Obsah (5)

§ 24§ 202§ 173§ 385§ 408

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 9. september 2019, Võru Kohtunik Erkki Hirsnik Istungisekretär Kristel Toots Kriminaalasja number 1-18-3535 Kriminaalasi

) § 202 lg 6 alusel menetluse.

1. Prokuratuuri taotlus rahuldada. Edasikaebe kord Määrus ei ole vaidlustatav. PÕHIOSA Süüdistus 1
2. Lõuna Ringkonnaprokuratuur saatis
3. aprillil 2018 Tartu Maakohtusse kriminaalasja X i süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi. Tartu Maakohtu
4. augusti 2018 määrusega saadeti asi Harju Maakohtusse. Harju Maakohtu
5. novembri 2018 taotlusega paluti Riigikohtu esimehel jagada asi uuesti Tartu Maakohtu menetlusse. Riigikohtu esimehe
6. detsembri 2018 määrusega saadeti asi

§ 24lg 2 alusel süüdistatava ja tunnistajate enamuse asukoha järgi lahendamiseks Tartu Maakohtule. 2. X süüdistatakse Kar

S § 3891 lg 1 järgi maksuhaldurile valeandmete esitamises maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise ja tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega X varjas maksu- ja kinnipidamiskohustust ning suurendas alusetult tagastusnõuet enam kui suurele kahjule vastavale summale. Täpsemalt tegi X seda järgmiselt. 3. OÜ E. L. (registrikood XXX) on äriregistris registreeritud 29.09.1997.a. Alates 12.12.2011 kuni 21.12.2015 oli OÜ E. L. juhatuse liige X . Samuti oli ta kuni 15.11.2014 OÜ E. L. osanik. Äriühingu juriidiline aadress alates 07.02.2008 kuni 05.10.2015 oli XXX Tartu ja tegutsemiskoht XXX Valgamaa. 4. OÜ V. on registreeritud äriregistris 16.06.2011 ning alates 21.06.2011 on äriühingu osade omanik X. Samuti ajavahemikul 27.06.2011 kuni 21.12.2015 OÜ V. juhatuse liige. V. OÜ juriidiline aadress ja tegutsemiskoht kattusid OÜ E. L. juriidilise aadressi ja tegutsemiskohaga. OÜ V. põhitegevuseks oli palkmajakarkasside ehitus ning suurimaks koostööpartneriks oli E. L. OÜ. Samas ei nähtu OÜ V. pangakontodelt ega ka käibedeklaratsioonidelt, et OÜ V. teeks kulutusi kaupadele, teenustele ning tööjõule, mis on vajalikud ehitusteenuse osutamiseks. 5. X olles nii E. L. kui ka OÜ V. juhatuse liige vormistas osad OÜ E. L. töötajad OÜ V. töötajateks, kuigi töötasu ja lähetuskulude väljamakseid tegi nendele isikutele OÜ E. L. . OÜ E. L. poolt OÜ-sse V. tööle vormistatud töötajatele tehtud väljamaksed kajastas X OÜ V. tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonel (TSD), samas jättis tahtlikult töötasu väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud ning deklareeritud tulu- ja sotsiaalmaksu maksmata. Sellisteks töötajateks, kelle X vormistas tööle OÜ-sse V., deklareeris töötasu väljamaksed OÜ V. TSD-del, kuid kes said töötasu ja muid väljamakseid OÜ-st E. L. olid süüdistuse perioodil E. V., X , E. P., I. K., M. P., A. R., H. T., M. G., T.S., R. G., A. O., O. T., I.I., R.K., K. L., P. K., K. V., J. J., T. K., A.M., O.P., L.L., V. E., A. P., A. S., U. S., V. P., M.M., A. R., A. R., S. K., M. K., M.G., J. J., J.K., N. O., V.K., A. R., S. T., K. E., I. S., A.M., F. T.. 6. J. M. Johansonil oligi kavatsus teostada oma äritegevust (palkmajade ehitus) näiliselt V. OÜs, kuigi tegelikult oli tegemist E.L.OÜ majandustegevusega, jätta seejuures kogu maksukoormus OÜ V. kanda ning majandustegevusest tekkiv tulu jätta E.L. OÜ-sse. 7. Kriminaalasjas on tuvastatud, et E- L. tegi perioodil jaanuar 2013 kuni juuli 2015 töötasu väljamakseid V. OÜ (registrikood XXX) TSD-del kajastatud isikutele summas 452 241,93 eurot jättes tulu- ja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonidel väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulu- ja sotsiaalmaksu E- L. OÜ TSD-del kajastamata. OÜ E. L. deklareeris valeandmeid, varjates töötajatele tehtud palga väljamakseid kokku 452 241,93 eurot ja tulumaksukohustust kokku 77 321,08 eurot ning sotsiaalmaksukohustust kokku 153 365,48 eurot. 8. Selleks, et E- L. OÜ saaks vähendada oma maksukohustust, jättes tasumata töötasudelt kinnipidamisele ja tasumisele kuuluvad maksud ja maksed ning kajastada V. OÜ arvetel 2 näidatud käibemaksu oma mahaarvatava sisendkäibemaksuna, vormistas X E- L. ja V. OÜ vahelised järgmised lepingud:

