on isik kõrgohtlik avalikkusele, ohustatud võivad olla 3 isikud, kellega tekib konflikt, samuti ühiskond laiemalt, majandusliku kasu/tulu saamiseks. Oht võib seisneda vägivalla kasutamises ning kuritegelikku ühendusse kuulumises, arvestades isiku varasemaid tutvusi. Kohtuistung 18.12.2019 toimunud kohtuistungil avaldas Garri Grauberg, et vabanemine on väga hästi sujunud. Sõbrad ja kasuvanemad on teda aidanud. Ta sai tööle, ülemus on arvestanud siiani tema kriminaalhooldusega, kuid see on keeruline, kuna töö on xxxx. Poeg elab tema juures ning ta remondib korterit vaikselt. Täna sai teada, et tema kohta on väärtegu algatatud. Selgitab, et sõitis parklasse, üks auto parkis teise auto ette. Ta küsis juhilt, et mida ta teeb ja juht hakkas teda solvama ning lubas politseisse helistada. Inimesed olid kõrval ja nägid kõike pealt. Kohustused segavad elu. Kriminaalhooldaja selgitab, et kaks väärtegu on LS alusel 28.05. ja 19.07. toime pandud ning mõlemad rahatrahvid on tasutud. Viimane väärtegu algatati 05.12. ja juhtumi sisu on, et Grauberg ähvardas ja sõimas avalikus kohas kannatanut, millega pani toime avaliku korra raske rikkumise
262 lg 2 järgi. Kontrollnõudeid ja kohustusi ta ei ole rikkunud, ta on neid täitnud, aga samas ei ole ka ühtegi erakorralist asjaolu, et miks peaks teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastama. Ta ei loe ka välja seda, et tööandja ei jätkaks temaga töösuhet või ei saaks temaga edaspidi arvestada. Kriminaalhooldaja hetkel ei näe, et isiku võiks vabastada kõikidest kohustustest. Selgitab, et registreerimine tuleb riskihindamise kohta, Grauberg peab neli korda kuus käima registreerimisel, kuid ta on isikule vastu tulnud ja lubanud käia nädalas 2 korda, selle asemel et käia kord nädalas, peaasi, et neli korda kuus tuleks täis. Kohtumääruse põhjendused Kohus, vaadanud läbi erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalid ning kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et Garri Grauberg tuleb jätta kontrollnõuete ja kohustuste täitmisest vabastamata. KrMS § 427 lg 1 tulenevalt
lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7, § 77 lõike 31 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
lg 6 kohaselt kui süüdlane on katseajal vähemalt kuue kuu jooksul järginud käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 alusel määratud kontrollnõudeid ja täitnud talle pandud kohustusi, võib kohus vabastada süüdlase edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste täitmisest. Sellisel juhul säilib süüdlasel katseaja lõpuni kohustus hoiduda uue kuriteo toimepanemisest. Kohus rõhutab, et käitumiskontrolli edasise kestmise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada süüdlase varasemat elukäiku, tema käitumist senise katseaja jooksul tervikuna ning muid asjaolusid, millel on tähtsust katseajal süüdlase üle teostatava järelevalve intensiivsuse üle otsustamisel. Olulised on ka asjaolusid, millistel on kuritegu toime pandud, kuriteo raskus ning isikut iseloomustavaid andmed. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Garri Graubergi vabastamine edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud 4 kohustuste täitmisest. Vaatamata sellele, et Garri Graubergi senine katseaeg on kulgenud eesmärgipäraselt, kontrollnõudeid ja kohustusi on ta täitnud nõuetekohaselt ning rikkumised puuduvad, leiab kohus, et Garri Graubergi suhtes edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste täitmisest vabastamine on käesoleval ajal ennatlik. Käitumiskontrolli ulatumine kogu katseaja kestusele ei ole vajalik eelkõige sellise süüdlase puhul, kelle käitumine katseaja jooksul on olnud eeskujulik, kes on punktuaalselt järginud kontrollnõudeid ja täitnud kõik talle pandud kohustused ning kelle puhul kohtul kujuneb seetõttu veendumus, et tema edasiseks mõjutamiseks pole kriminaalhooldus tarvilik. Garri Graubergi puhul kohtul sellist veendumust kujunenud ei ole. Tema katseaeg algas vanglast vabanemisest, st 11.10.2018. Kuigi kontrollnõudeid ja kohustusi on ta täitnud erakorralise ettekande ja kriminaalhooldaja avaldatu kohaselt nõuetekohaselt ning rikkumised puuduvad, on teda selle aja jooksul karistusregistri andmete kohaselt kahel korral väärteokorras karistatud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Kuigi rahatrahvid on isiku poolt tasutud, on tegemist kehtivate väärteokaristustega ning teod on toime pandud vähem kui aasta katseaja algusest arvates. Seega, kuigi isiku kriminaalhooldus on kulgenud igati positiivselt, ei saa jätta tähelepanuta, et ta on pannud toime süütegusid. Kuivõrd isikul on käitumiskontrolli lõpuni jäänud veel küllaltki pikk aeg, s.o üle 9 kuu, on kohtu hinnangul tema vabastamine käitumiskontrolli nõuetest käesoleval ajal ennatlik. Ka kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis takistaksid tal edaspidi tööl käia selliselt, nagu ta seda siiani teinud on. Kohus jaatab, et selline kahe riigi vaheline sõitmine tööle ja kriminaalhooldaja juurde on ebamugav ja ajaliselt tülikas, kuid kontrollnõuete kohaldamine katseajal oli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise eelduseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Garri Graubergi temale Viru Maakohtu 25.09.2018 määrusega nr 1-12-6569 määratud kontrollnõuete ja lisakohustuste täitmisest vabastamata. Kohus tugines eeltoodule ja juhindus KrMS § 427 lg-st 1 ja
(digitaalselt allkirjastatud) Kristel Vedro kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.