3-19-1350/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene

1. detsember 2019, Tartu Haldusasi Vladimir Fartõgini kaebus Tartu Vangla vastu Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
2. juuli
3. a määrus Vladimir Fartõgini määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Vladimir Fartõgin Vastustaja Tartu Vangla 3-19-1350 RESOLUTSIOON
4. Rahuldada Vladimir Fartõgini määruskaebus osaliselt.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu
6. juuli
7. a määrus osas, milles halduskohus tagastas Vladimir Fartõgini esitatud kohustamisnõude ning saata asi vastavas osas halduskohtule menetluse jätkamiseks.
8. Muus osas jätta määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Vladimir Fartõgin esitas
10. juunil 2019 Tartu Vanglale taotluse tema ümberpaigutamiseks kinnisest vanglast avavanglasse. Tartu Vangla jättis
11. juuni
12. a otsusega nr 6-24/3464-2 V. Fartõgini taotluse rahuldamata, viidates sellele, et kinnipeetavale on
13. aprillil 2018 koostatud ja kinnitatud individuaalses täitmiskavas (ITK) märgitud avavanglasse paigutamise kuupäevaks
14. aprill
15. Avavanglasse paigutamise menetlust alustatakse nimetatud kuupäeval juhul, kui ITK-s planeeritud tegevused on täidetud ning karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui 18 kuud.
16. V. Fartõgin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus, et talle hüvitatakse kohtu äranägemisel kahju, mis tekkis seetõttu, et teda ei paigutatud avavanglasse. Ka soovis kaebaja, et Tartu Vanglat kohustataks teda avavanglasse ümber paigutama.
17. Tartu Halduskohus tagastas
18. juuli
19. a määrusega V. Fartõgini kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Määruses märkis halduskohus järgnevat. 1 3.
20. Kaebaja eesmärk on saada avavanglasse. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja ei ole vanglale esitanud vaiet, milles ta oleks vaidlustanud tema avavanglasse paigutamisest keeldumist. Järelikult ei ole kaebaja nõuetekohast kohustuslikku kohtueelset menetlust kohustamisnõude osas läbinud. 3.
21. Ka hüvitamiskaebuse korral peab kinnipeetav lähtudes VangS § 11 lg-st 8 esitama riigivastutuse seaduses sätestatud korras taotluse vanglale ning vangla peab taotluse kas tagastama, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätma. Kaebaja ei ole vanglalt taotlenud kahju hüvitamist seoses avavanglasse paigutamisest keeldumisega, mistõttu on kahju hüvitamise nõude esitamise eeldus täitmata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
22. V. Fartõgin esitas hiljem täiendatud määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
23. juuli
24. a määruse tühistada. Otsuses, millega vangla keeldus kaebajat avavanglasse ümber paigutamast, ei olnud vangla vaidlustamisviidet märkinud. Kui praegusel juhul kaebus tagastada, tähendab see põhjendamatut kohtumenetluse venimist. Vangla rikkus haldusmenetluses kehtivaid põhimõtteid, kuid halduskohus ei pidanud seda isegi rikkumiseks. Vajadusel peab kohus ennistama kaebuse esitamise tähtaja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ning saata asi kohustamisnõude osas halduskohtule menetluse jätkamiseks.
26. Halduskohus tagastas kaebaja kahju hüvitamise ja kohustamisnõuded põhjusel, et kaebaja ei olnud läbinud nõuetekohast kohustuslikku kohtueelset menetlust.
27. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule
28. juulil 2019, paludes kahju hüvitamist, mis tekkis seetõttu, et vangla keeldus teda avavanglasse ümber paigutamast ning esitades ka kohustamisnõude, mille sisuks on vangla kohustamine paigutada kaebaja ümber avavanglasse.
29. Halduskohus tagastas kaebuse
30. juuli
31. a määrusega ning tolleks hetkeks ei olnud kaebaja tõepoolest vanglale esitanud vaiet avavanglasse paigutamisest keeldumise peale või taotlust kahju hüvitamiseks põhjusel, et teda avavanglasse ei paigutatud.
32. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebusele on kaebaja lisanud hiljem ka Tartu Vangla
33. septembri
34. a vaideotsuse nr 1-11/229-4, millest nähtub, et kaebaja esitas vaide vanglale
35. augustil 2019 ning soovis toimingu sooritamist – tema avavanglasse paigutamist. Nimetatud vaideotsusega jättis vangla kaebaja vaide rahuldamata.
36. HKMS § 203 lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS
37. peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 198 lg 2 p 3 sätestab, et ringkonnakohus tuvastab halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui asjaolule või tõendile ei saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist halduskohtus ning menetlusosalise käitumist ei ole alust pidada pahauskseks. 2
38. Seega peab ringkonnakohtus määruskaebuse lahendamisel juhinduma muuhulgas ülal viidatud HKMS § 198 lg 2 p-st 3 ning arvestama ka neid asjaolusid, mis on tekkinud pärast halduskohtu määruse tegemist. Praeguseks on kaebaja kohustamisnõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Kaebuse tagastamine selles osas ei oleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, kuna halduskohtu määruse muutmata jätmisel peaks kaebaja esitama uuesti sama kohustamisnõude ning muuhulgas tuleks lahendada küsimus kaebetähtaja ennistamisest. Seetõttu tuleb halduskohtu määrus kohustamisnõude osas tühistada ning saata selles osas menetluse jätkamiseks halduskohtule.
39. Kahju hüvitamise nõude osas määruskaebus rahuldamisele ei kuulu, sest
40. augustil 2019 esitatud vaidest ega ka
41. septembri
42. a vaideotsusest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud vanglale kahju hüvitamise nõude. Seega ei ole selle nõude osas kaebaja jätkuvalt kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Järelikult on kaebuse tagastamine kahju hüvitamise nõude osas õiguspärane. /allkirjastatud digitaalselt/ 3