1. a)Teenuse osutamise kokkulepe 01.07.2011, milles E- L. OÜ ja V. OÜ lepivad kokku EL. OÜ poolt müüdavate palkmajade või teiste puitkonstruktsioonidena ehitatavate majade tootmise ning selle juurde kuuluvate puitmaterjalide tootmise V. OÜ poolt. 01.07.2011 kokkuleppes on märgitud V. OÜ kohustuseks kasutada tellimuse valmistamisel E- L. OÜ poolt ostetud ja tarnitud materjale ja tooteid (punkt 3.1.2). E- L. OÜ kui teenuse tellija on kokkuleppe kohaselt kohustatud nõuetekohaselt valmistatud tellimused V. OÜ -lt vastu võtma ning nende eest tasuma V. OÜ poolt esitatud arvete alusel (punkt 4.1.1). Iga tellimuse hind ja selle eest tasumise kord lepitakse igakordselt kokku vastavalt tellimuse keerukusele ja mahukusele (punkt 5.1). 01.07.2011 kokkulepe on allkirjastanud teenuse tellija E- L. OÜ esindajana ja teenuse osutaja V. OÜ esindajana X .
2. b)15.01.2013 vormistatud 01.07.2011 teenuse osutamise kokkuleppe lisa, milles täiendatakse teenuse osutamise kokkulepet punktidega 5.3, 5.4 ja 5.5. 15.01.2013 kokkuleppe lisa punkt 5.3 kohaselt: „Vastavalt V. OÜ igakordsele soovile maksab EL. OÜ teenusarveid kolmandate isikute kontodele, millega loetakse V. OÜ teenusarved tasutuks. Need kolmandad isikud on V. OÜ töötajad ja muud isikud. Pooled on teadlikud, et teenusarvete võlgnevuse kohta on vormistatud laen, mistõttu käsitletakse E- L. OÜ poolseid väljamakseid ka laenude tasumistena“. Punkt 5.4 kohaselt: „Pooled on teadlikud ja lepivad kokku, et E- L. OÜ poolt V. OÜ töötajatele tehtud väljamaksed ei muuda neid isikuid E- L. OÜ töötajateks. OÜ V. deklareerib ja tasub endiselt ise oma töötajate riiklikud tööjõumaksud. Pooled on teadlikud, et E- L. OÜ poolsed tasumised V. OÜ töötajate kontodele tulenevad asjaolust, et V. OÜ pangakontod on arestitud, mistõttu puudub ettevõttel võimalus ise töötajatele palgaväljamaksete tegemiseks“. Punkt 5.5 kohaselt: „Pooled lepivad kokku, et väljamaksete osa, mis ületab V. OÜ töötajatele tehtud väljamakseid, makstakse E- L. OÜ poolt otse V. OÜ kontole.“
3. c)31.12.2012.a laenuleping, mille kohaselt laenuvõtja E- L. OÜ võlgneb jooksvate müügiarvete alusel laenuandjale OÜ-le V. 84 433,66 eurot kohustusega laen tagastada hiljemalt 31.12.2015.a. Juhul, kui laenuvõtja kohustused suurenevad jooksvate laenuandja väljastatavate müügiarvete tasumata jätmise tõttu, suureneb automaatselt laenusumma vastavate tasumata arvete summa võrra;
