← Eesti

2-19-7073/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-7073 Tsiviilasi K.E. hagi H.K. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1341 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. juuli 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): H.K. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Margus Kiir Vastustaja (hageja): K.E. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja S.E. RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. juuli 2019 otsus osaliselt H.K. lt K.E. kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista H.K. lt välja K.E. kasuks igakuine elatis 100 eurot alates
  5. maist 2019 kuni K.E. õpingute lõpetamiseni XX Gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui K.E. 21-aastaseks saamiseni.
  6. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „2.
  7. Rahuldada K.E. hagi H.K. vastu osaliselt. 2.
  8. Mõista välja H.K. lt alates
  9. maist 2019 igakuine elatis 100 eurot K.E. kasuks kuni K.E. õpingute lõpetamiseni XX Gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui K.E. 21-aastaseks saamiseni. Elatis tuleb kanda K.E. arvelduskontole. 2.
  10. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.“
  11. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
  12. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
  13. Võtta asja materjalide juurde H.K.
  14. juuli 2019 e-kiri kohtutäitur Natalja Malahhovale. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  15. K.E. (hageja) esitas 10.05.2019 maakohtule H.K. (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 175 eurot kuus alates maist
  16. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja tütar. Hageja sai XXXXX täisealiseks, kuid jätkab õpinguid XX Gümnaasiumis. Hageja elab kostjast eraldi ja on oma ema (S.E. ) ülalpidamisel. Peres elab veel hageja alaealine õde A.A. . Hageja ema sissetulekuks on pension 592 eurot kuus, peretoetus 120 eurot ja A.A. elatis 121,43 eurot. Hageja vajadused moodustavad 352 eurot kuus, sh eluasemekulud 62 eurot, kulutused toidule 100 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 25 eurot, kulutused hügieenitarvetele 25 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot ning muud vältimatud püsikulutused (trenn, taskuraha) 40 eurot.
  17. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt puuduvad tal rahalised vahendid hagejale elatise maksmiseks. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last: tütar A.A. ja poeg C.C. (C.C. elab koos kostjaga). Kostjalt on 29.05.2009 kohtuotsusega mõistetud välja elatis hageja ja A.A. kasuks kokku 242,86 eurot kuus. Kostjal on elatisevõlgnevus 25 000 eurot. Tsiviilasjas nr 2-17-5753 lepiti kokku, et kostja tasub hagejale ja A.A. le elatist 270 eurot kuus, millele lisandub 10 eurot kohtutäituri tasu. Alates hageja täisealiseks saamisest tasub kostja igakuiselt A.A. ülalpidamiseks 121,43 eurot ja kustutab elatisevõlgnevust 148,57 eurot. Kostja töötasu on 525 eurot kuus, millest ta peab kulutama võrdväärselt 121,43 eurot C.C. ülalpidamiseks. Kostja vajaduste katteks jääb 133 eurot. Hageja vajadustest on eluasemekulud ja transpordikulud ülepaisutatud. MAAKOHTU LAHEND
  18. Viru Maakohus rahuldas
  19. juuli 2019 otsusega hagi osaliselt ja mõistis H.K. alates
  20. maist 2019 välja igakuise elatise 149 eurot K.E. kasuks kuni õpingute lõpetamiseni XX Gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui K.E. 21-aastaseks saamiseni. 2 Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 2 järgi ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja sai XXXXX täisealiseks ja jätkab õpinguid XX Gümnaasiumis. Kohus leidis, et hageja on oma vajadusi piisavalt põhjendanud ning ei nõustunud kostja vastuväidetega, et hageja eluasemekulud ja transpordikulud on ülepaisutatud. Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi arvestada ka tema varalist seisundit. Kostja igakuine sissetulek on töötasu 525 eurot (neto). Tsiviilasjast nr 2-18-13827 nähtub, et kostja müüs maha talle kuulunud kinnistu. Kostja elatisevõlgnevus hageja ja tema õe ees on 25 000 eurot, kuid kostja ei ole püüdnud kinnistu müügist saadud raha arvelt võlgnevust vähendada. Samuti nähtub nimetatud kohtulahendist, et kostja liisis sõiduautot Toyota RAV
  21. Kostja väitel oli auto omanik M.J. , kes lubas tal autot kasutada. Kostja selgitustest tsiviilasjas nr 2-18-13827 tuleneb, et ta saab kasu ka sellest, et müüdud kinnistu uus omanik lubab kostja perel kinnistut kasutada. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last: tütar B. ja poeg C. . B.le tasub ta elatist 121,43 eurot kuus. Hageja ema igakuise sissetuleku moodustab pension 592 eurot, millest ta peab ülal kahte tütart ja ennast. Hageja emale kuulub korteriomand XXXX , mida hageja, tema õde ja ema kasutavad elamiseks. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt oli hageja ema tulu perioodil 01.05.2018– 30.04.
