Obsah (6)

§ 1043§ 113§ 141§ 82§ 1045§ 127

Tsiviilasi nr 2-19-7526 + KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2019. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-7526 Tsiv

§ 1043

ja ÄS § 180 lg 51 alusel õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude ning

§ 113lg-st 1 tuleneva viivisenõude.

1. Hageja esitatud nõue tuleneb Paberikaubad OÜ (endise nimega Callot OÜ), (edaspidi võlgnik) 2016 aasta kevadel hagejaga sõlmitud kasutatud riiete müügilepingust. Müügilepingust tulenevalt andis hageja võlgnikule üle 13 740 kg kasutatud riideid ning väljastas seejärel kokkulepitu kohaselt võlgnikule tasumiseks arve nr XXX summas 16 135,80 eurot maksetähtajaga 19.05.2016 (tlk 13). Hageja väitel ei ole võlgnik hagejat müüdud riiete lepingutingimustele mittevastavusest kunagi teavitanud. Vaatamata võlausaldaja korduvatele pretensioonidele, ka kostjate vastu, ei ole võlgnik, ega kostjad, hagejale arve nr XXX jääki põhisummas 5135,80 eurot tasunud (tlk 15).
2. Hageja on esitanud hagi kostjate kui endiste Paberikaubad OÜ juhatuse liikmete vastu viidates ÄS § 180 lg-le
3. Hageja on seisukohal, et kostjad on põhjustanud hagejale kahju kuna ei ole osaühingu maksejõuetuse ilmnemisel viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel esitanud kohtule osaühingu pankrotiavaldust. Alternatiivselt leiab hageja, et kostjad on Paberikaubad OÜ osade võõrandamisel käitunud vastuolus heade kommetega ning seeläbi hagejale kahju tekitanud.
4. Kostjad on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Kostjad on seisukohal, et hageja nõue Paberikaubad OÜ vastu on aegunud. Kostjad leiavad, et kuivõrd kõrvalkohustused aeguvad samaaegselt põhikohustusega (TsÜS § 144) on hageja nõue kostjate vastu aegunud kuivõrd hageja nõue on aegunud algse müügilepingu poole vastu.
5. Kohus kordab siinkohal varasemalt selgitatut, et

§ 141

kohaselt on kõrvalkohustusteks eelkõige käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; käsiraha andmisest tulenevad kohustused; leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. Kohus nõustub, et hagejal müügilepingu alusel OÜ Paberikaubad vastu tekkinud nõue ja kostjate vastu esitatud kahju hüvitamise nõue on seotud, kuid tegemist ei ole kõrvalkohustustega. Antud juhul on tegemist alternatiivsete nõuetega erinevate kostjate vastu. Tegemist on kahe eraldi nõudega, millel on ka erinevad nõude alused. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt aegub tehingust tulenev nõue kolme aastaga. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Olenemata sellest leiab kohus, et hageja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ei oleks ka nõuete seotuse korral aegunud kuna kõnealuse arve tasumise tähtajaks oli 19.05.2016. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Lähtudes TsÜS § 147 lg-test 1 ja 2, algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, st alates ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse täitmist. TsÜS § 135 lg 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Antud põhimõtte järgi määratakse kohustuse (nõude) sissenõutavus, st kohustuse täitmist saab õiguskaitsevahendina nõudma hakata

§ 82

lg 7 järgi järgmisest päevast pärast täitmise tähtpäeva saabumist, st alates kohustuse rikkumisest. Eelnevast tulenevalt algas esitatud nõude aegumine 20.05.

1. Kolme aastane aegumistähtaeg saanuks täis 20.05.
2. Hageja esitas kohtule hagi 19.05.
3. Seega ei olnud hageja nõue hagi esitamise ajaks veel aegunud olenemata sellest, millisest kuupäevast alates hageja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks muutus. Lk 5/9 Tsiviilasi nr 2-19-7526 Eelnevast tulenevalt ei ole hageja nõuded kostjate vastu aegunud.
4. Hageja nõude aluseks on

§ 1043. Hageja leiab, et kostjad ei ole esitanud pankrotiavaldust õigeaegselt.