4. d)31.01.2013.a laenulepingu nr XXX, mille kohaselt OÜ V. annab vastastikuse abistamise korras laenu vastavalt E- L. OÜ majanduslikule olukorrale ja vajadustele kuni 100 000 eurot 2013 aastal. Laenuvõtja maksab Laenuandjale Laenu tagasi vastavalt võetud laenusummale või tehakse laenusumma ulatuses tasaarveldust vastavalt omavahelistele nõuetele. 9. 01.07.2011 kokkuleppest ja selle lisast nähtub, et E- L. OÜ ja V. OÜ vahelist raha liikumist ei plaanita. Pooled lepivad kokku, et V. OÜ deklareerib ja tasub endiselt ise oma töötajate tööjõumaksud, samas puuduvad V. OÜ -l selleks rahalised vahendid, sest E- L. OÜ teeb 3 näiliselt arvete osalise tasumise eesmärgil väljamaksed V. OÜ töötajatele, kuid V. OÜ -le endale raha ei laeku. 10. 31.12.2012 ja 31.01.2013 OÜ V. ja OÜ E. L. vahel sõlmitud laenulepingutest nähtub, et OÜ V. ei ole huvitatud tavapärase majandustegevuse käigus saadava tulu kasutamisest oma ettevõtluses ja maksukohustuse täitmisest, vaid annab oma tulud laenuna kasutada OÜ-le E- L. . OÜ V. ainsad tulud laekuvadki OÜ-st E- L. ja ka need tulud annab OÜ V. OÜ E. L. kasutusse. Laenulepingud on vormistatud selleks, et jätta OÜ V. arvete alusel ehitusteenuse eest tasumisele kuuluvad summad OÜ-sse E- L. . 11. Kõik eelnimetatud lepingud on näilised maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 mõttes ja sõlmitud selleks, et jätta muljet äriühingute eraldiseisvast majandustegevusest ja omavaheliste tehingute toimumisest ning eesmärgiga vähendada E- L. OÜ tasumisele kuuluvaid tööjõumakse ning suurendada käibemaksu tagastusnõuet. MKS § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikke tehinguid maksustamisel arvesse. 12. X väljastas OÜ V. nimelt arveid ehitusteenuse osutamise eest OÜ-le E- L. , kuigi tegelikult ehitusteenuse osutamist ei toimunud. Tegelikult teostati tööd E. L. OÜ töövahendite ja materjalidega ning OÜ E. L. töötajatega (kes olid vormistatud OÜ V. töötajateks), kellele OÜ E. L. tegi ka palga väljamakseid. 13. OÜ V. poolt väljastati OÜ-le E- L. järgmised arved näilise ehitusteenuse osutamise eest: 4 14. OÜ V. arvete kajastamise eesmärgiks OÜ E. L. sisendkäibemaksu hulgas oli enammakstud käibemaksu suurendamine summas 105 698,08 eurot ning seeläbi käibemaksu tagastusnõuete tekitamine. 15. Perioodil jaanaur 2013 kuni mai 2015 esitas X läbi OÜ E. L. raamatupidaja OÜ E. L. nimel tagastustaotlused, mille tulemusel maksuhaldur tagastas OÜ E. L. arvelduskontodele XXX; XXX; XXX 93 871,72 eurot ja maksude ümberkandetaotlused teiste maksude katteks ettemaksukonto vabade vahendite arvelt, mille tulemusena maksuhaldur tegi ümberkandeid tulu- ja sotsiaalmaksu tasumise katteks summas 162 900,29 eurot, millest maksu tagastused ja ümberkanded teiste maksude katteks summas 105 698,08 eurot olid alusetud. 16. Tartu Maakohtu 11. veebruari 2019 määrusega anti X kohtu alla. 5 Menetluse lõpetamise taotlus 17. 27. augustil 2019 esitas prokuratuur kohtuistungil taotluse lõpetada