  22. a 13 384,76 eurot. Kohus leidis, et kostja sissetulek võimaldab tal tasuda hagejale elatist 149 eurot kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. 149-eurose elatise väljamõistmisel jääb sisuliselt jõusse tsiviilasjas nr 2-17-5753 kokkulepitud elatise tasumise kord, kus kostja kohustus tasuma K.E. ja A.A. le elatist kokku 270 eurot kuus. Asjast ei nähtu, et kostja varanduslik olukord oleks alates tsiviilasjast nr 2-17-5753 oluliselt muutunud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  23. H. K. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
  24. juuli 2019 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Apellant palub lisada asja materjalidele kostja
  25. juuli 2019 e-kiri kohtutäitur Natalja Malahhovale. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei võimalda kostja sissetulek tasuda hagejale elatist 149 eurot kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja sissetulek on 525 eurot kuus, kostjal puudub oluline vara. Asjaolu, et kostja müüs talle kuulunud kinnistu ja liisis kunagi sõiduautot, ei iseloomusta kostja varalist seisundit. Vara müüdi turuväärtusega, mis oli sümboolne, ning enne võlgnevuse tekkimist ca 10 aastat tagasi. Kostja peab PKS § 98 lg 1 järgi andma ülalpidamist ühetaoliselt oma alaealistele lastele, st igakuine elatis A.A. le 121,43 eurot ja C.C. analoogselt 121,43 eurot. Kostja peab toimetulekuks saama 215,44 eurot elatusmiinimumi (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132). Alles jääva 66,70 eurot tasub kostja kohtutäiturile hageja kasuks elatisevõlgnevuse katteks. TMS § 119 lg 1 kohaselt on kostja sissetulek elatisenõude katteks arestitud ning eelisjärjekorras peab ta tasuma alaealistele lastele väljamõistetud elatist ja selle võlgnevust (sh võlgnevust hageja ees). Praeguses asjas tehtud kohtuotsus jääb sundtäitmisel ootele ning tekkima hakkab uus võlgnevus. Kuna hagi rahuldamisel ei ole võimalik seda kohustust kostja sissetulekust kinni 3 pidada, ei saa hagi rahuldada. Kohus pidi arvestama kostja elatisevõlgnevusega, kuna seda täidetakse hageja kasuks ning see on samuti hageja sissetulek; 2) on hageja ema majanduslik seisund oluliselt parem kostja omast. Hageja ema sissetulek oli eelneval aastal ca 1115 eurot. Sellele lisandusid kostja tasutud ülalpidamismaksed 270 eurot kuus. Hagejale ja hageja emale makstavad toetused on jäetud tähelepanuta. Hagejal puuduvad rahalised kohustused ning kogu saadav tulu kulub igapäevavajaduste rahuldamiseks.