Võlaõigusseaduse (

) § 1043 tuleneb, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 18. Kostjad on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud

§ 1043nõude eeldusi.

Kostjate hinnangul on hagejate väide Paberikaubad OÜ maksejõuetuse tekkimisest hiljemalt 21.10.2017 paljasõnaline ja tõendamata. 19. Kostjad saavad hagejale varalise kahju õigusvastase tekitamise eest

§ 1043

jj alusel vastutada üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt järgmised eeldused:  Kostjad on pannud toime õigusvastase teo

§ 1045

-1049-de mõttes;  Kostjad on rikkumises süüdi (

§-d 1043 ja 1050);  Hagejale on tekkinud varaline kahju (

§ 127

lg 1);  Kahju hüvitamine on ette nähtud

§-des 129-132 või kahju hüvitamise võimalus tuleneb rikutud sätte kaitseeesmärgist (

§ 127

lg 2) ega ole seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumise puhul (

§ 1045

lg 1 p 7) välistatud

§ 1045

lg-st 3 tulenevalt;  Õigusvastase teo ja hagejale tekkinud varalise kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

20. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostjate teo ja selle õigusvastasuse, kahju ning põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel. Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab mõne

§ 1045lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu või hooletuse puudumise.

21.

§ 1045

lg 1 p-s 7 on sätestatud, et kahju on õigusvastane siis, kui see tekitati seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. Riigikohus on lahendi 2-16-14655 p-is 14.1 märkinud, et hageja võib tugineda menetluses oma nõude alusena ka

§ 1045

lg 1 p-le 7, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kolleegium on varem selgitanud, et viidatud sätte tähenduses peetakse silmas mis tahes õigusnormi, millest tuleneb kahju tekitanud isikule kohustus teha teatud tegu või hoiduda teatava teo tegemisest. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 5¹ tuleneb, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Riigikohus on lahendi 2-14-50307 p-is 16.2 andnud selgituse, mille kohaselt äriühingu juhtorgani liikmed võivad võlausaldajate ees vastutada juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt ka Riigikohtu 31. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 30). Selliseks kohustuseks saab olla ÄS § 180 lg-st 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus (Riigikohtu 25. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 12). Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel, konkreetselt