§ 202alusel otstarbekuse kaalutlustel kriminaalmenetlus.

Oma taotlust põhjendas prokurör nii. X süüdistatakse teise astme kuriteos. Kuritegu viidi lõpule juba üle 4 aasta tagasi. X. süü ei ole nii suur, et süüdistatavat on tarvis karistada. X pole varem karistatud. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) pole esitanud avalik õiguslikku kahjunõuet. Riik kasutab kahju sissenõudmiseks haldusõiguslikke meetmeid. Niisiis ei oleks praeguses menetluses kuidagi võimalik X tema tekitatud kahju kätte saada. See asjaolu vähendab ka avalikku huvi. Kuigi maksusumma, mis valeandmete esitamise tõttu laekumata jäi, on üsna arvestatav, on ka Riigikohus leidnud, et avalik huvi aja jooksul väheneb ja mida pikem on teo toimepanemisest möödunud aeg, seda väiksem on avalik huvi menetluse vastu. Seepärast ei ole avalik huvi käesolevas asjas enam suur. Kriminaalmenetluse kulud puuduvad. Kaitsja kinnitusel on X nõus võtma endale

§ 202lg 2 p 2 nimetatud kohustuse ja maksma riigituludesse 25 000 eurot.

See kohustus tuleks täita 6 kuu jooksul kohtumääruse tegemisest.

1. Ka kaitsja palus kohtul menetlus lõpetada ja asetada X V. 25 000 euro maksmise kohustus.
2. X kinnitas, et ta on menetluse lõpetamisega päri. Ta pani talle ette heidetavad teod toime, sest tal oli majanduslikult keeruline olukord, ent soovis ikkagi töötajatele palka maksta. Ta võtab laenu ja maksab 25 000 eurot ära. Kohtu seisukoht
3. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks tuleb rahuldada ja seda järgmistel põhjustel. 21.

§ 202

lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Niisiis eeldab menetluse lõpetamine järgmisi aluseid: 1) teise astme kuritegu, 2) süüdistatava nõusolek, 3) süü väiksus, 4) avaliku menetlushuvi puudumine, 5) kahju heastamine ja 6) kriminaalmenetluse kulude hüvitamine. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kõik need eeldused on täidetud.

1. X kahtlustatakse KarS § 3891 lg 1 järgi. See norm on tulenevalt oma sanktsioonist ja KarS § 4 lg-st 3 teise astme kuritegu. Lühidalt kokku võtvalt pani X toime sellise teo.
2. Esiteks esitas E- L. OÜ raamatupidaja X korraldusel terve hulga TMS-e. Neis kõigis väideti, et E- L. OÜ ei maksnud kellelegi mingit palka. Tegelikult maksis aga E- L. OÜ oma töötajatele 452 241,93 eurot. Need töötajad olid küll vormistatud OÜ V. töötajatena, aga tegelikult olid nad E- L. OÜ töötajad. Töötajate vormistamine OÜ V. nimele toimus seepärast, et riik ei hakkaks E- L. OÜ-lt nõudma palgalt maksude tasumist. Selle 452 241,93 eurose netopalga pealt oleks pidanud maksma 230 686,56 eurot makse (153 365,48 eurot sotsiaalmaksu ja 77 321,08 eurot tulumaksu).
3. Teiseks esitas E- L. OÜ raamatupidaja X korraldusel terve hulga käibedeklaratsioone. Neis kõigis väideti, et E- L. OÜ ostis OÜ-lt V. ehitusteenust, mille eest ta tasus nii teenuse hinna 6 kui ka käibemaksu (viimast kokku 105 698,08 eurot). Tegelikult E- L. OÜ OÜ-lt V. midagi ei ostnud. Ostmist oli vaja näidata seepärast, et E- L. OÜ-l tekiks riigi vastu 105 698,08 eurone nõue käibemaksu tasumise tõttu.
4. Kohus leiab, et ülal kirjeldatud tegu on kvalifitseeritud õigesti KarS § 3891 lg 1 järgi. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid pole.
5. X on menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamisega nõus.
6. X süü ei ole väike: tegu leidis aset küllaltki pika ajavahemiku kestel ja varjati võrdlemisi suuri maksusummasid. Samas ei eelda menetluse lõpetamine

§ 202järgi seda, et süü oleks väike, vaid seda, et ta ei oleks suur.

