Obsah (5)

§ 127§ 128§ 134§ 758§ 762

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-18182 Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2018. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi A. S.i hagi Eesti Vabariigi (J

§ 127

lg.1- 6 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. 4

§ 128

lg1 ja 5 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134

lg.1 ja 5 kohaselt lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

§ 758

lg.1 kohaselt tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust.

§ 762

kohaselt tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. Vangistusseadus § 49 lg.1 kohaselt tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. 14. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) hageja on kinnipeetav ja tema puhul kohaldub Vangistusseaduse 49 lg.1, so kostjal oli kohustus osutada hagejale tervishoiuteenust (

§ 758lg.1).

2) kostja on olnud hagiavalduses märgitud perioodil teadlik hageja kaebustest seoses hingamisraskustega; 3) hagejale tervishoiuteenust osutanud erinevad arstid on sissekannetes viidanud xxxoperatsiooni vajalikkusele hageja xxx normaliseerimiseks, mis nähtub ka hageja Viru Vangla terviskaardis märgitud 28.05.2014, 29.07.2014, 21.10.2014, 02.12.2014, 06.03.2015, 04.05.2016 ja 21.03.2017 kannetes; 4) kostja (Viru Vangla kaudu) on nõustunud operatsiooni tegemise vajadusega ja määranud hageja operatsiooni ajaks 2016 aasta sügisel (vt Viru Vangla 09.03.2016 kiri nr 2-5/6237-2, tl 81).

1. Kostja vastuväited hagile on - tegu pole eluohtliku olukorraga ja seega puudub alus erakorraliseks operatsiooniks ehk vältimatuks abiks. Kahju tekkimine, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel on tõendamata. Hageja ei saa lähtuda ootusest, et talle vanglas võimaldatavad tervishoiuteenused on kvaliteedilt paremad ja ravijärjekorrad lühemad kui vabaduses. 5
2. VangS § 49 lg 1 ja tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) § 1 lg 2¹ kohaselt korraldatakse tervishoidu vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel, arvestades vangistusseadusest tulenevaid erisusi. VangS § 52 lg 1 esimene lause sätestab, et tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Vangla arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (VangS § 52 lg 2). Sama põhimõte on sätestatud ka VangS § 53 lg-s 2, mille kohaselt kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. TTKS § 2 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab järelikult ka meditsiinilise uuringu teostamist, mis on vajalik haiguse, vigastuse või mürgituse diagnoosimiseks ning VangS § 53 lg-s 2 märgitust tuleneb seega vanglale ka kohustus teostada vajadusel ja võimalusel meditsiinilisi uuringuid vanglas või vajaduse tekkimisel suunata kinnipeetav uuringutele eriarstiabi osutaja juurde. Seega otsustab kinnipeetava eriarstiabi osutaja juurde suunamise üksnes vangla arst (tervishoiutöötaja), lähtudes tervishoiuteenuse osutamise vajadusest ehk sellest, kas isikul esinevad meditsiinilised näidustused tema saatmiseks eriarstiabi osutaja juurde või mitte.
3. Hagejale Viru Vanglas tervishoiuteenust osutanud meditsiinitöötaja T.P. ütlustest tulenevalt mäletab ta juba alates 2014 konsultatsioone seoses hageja kaebustega hingamisraskuste kohta. Hagejale määratud diagnoosi põhjal ei olnud operatsioon vältimatult vajalik, kuid üksnes operatsiooniga oleks paranenud hageja hingamine. Patoloogia kõrvaldamiseks on operatsioon vajalik, kuid kvaliteedi parandamiseks on võimalik kasutada ka preparaate, see leevendab olukorda, kuid see ei ole lõplik ravi. Eeltoodust tulenevalt vangla arst (tervishoiutöötaja) on tervishoiuteenuse käigus leidnud, et hageja hingamisprobleemid leiavad lahenduse üksnes operatsiooniga, kuid ajutiselt on võimalik normaalset hingamist saavutada ka preparaatide kaudu.
4. Tervisehoiuteenuse osutamisest tekkinud kahju korral peab kahjustatud isik tõendama neid asjaolusid, mille esinemisega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohtule esitatud hageja raviloost tuleneb, et kostja on rikkunud

§ 758

lg.1 ja 762 sätestatud tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevat kohustust (tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega). Alates 2014 a-st on erinevad arstid, kes on hagejale tervishoiuteenust osutanud, viidanud hageja raviloos, et erinevad ravi preparaadid (Xymelin ja Flixonaset) omavad üksnes lühiajalist toimet ja soovituslik on rinoseptoplastika. Kuigi ravilugudes on rinoseptoplastika operatsioon märgitud soovituslikuna ja hageja terviseseisundit püüti leevendada ravipreparaatidega, on ilmne, et periood alates 2014 -2018, mil kostja, kes oli teadlik hageja patoloogiast ja sellega kaasnevatest vaegustest, on ilmselgelt põhjendamatult rinoseptoplastika operatsiooni edasi lükanud, teades seejuures, et hagejal on 6 talle määratud preparaatide pikaajalisest tarbimisest tekkinud juba sõltuvus. Maakohus on seisukohal, et käesoleval juhtumil hagejale osutatud tervishoiuteenus ei vastanud vajalikule tasemele ja hageja ei saanud kostjalt tervishoiuteenust tavaliselt oodatavast hoolsusest lähtuvalt (

§ 762

). Neli aastat operatsiooni ooteaega on põhjendamatult pikk ooteaeg tervishoiuteenuse saamiseks. Maakohus on seisukohal, et käesoleval juhul on

§-dest 127-128 ja 134 lg.1 ja 5 tulenev alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kostja pidi tervishoiuteenuse osutamisel mõistma, et vajalikul määral tervishoiuteenuse osutamata jätmine (kohustuse rikkumine) ei võimalda hagejale tavapärast elukvaliteeti (mida kinnipidamisasutuses on võimalik saada), normaalseks hingamiseks pidi ta regulaarselt tarvitama talle määratud preparaate, mis üksnes ajutiselt leevendasid hageja olukorda, kuid mille tulemusena tekkis hagejal ravimisõltuvus (mis nähtub hageja raviloost). Tervisekahjustuse korral peab kahjustatud isik tõendama neid asjaolusid, mille esinemisega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude (tervisekahjustuse olemasolu). Asjaolu, et hagejal oli hagiavalduses märgitud perioodil terviskahjustus, mida sai välja ravida üksnes rinoseptoplastika operatsiooni kaudu, vaidlustatud ei ole. Seega pidi hageja mõistma, et tema otsustus operatsiooni mitte teostada, võib põhjustada mittevaralise kahju hagejale (

§ 134lg.1).

ja 5. 19.

§ 134lg.

5 tulenevalt, arvestades, et operatsioon ei olnud koheselt vältimatult vajalik ja hageja sai regulaarselt siiski vaegusi leevendavaid preparaate, leiab kohus, et mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise suuruseks on 1000 eurot. MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (lg 4).
2. Kohtu 03.02.2016, 19.09.2016 ja 17.02.2017 a määrustega anti hagejale riigi õigusabi ja menetlusabi, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta. Seoses hagi rahuldamisega, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Olev Mihkelson Kohtunik 7