§-l 1043 ja § 1045 lg 1 p-l

1. Seega on ÄS § 180 lg 5¹ normiks, mis kaitseb võlausaldajat seadusest tuleneva pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise eest.
2. Seega analüüsib kohus esmalt kas on tõendatud, et kostjad on rikkunud ÄS § 180 lg 5¹ järgi kohustust esitada pankrotiavaldus; kui selline kohustus oli, siis millal see kohustus tekkis ja kas kostjad on seda kohustust rikkunud. Seejärel annab kohus hinnangu küsimusele, kas on tõendatud hagejal selle rikkumise tagajärjel kahju tekkimine (st nii hüvitamisele kuuluva Lk 6/9 Tsiviilasi nr 2-19-7526 kahju tekkimise fakt kui ka põhjuslik seos kostjate käitumise ja hagejal kahju tekkimise vahel).
3. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude Paberikaubad OÜ endiste juhatuse liikmete Üllo Silla ja Kaidi Silla vastu, kuna Paberikaubad OÜ on hageja hinnangul alates 01.10.2017 maksejõuetu ning siis võib osaühingu võlausaldaja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist nõuda osaühingu juhatuse liikmelt.
4. Pooled ei vaidle selle üle, et Üllo Sild ja Kaidi Sild olid perioodil 15.07.2008 kuni 29.01.2018 OÜ Paberikaubad juhatuse liikmeteks. Alates 24.01.2018 on OÜ Paberikaubad osanikuks Ratrodi selts ja juhatuse liikmeks alates 30.10.2018 Kaido Voika. Alates 13.02.2018 ei ole OÜ Paberikaubad enam käibemaksukohustuslane (tlk 41).
5. Osaühingu juhatuse liikmel tekib ÄS § 180 lg 5¹ kohaselt pankrotiavalduse esitamise kohustus siis, kui osaühingu püsiv maksejõuetus on ilmne. Maksejõuetuse mõiste tuleneb PankrS § 1 lg-st 2, mille kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
6. Hageja on maksejõuetuse tõendamiseks esitanud 16.05.2017 kinnitatud võlgniku 2016 aasta majandusaasta aruande, mille kohaselt ei olnud majandusaasta edukas, sest ostjate arv oli languses (tlk 42-53). Aastaaruande kohaselt oli võlgniku 2016 aasta kasumiks 59 eurot ja võlgnevusteks 9145 eurot, omakapitaliks aga üksnes 5512 eurot. Kuna võlgniku kohustused ületasid tema omakapitali, oli võlgnik sisuliselt bilansiliselt maksejõuetu juba 2017 jaanuarist. Hageja on seisukohal, et kostjad hindasid 16.05.2017 võlgniku aastaaruannet kinnitades, s.o ca aasta hiljem, kui võlausaldaja nõue oli muutunud sissenõutavaks, võlgniku majanduslikku tegevust ka ise negatiivselt, kuid vähendasid samal ajal eraisiku laenu tervelt 7000 euro ulatuses. Ning ca 4,5 kuud peale 2016 aastaaruande kinnitamist, s.o 2017 IV kvartal, oligi võlgniku majandustegevus seiskunud (tlk 37). Ja kuna võlgnikul puudusid 2017 IV kvartaliks vahendid võlausaldaja nõude tasumiseks, pidi kostjatele olema hiljemalt 01.10.2017 selge, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning nad oleksid pidanud esitama pankrotiavalduse hiljemalt 20 päeva möödumisel ehk 21.10.
7. Kuna kostjad pankrotiavaldust ei esitanud on hageja seisukohal, et kostjad rikkusid seadusest tulenevat kohustust ja vastutavad seetõttu hagejale tekitatud kahju hüvitamise eest deliktiõiguse alusel isiklikult. Kui kostjad oleksid esitanud pankrotiavalduse õigeaegselt, oleks hageja nõue rahuldatud võlgniku reservide või omakapitali arvelt.
8. Tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu
9. aprilli 2013 otsusest tsiviilasjas nr 2-10-58837 ei ole äriühingu püsivat maksejõuetust võimalik tuvastada üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja alusel. Tegemaks kindlaks, kas äriühing on muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki äriühingu majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Käesolevalt on hageja nõue rajatud sellele, et kostjad oleksid pidanud esitama pankrotiavalduse hiljemalt 2017 IV kvartali alguses, s.o hiljemalt 21.10.2017, mil neile pidi olema selge, et ühingu majandustegevus oli lõppenud ja ühing oli maksejõuetu, sest ühingu kohustused ületasid tema omakapitali juba 2017 jaanuaris ja seisuga 01.10.2017 puudus ühingul käive täielikult ning ühing ei suutnud püsivalt, s.o rohkem, kui aasta jooksul, võlausaldaja nõuet täita.
