Obsah (5)

§ 59§ 41§ 108§ 109§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 26. september 2019, Tartu 3-18-502 Haldusas

§ 59

lg 1) ja tõendite esitamata jätmisel tuleb asjaolu hinnata vastustaja kahjuks (

§ 59lg 4).

1. Vastustaja väitel oli kaebaja arvestuslik tööaeg kummagi hooldatava kohta neli tundi päevas. Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud ning tema pöördumised (tl 56, 57) vastustajale kaudselt kinnitavad sellist tööaja arvestust. Seetõttu lähtub ringkonnakohus sellest, et vähemalt 8 tundi ületavas osas ei olnud kaebaja igapäevane viibimine kambris nr K302 soetud tööülesannete täitmisega. 4
2. Ekslik on vastustaja seiskoht, et eeltoodu ei kehti
3. augusti 2017 kohta, kuna eluosakond lukustati alles kell 13.
4. Ka sellel päeval viibis kaebaja kambris kuni kella kaheksani õhtul. Seega isegi juhul, kui kaebaja ei oleks 8.30 ja 13.00 vahelisel ajal üldse tegelenud tööülesannete täitmisega, ületaks
5. augustil 2017 kambris nr K302 viibitud aeg kaebaja tööaja. Hoolduse olemusest tulenevalt ei ole aga eluliselt usutav, et kaebaja enne eluosakonna sulgemist ei oleks üldse tööülesannetega tegelenud. Seetõttu loeb ringkonnakohus tõendatuks, et ka
6. augustil 2017 viibis kaebaja kambris K302 kauem kui see oli vajalik tööülesannete täitmiseks, s.h viibis kaebaja kambris katkematult kella 13.00 kuni 20.
8. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) §-st 11 toimub kinnipeetava paigutamine vanglasse täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi, kusjuures kinnipeetav paigutatakse kambrisse (kinnises vanglas) või tuppa (avavanglas). Kaebaja oli paigutatud kinnisesse vanglasse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister vangla sisekorraeeskirjas (VangS § 45 lg 1). VskE § 7 lg 1 järgi kuuluvad kambri sisustusse: 1) ühe- või kahekordsed voodid; 2) isiklike asjade hoiukoht; 3) laud; 4) istekoht igale kinnipeetavale; 5) võimaluse korral valjuhääldi; 6) riidenagi; 7) võimaluse korral pesemiskoht; 8) võimaluse korral WC. Kambris viibides on kinnipeetaval õigus kasutada kambris sisustust ja isiklikke asju, mille hoidmine kambris on lubatud (VangS § 15, VskE § 57). Nimetatud õigust ei ole kinnipeetaval tööülesannete täitmise ajal (VangS § 39 lg 1). Kuna pooltel ei ole vaidlust, et kaebaja arvestuslik tööaeg oli neli tundi kinnipeetava kohta ja selles järgi maksti kaebajale ka tasu, siis hõlmab töötamise kohustus 8 tundi päevas.
9. Kaebaja väitel rikuti tema õigusi kambris nr K302 hoidmisel sellega, et tal puudus võimalus kasutada isiklikke asju, kamber on sisustatud kahele kinnipeetavale, mistõttu puudus tal voodi ja istekoht, kambri suurust ja sisustust arvestades puudus piisav võimalus liikumiseks ning ventilatsioon oli puudulik. Halduskohus on otsuses leidnud, et kaebaja väited puuduliku ventilatsiooni ja istekoha puudumise kohta ei ole tõendatud. Apellatsioonkaebuses ega vastuses Viru Vangla apellatsioonkaebusele ei ole kaebaja halduskohtu otsust selles osas vaidlustanud. Seetõttu ringkonnakohus neid kaebaja väiteid siinkohal enam ei kontrolli ning lähtub halduskohtu seisukohast.