  26. K.E. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) õpib hageja gümnaasiumi lõpuklassis ja õpingute kõrvalt on ebareaalne tööd leida. Hageja ema oli sunnitud tervise tõttu töölt lahkuma. Alates 07.01.2019 saab ta pensioni 592 eurot kuus. Lapsetoetus on 120 eurot kuus (hageja 60 eurot ja A.A. 60 eurot); 2) on kostja maksnud vastavalt Viru Maakohtu 13.12.2018 määrusega kinnitatud kompromissile
  27. a veebruarist kuni juulini elatist 270 eurot kuus ning ta ei ole esitanud ühtegi veenvat argumenti, et tema ja ta poja elatustase oleks langenud. Kostja elab siiani koos elukaaslase ja pojaga kinnistul, mille ta maha müüs, ning sõidab sõidukiga Toyota RAV4, ehkki auto on M.J. nimel. Kostja tunnistas eeltoodut tsiviilasjas nr 2-18-
  28. Kostja on tsiviilasjades nr 2-18-13827, 2-17-5753 ja 2-19-7073 palganud end kaitsma vandeadvokaadid. Kõik ülaltoodu viitab kostja kõrvaltulule ja tahtmatusele elatist maksta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  29. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Viru Maakohtu 12.07.2019 otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise 100 eurot alates 10.05.2019 kuni hageja õpingute lõpetamiseni XX Gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni.
  30. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse kostja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsusega hageja elatisenõude täies ulatuses rahuldamata jätmist. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsust eeltoodud osas.
  31. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja (kostja tütar) õppis täisealiseks saamisel XXXXX XX Gümnaasiumis
  32. klassis ja jätkab 2019/2020 õppeaastal õpinguid
  33. klassis. Täisealine esimese astme üleneja sugulane on PKS § 96 järgi kohustatud andma ülalpidamist ning PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama mh laps, kes täisealisena omandab keskharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hagejal on PKS § 96 ja § 97 p 2 alusel õigus saada kostjalt ülalpidamist.
  34. Õppiva täisealise lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Riigikohus on selgitanud, et täisealine õppiv laps peab elatise saamiseks PKS § 99 järgi tõendama kohtumenetluses oma vajadused ning üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada 4 sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist (Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Pooled ei vaidle selle üle, et õpingute tõttu ei saa hagejalt nõuda sissetuleku hankimiseks töö tegemist. Hageja on toonud esile, et tema vajadused moodustavad kokku 352 eurot kuus, ning on lisanud ka asjakohaseid tõendeid. Maakohus arutas kohtuistungil pooltega hageja kulusid ja asus kohtuotsuses seisukohale, et hageja on oma vajadusi piisavalt põhjendanud ning ei nõustunud kostja vastuväidetega, et hageja eluasemekulud ja transpordikulud on ülepaisutatud. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja hageja vajaduste suurust vaidlustanud, seega loeb ringkonnakohus tõendatuks, et hageja vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes moodustavad hageja vajalikud kulutused 352 eurot kuus.
