Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo edastatakse Tago Maidlale eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu saab määruskaebuse esitada advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
50835 lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu täitva riigi õiguse kohaselt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, sõltumata selle karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, kui tegemist on sama seadustiku §-s 4896 nimetatud süüteoga. Eestile esitatud tunnistuse kohaselt on T. Maidla süüdi mõistetud raskes narkokuriteos ning kohus nõustub prokuröriga, et T. Maidla on süüdi mõistetud kuriteos, mis asub tunnistuse kohaselt
S § 184 lg 2 p 1 järgi, mille eest on ette nähtud karistuseks vangistus 3 kuni 15 aastat. Seega on käesoleval juhul täidetud kohtuotsuse tunnustamise üldtingimused
Eestile esitatud materjalidest nähtuvalt on T. Maidla enda Eestisse ületoomise vastu.
lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on
T. Maidla on Eesti Vabariigi kodanik, tema tegelik alaline elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Eestis ja tunnistuse kohaselt on Soome Immigratsiooniameti 23.07.2014 otsusega T. Maidla kodumaale Eestisse tagasi saadetud ja talle on väljastatud 15-aastane sisenemisekeeld Soome perioodiks 23.07.2014 – 23.07.2029.a. Helsingi Halduskohus on 14.10.2015 tehtud otsuses otsustanud, et riiki sisenemiskeeld on 12 aastat, ajavahemik 23.07.2014-23.07.2026, Soome migratsiooniameti otsus on lõplik. Soome Immigratsiooniameti 08.11.2018 otsusega otsustati Maidla kodumaale Eestisse tagasi saata ja talle on väljastatud 12-aastane sisenemiskeeld Soome perioodiks 23.07.2014-23.07.2026, otsus on täideviimiskõlblik, edasikaebamise ametiasutus Helsingi Halduskohus ei ole keelanud otsuse täideviimist. Seega puudub T. Maidlal ka õiguslik alus Soome Vabariigis viibimiseks ning esinevad mõlemad
T. Maidla mittenõustumine enda ületoomisega ei ole tunnustamist takistav asjaolu
Nimetatud kriteeriumi tuvastamisel kohtutel kaalutlusruumi ei ole ning välisriigi otsust tuleb tunnustada ja viia Eesti poolt täide.
§-s 50839 sätestatud kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ja piiravaid asjaolusid arutataval juhul ei esine. Seega esinevad
-s sätestatud alused T. Maidla suhtes tehtud välisriigi kohtuotsuse Eesti Vabariigis tunnustamiseks ja täitmiseks. T. Maidlale mõisteti Soome Vabariigis vangistus 6 aastat, mis ei ületa Eesti Vabariigis sama kuriteo eest ettenähtud karistuse maksimaalmäära, mistõttu ei kuulu temale Soome Vabariigis mõistetud karistus muutmisele. Tulenevalt riikidevahelisest vastastikkuse usaldamise põhimõttest ja lähtuvalt
lg 1 ja
Maidla tegelik elukoht on Soomes oma abikaasa juures, mis tuleneb ka kohtumääruse ankeetandmetest. Kuna Euroopa Liidus on isikutel liikumisvabadus liidu piirides, siis ei saa rahvastikuregistri andmeid lugeda isiku alaliseks elukohaks, vaid elukohaks saab lugeda kohta, kus isik tegelikult elab. Pealegi ei ole maakohus täpselt refereeninud Helsingi Halduskohtu 14.10.2015 tehtud otsust, mille kohaselt kuulub isik küll väljasaatmisele Soomest, kuid seda mitte kõnesoleva kohtuotsuse alusel, seega seda alles peale vangistuse ärakandmist, mistõttu ei ole see põhjuseks tema karistuse kandmise ületoomiseks praegusel ajal. Pealegi on ta siiani kandnud karistust Soomes ja teda pole tegelikult välja saadetud. Seega ei vasta T. Maidla
lg 1 p 1 ja 2 tingimustele, mille alusel Eesti saaks tunnustada ja mõistetud karistust täide viia. Maakohus ei ole motiveerinud ka Soome kohtuotsuse tunnustamist
lg 2 alusel, pealegi oleks selle alusel tunnustamiseks vajalik isiku enda nõusolek. T. Maidla on aga enda Eestisse ületoomise vastu Samuti ei ole maakohus juhindunud
lg 3 sättest, mille kohaselt kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks edastamine on lubatud juhul, kui isikule on mõistetud vabaduskaotuslik karistus ning süüdimõistetud isiku üleandmine karistuse kandmiseks teisele Euroopa Liidu liikmesriigile on vajalik isiku sotsiaalse rehabiliteerimise hõlbustamiseks. Antud juhul elavad T. Maidla abikaasa ja 3 last Soomes ning tema ületoomisega Eestisse oleks perekond lahutatud. Praegu käivad abikaasa ja lapsed T. Maidlaga igal pühapäeval kohtumas, tema ületoomisel Eestisse oleks see raskendatud ja sõidukulud läheksid suuremaks. Sellest tulenevalt on tema rehabiliteerimise hõlbustamiseks vajalik tema viibimine Soome vanglas. Järelikult kohus on rikkunud mitmeid kriminaalmenetluse norme, mis on viinud ebaõige otsuse tegemiseni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6.
lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel
ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt
lg-st 1 kehtib
7. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu
lg 3 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKK nr 3-1-1-96-09). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. 3
Arvestades asjaoluga, et T. Maidla puhul on tegemist isikuga, kes vastab
lg 1 p-s 1 sätestatule, st Eesti Vabariigi kodanik ja tema alaline elukoht on Eesti Vabariigis, siis ei ole
38 lg-st 1 tulevalt tema nõusolek Eestisse karistuse kandmise ületoomiseks vajalik. T. Maidlal on õigus kokkusaamistele oma abikaasa ning lastega ka Eestis karistust kandes ning asjaolu, et see on keerukam ja rahaliselt kulukam, ei ole aluseks jätta otsus tunnustamata. Arvestades, et T. Maidla suhtes on tehtud otsus tema Soome riigist väljasaatmiseks, tulebki tal rehabiliteeruda just siinsesse ühiskonda, mistõttu ei ole ka asjakohane kaitsja väide sellest, et maakohus pole arvestanud
Maakohus oma määruses käsitlenud ka T. Maidla elukohaga seonduvat ning kaebuse väited sellest, et kuivõrd T. Maidlat pole Soomest tegelikult välja saadetud, saab tema elukohaks lugeda Soome Vabariiki, ei muuda maakohtu seisukohti. 9. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt
lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. 10. T. Maidla kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann esitas taotluse osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Taotluse kohaselt on tasu suuruseks maakohtu määruse analüüsimise ja T. Maidla abikaasaga kirjavahetuse eest (60 min) ning määruskaebuse koostamise ja esitamise eest (60 min) kokku 129,60 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Nimelt arvestades seda, et määruskaebusest moodustavad kaitsja seisukohad vähem kui ühe lehekülje, ei saanud advokaadist kaitsjal kuluda selle koostamiseks enam kui 30 min. Seega leiab kohus, et põhjendatud on hüvitada kaitsja tasu 90 min ulatuses, s.o 81 eurot, millele lisandub käibemaks 16,20 eurot, seega kokku 97,20 eurot. Juhindudes RÕS § 21 lg-st 3,
lg 1 p-st 4 ja § 187 lg-st 2 ning RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast tuleb Advokaadibüroole Jugans Grossmann välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 97,20 eurot. Eelmärgitud menetluskulu jääb
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.