10. Kaebaja väited on asjakohased igapäevaselt nelja tunni osas, s.o selle osa kohta päevast, mil kaebaja siiski viibis kambris K302, kuid mis ei olnud hõlmatud töökohustusega. Tuleb möönda, et selle aja jooksul oli kaebaja tõepoolest ilma jäetud võimalusest kasutada isiklikke asju või voodit, ilma, et selleks oleks esinenud õiguslik alus või selge põhjus. Kaebaja liikumisvõimalus kambris K302 võis samuti olla piiratum võrreldes kaebaja enda elukambri võimalustega. Arvestuslik põrandapind kolme kinnipeetava viibimisel kambris K302 ületas VskE § 6 lg-s 6 sätestatud miinimummäära. Samas oli liikumine kambris täiendavalt takistatud kambris paiknevate ühekordsete voodite ja ratastoolide tõttu. Olukorras, kus arvestusliku põrandapinna miinimumnõue oli täidetud, ei saa sellest aga järeldada, et kaebaja õigusi oleks sellega rikutud. Ka kaebaja enda väitel oli kambris liikumine siiski võimalik. Kaebaja väidetud kambrisisustuse tavapäraseid mõõtmeid arvestades ei saanud need katta oluliselt enam kui ca poole kambri põrandapinnast. Kuna vaidlusalune kamber on tavapärasest suurem, siis jäi kambris liikumiseks vabaks Viru Vangla tavapäraste kahekohaliste kambritega võrreldav pind. Seetõttu ei ole kaebaja õigust piisavale isiklikule ruumile rikutud.
11. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebaja hoidmine kambris nr K302 ajavahemikul
12. kuni
13. augustini igapäevaselt 8 tundi ületavas osas oli õigusvastane. Samas ei rikutud sellega kaebaja õigusi sedavõrd intensiivselt, et sellel oleks inimväärikuse alandamise kvaliteet. Ringkonnakohus peab siinjuures oluliseks, et kuigi kaebaja ei viibinud oma elukambris, oli tal siiski võimalus kasutada VskE § 7 lg 1 kohaselt kambri kohustuslikku sisustust 5 olulises osas. Kaebaja jaoks puudus eelkõige isiklike asjade kasutamise võimalus ja voodi kasutamise võimalus. Nende puudumine võis tekitada küll mõningast ebamugavust, kuid see toimus mitte rohkem kui nelja tunni jooksul päevas, mistõttu ei olnud riive intensiivsus suur. Kaebajale oli tagatud tema põhivajaduste rahuldamine ning õhtusel ajal ka võimalus isiklike asjade ja voodi kasutamiseks. Seejuures ei ole kaebaja selgitanud, millised olid need isiklikud esemed mille kasutamiseks oli tal tungiv vajadus, mille puudumine päeva jooksul sai talle kannatusi põhjustada. Kokkuvõttes ei kaldutud vaidlusalusel ajal kaebaja kambris nr K302 hoidmisega oluliselt kõrvale vangla tavapärasest kinnipidamisrežiimist ega põhjustatud sellega kaebajale enam kannatusi kui tavapäraselt kaasneb vanglas kinnipidamisega.
14. Nendel asjaoludel puudub alus kaebuse osaliseks rahuldamiseks, s.o kohtuotsuse resolutsioonis vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks.

§ 41

lg 5 järgi võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse, kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud. Käesoleval juhul ei ole aga täidetud seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks. Tulenevalt riigivastutuse seaduse § 9 lg-st 1 võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et vastustaja tegevusega kaebaja inimväärikust ei alandatud ning tuvastatud ei ole ka ühegi muu sättes nimetatud õigushüve rikkumine vastustaja poolt. Seetõttu ei saa kohus käesoleval rahuldada hüvitamiskaebust osaliselt ega tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasust otsuse resolutsiooni. 25. Kaebaja apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et kaebajale tuleb kambris K302 viibitud aja eest maksta täiendavat töötasu arvestades tegelikult hooldatavate kambris viibitud aega, ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased ja ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. 26. Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus Viru Vangla apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 27.

§ 108lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, siis tulenevalt

§ 109lg 1 ls-st 3 kaebajalt vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kaebaja oli halduskohtu ja ringkonnakohtus menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud.

§ 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebaja riigilõiv Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 6