  35. Riigikohus on samuti selgitanud (viidatud lahendi p-s 11), et kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seega on õige kostja arusaam, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka seda, milline on hageja kummagi vanema varaline seisund ja võime anda ülalpidamist. Kostja on tööealine ja töövõimeline isik. OÜ XXXX palgateatiste ning Maksu- ja Tolliameti teatise järgi on ta saanud
  36. a jaanuarist aprillini Eesti Vabariigis kehtivat miinimumtöötasu. Kostja nimele ei ole registreeritud kinnisvara ega mootorsõidukeid, kuid kostja on kohtule esitanud tsiviilasjas nr 2-18-13827 05.12.2018 tehtud kohtuotsuse, millest nähtuvalt on kostja nimetatud tsiviilasjas kohtule selgitanud, et saab kokkuleppel kolmandate isikutega kasutada varem talle kuulunud kinnistut ja sõiduautot Toyota RAV
  37. Kostjal on lisaks täisealiseks saanud õppivale tütrele (hagejale) veel kaks alaealist ülalpeetavat. Hageja õe A.A. kasuks on kostjalt välja mõistetud elatis 121,43 eurot kuus. Tsiviilasjas nr 2-17-5753 sõlmitud kompromissi alusel on kostja tasunud hageja ja A.A. ülalpidamiseks alates
  38. a veebruarist elatist igakuiselt 270 eurot, millele lisandub kohtutäituri tasu 10 eurot. Ülaltoodu põhjal leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et kostjal on võimalik lisaks oma alaealiste laste ja iseenda ülalpidamisele anda ülalpidamist ka oma õppivale täisealisele lapsele. Kostja soov hagejale jooksva elatise maksmise asemel kustutada hageja ees varasemalt tekkinud elatisevõlgnevust asja lahendamisel arvestamisele ei kuulu. Asjakohased ei ole kostja viidatud TMS sätted, mis käsitlevad nõuete täitmist. Samas nõustub ringkonnakohus apellatsioonkaebusega selles, et maakohtu väljamõistetud elatise suurus ei arvesta piisavalt kostja varalist seisundit. Maakohus on teinud järelduse, et kostja sissetulek võimaldab tasuda hagejale elatist 149 eurot kuus, lähtudes eelkõige loogikast, et sellisel juhul jääks sisuliselt jõusse tsiviilasjas nr 2-17-5753 kokkulepitud elatise tasumise kord, kus kostja kohustus tasuma K.E. ja A.A. le elatist igakuiselt kokku 270 eurot. Asjas ei ole tõsikindlalt tõendatud, et kostja sissetulek oleks miinimumtöötasust märkimisväärselt suurem. Ainuüksi sõiduauto ja 10 aastat tagasi müüdud kinnistu jätkuv kasutamine seda ei kinnita. Samuti ei kinnita seda tsiviilasjas nr 2-17-5753 tähtajaga kuus kuud 5 sõlmitud kompromiss elatise 270 eurot kuus tasumise kohta. Nimetatud kompromiss kehtis kuni 31.07.
  39. Märgitud elatise suurus tuli kompromissi kohaselt 31.07.2019 võlgniku ja sissenõudja poolt üle vaadata ning sõlmida uus kokkulepe. Uut kokkulepet ei ole asjaosalised sõlminud. Kostja on teinud kohtutäiturile ettepaneku (mille kohta apellatsioonkaebusele lisatud tõendi võtab ringkonnakohus asja juurde) tasuda alates 30.08.2019 makseid igakuiselt 188,13 eurot (sh A.A. le elatis 121,43 eurot ja hagejale elatisevõlgnevus 66,70 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 100 eurot kuus. Sellises suuruses elatise tasumine jätab kostjale minimaalselt vajalikud vahendid kostja enda igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, jättes sealjuures kostja vajaduste katteks mõnevõrra suurema summa kui iga lapse ülalpidamiseks.
  40. Ringkonnakohus märgib, et asjas on kogutud tõendid ka hageja ema varalise seisundi kohta. Hageja ema sissetulekuks on praegu riiklik pension 592 eurot, riiklik lapsetoetus hagejale ja tema õele kokku 120 eurot ning hageja õe elatis kostjalt 121,43 eurot. Perioodil 01.05.2018– 30.04.2019 on hageja ema sissetulek olnud kokku 13 384,76 eurot (sh palgatulu 11 211,98 eurot ja pension 2172,78 eurot). Hageja emale kuulub XXX korteriomand, mida pere kasutab eluasemena. Seega tõenditest nähtub, et hageja mõlemad vanemad saavad hetkel sarnases suuruses sissetulekut, kuid hageja emal on ülalpidamiskohustus kahe lapse ees, kostjal aga kolme lapse ees. Seetõttu peab ringkonnakohus võimalikuks olukorda, kus emal tuleb vajadusel katta hageja ülalpidamiskulusid veidi suuremas ulatuses kui kostjal. Hageja vajaduste katteks on mõeldud ka riiklik lapsetoetus 60 eurot kuus.
  41. Kuivõrd hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.