Kohus peab mõistlikuks ja otstarbekaks määrata likvideerijaks enda leitud isiku. Vastavalt
lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. ÄS § 206 lg 1 II lause kohaselt ei või likvideerijaks olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 kohaselt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis.
lg 2 järgi võib kohus likvideerijaks nimetada muu hulgas pankrotihalduri.
Likvideerijaks tuleb määrata Einar Vallandi, kes on andnud ka vastava nõusoleku. Einar Vallandi tegutseb pankrotihaldurina ja on kohtu hinnangul erapooletu ja sõltumatu ning võimeline likvideerija ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Avaldaja ja osaühing Sanlind ei ole Einar Vallandi likvideerijaks määramisele vastuväiteid esitanud. Avaldaja on tasunud likvideerija tasu ja kulude ettemaksu 700 eurot.
lg 1 näeb ette, et likvideerija võib nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Kui isik ei jõua selles juriidilise isikuga kokkuleppele, määrab kohus tasu ja hüvitatavad kulutused avalduse alusel määrusega. 12.
Seetõttu on likvideerijal aruandluskohustus kohtu ees. 13.
lg 6, § 173 lg-te 1, 4 alusel tuleb menetluskulud jaotada järgmiselt: osaühing Sanlind menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud puudutatud isiku kanda. Osaühing Sanlind menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu. Asi ei olnud mahukas ega õiguslikult keeruline ning menetlus toimus ühtlasi ka osaühingu Sanlind kui puudutatud isiku osaniku huvides. Sellistel asjaoludel ei pea kohus õiglaseks jätta osaühing Sanlind menetluskulusid (eelkõige lepingulise esindaja kulu) teiste menetlusosaliste kanda. 14.
lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Tsiviilasja materjalidest lähtudes tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista riigilõiv 50 eurot. 15.
lg 1 alusel määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest puudutatud isikule. Kuna senini puudutatud isikul seaduslik esindaja puudus, tuleb määruse kättetoimetamisega kohtu määratud isikule lugeda määrus kätte toimetatuks ka puudutatud isikule (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve, I. Järvekülg jt. Tallinn 2018, lk 828). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.