Kohtu hinnangul saabki leida, et suureks süüd pidada ei saa. Esiteks oleks võimalik petta riiki märksa suuremate summade osas. Teiseks vähendab X teo ebaõigust süüdistatava motiiv. Ta soovis jätkata oma toimivat äritegevust ja pidas seda võimalikuks vaid nii, et tasub vähemalt mõnda aega oma töötajatele palka makse tasumata. Seega ei olnud tegemist olukorraga, kus kusagil mingit äritegevust ei toimunud ja deklaratsioonide esitamise ainus mõte oli avaliku raha arvelt rikastumine.

1. Samuti puudub kohtu hinnangul avalik huvi menetluse jätkamiseks. Esiteks on oluline see, et teost on möödunud juba mitu aastat. Teiseks peab võtma arvesse tõsiasja, et riik ei nõua praeguse menetluse raames X välja tasumata makse. Ka pisendab avalikku huvi tõsiasi, et X pannakse kohustus tasuda 25 000 eurot (vt käesoleva määruse põhiosa p 31) (kui X endale sellist kohustust võtnud ei oleks, oleks vaevalt et saanud avaliku menetlushuvi puudumisest kõneleda). Kindlasti peab arvesse võtma sedagi, et X ei ole kunagi muid kuritegusid toime pannud.
2. Tõsiasi, et X pole makse ära maksnud, ei tähenda seda, et täidetud pole nõue, mille järgi eeldab menetluse lõpetamine kahju heastamist. Seda jällegi seepärast, et praeguses asjas ei ole riik X kahjuhüvitist nõudnud.
3. Kriminaalmenetluse kulusid asjas ei ole. Tõsi, kohtuistungil osales norra keele tõlk, kes esitas kohtule tõlkearve. Samas sätestab

§ 173lg 4, et lisakulud jäävad selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Et tõlgi tellis kohus, tekivad tõlkega seotud kulud riigil ehk need kulud peavad jääma riigi kanda. Samasugusele seisukohale on asutud ka õiguskirjanduses (Sarv –

. Kommentaar, § 177/1). 31. Eeltoodust nähtuvalt on menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise alused täidetud. Siiski tuleb silmas pidada ka seda, et

§ 202

lg 2 p 2 alt 1 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamise korral prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna viimasele kohustuse maksta kindel summa riigituludesse. Praegu taotleski prokurör, et süüdistatav tasuks 25 000 eurot. Kohtu hinnangul on lisakohustuse panemine süüdistatavale

§ 202

lg 2 p 2 alt 1 alusel põhjendatud eeskätt siis, kui süüdistatava süü ei ole minimaalne. Nagu käesoleva määruse põhiosa p 27 alguses märgitud, ei ole X süü väike. Seetõttu tuleb leida, et X raha maksmise kohustuse panemine on igati põhjendatud. 25 000 eurot on küllaltki suur summa, aga arvestada tuleb seda, et varjatud maksusummad olid kordades suuremad. Seetõttu ei saa 25 000 eurot pidada ebaproportsionaalselt koormavaks kohustuseks ja X peab selle tasuma. Seda tuleb teha 6 kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. 32. Eeltoodut arvestades lõpetab kohus

§ 202lg 1 alusel kriminaalmenetluse.

Prokuratuuri taotlus tuleb rahuldada. 7 33.

§ 385

p 10 kohaselt ei ole võimalik käesolevat määrust vaidlustada, mistõttu jõustub ta tegemisel (

§ 408lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ 8