10. Kohus nõustub siinkohal kostjatega, et tavaliselt tuvastatakse maksejõuetus kohtu poolt pankrotimenetluse käigus ajutise pankrotihalduri määramisega. Pankrotihalduri puhul on tegemist vastavat kvalifikatsiooni omava isikuga, kes omab nii majandus- kui ka õigusalaseid teadmisi. Samasuguse tulemuseni võib jõuda ka menetlusse kaasatav vastava ala ekspert. Tuvastamaks, millal täpselt maksejõuetus tekkis, oleks vajalik vähemalt eriteadmistega isiku Lk 7/9 Tsiviilasi nr 2-19-7526 arvamust. Seejärel oleks saanud määrata, millal oli viimane võimalik pankrotiavalduse esitamise kuupäev ning kas juhatuse liikmetel tekkis selle esitamise kohustus. Maksejõuetuse tõendamiseks ei piisa ainuüksi hageja väidetest maksejõuetuse kohta, mis tuginevad üksnes võlgniku majandusaasta aruandele. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks võlgnikult kohustuse täitmist nõudnud. 19.07.2019 hageja seisukohtades on märgitud, et võlgniku uue juhatuse liikme suhtumine hageja poolt esitatud pretensiooni ja tema senine taust andis hagejale täiendava info selle kohta, et uuel juhatusel ei ole soovi hageja nõuet kokkuleppeliselt tasuda ja et võlgniku vastu ei ole otstarbekas kohtumenetlust alustada, kuna tal puudub vara ja uue juhatuse roll ei olnud võlgnikule parema ärimudeli leidmine, vaid kostjate vastutuse koormast vabastamine (tlk 82). Seega puudub info, et võlgnik ei oleks olnud suuteline võlgnevust tasuma. Lisaks sellele ei ole hageja maksejõuetuse tõendamiseks kohtule ka ekspertarvamust esitanud. Riigikohus on oma
11. detsembri
12. a otsuses nr 3-2-1-20-02 märkinud, et ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei tähenda veel seda, et võlgnik oleks püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et ainuüksi äriühingu majandusaasta aruanne ning sellest nähtuv aktiivse äritegevuse puudumine ei tõenda, et Paberikaubad OÜ oli 2017 IV kvartaliks püsivalt maksejõuetu ja kostjad juhatuse liikmetena oleksid pidanud esitama pankrotiavalduse.
13. Alternatiivselt on hageja leidnud, et kostjad on käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt. Selle asemel, et täita seadusest tulenev kohustus ja esitada püsiva maksejõuetuse olukorras kohtusse pankrotiavaldus, otsustasid kostjad hoopis enda äriühingu osad 24.01.2018 võõrandada MTÜ-le Masinatraktorijaama Selts. Hageja hinnangul ei võõrandata äriühingu osalust kriminaalse taustaga isikule ilma põhjuseta, ka juhatusse ei valita selliseid isikuid niisama, vaid üksnes eesmärgiga vabaneda kohustuste täitmisest ja ka vastutusest. Selliselt on kostjad hageja arvates käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt ja nende tahtlus oli suunatud hageja kahjustamisele. Kostjate poolne võlgniku osade võõrandamine oli teadlik tegevus, mille eesmärgiks oli vabaneda hageja nõude täitmisest ja tekitada seeläbi hagejale tahtlikult kahju, vähemasti pidi see olema kostjatele ettenähtav. Kohus on seisukohal, et äriühingu osade võõrandamine iseenesest ei saa olla heade kommete vastane. Kohus selgitab, et tsiviilõigust iseloomustab privaatautonoomia põhimõte, mis eelkõige väljendub lepinguvabaduses, ehk siis isiku vabaduses valida, kellega, millist liiki ning millistel tingimustel tehinguid teha. Seega ei saa kostjate poolt ainuüksi äriühingu osade võõrandamist pidada heade kommete vastaseks.
14. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna tuvastatud ei ole kostjate poolt juhatuse liikme kohustuse rikkumine pankrotiavalduse esitamata jätmisega ega ka heade kommete vastane käitumine, ei analüüsi kohus põhjusliku seose olemasolu rikkumise ja kahju vahel. Kõike eeltoodut arvesse võttes jätab kohus Arosea AB hagi Üllo Silla ja Kaidi Silla vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulud
15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
16. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, kannab TsMS § 162 lõike 1 järgi menetluskulud hageja. Lk 8/9 Tsiviilasi nr 2-19-7526
17. Kostjad on menetluskuludena palunud hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 720 eurot (sh. käibemaks). Kostjate menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on esindamiseks kulud kokku 5 tundi, tunnihinnaga 120 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades asja keerukust ja mahtu on tegemist mõistlike ja põhjendatud kuludega. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja menetluskulud summas 720 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Lk 9/9