lg 1 järgi lühimenetluses Arika Almann Toomas Kuum – isikukood 38001090283; xxxx kodakondsusega; emakeel: xxxx, valdab xxxx; keskharidusega; elukoht: xxxx, viibimiskoht Tallinna Vangla; töökoht: xxxx; 2 kehtivat kriminaalkaristust Jaanus Tehver Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Toomas Kuum
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Toomas Kuumale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4425 mõistetud ärakandmata karistuse – 14 aastat, 4 kuud ja 24 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus 14 (neliteist) aastat, 10 (kümme) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 11.07.2019.a. Menetluskulud Toomas Kuumalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel sundraha 810 eurot joobe tuvastamise kulu 183 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud, summas 993 eurot, tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 82,75 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Jätta rahuldamata Toomas Kuuma taotlus õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks summas 1200 (üks tuhat kakssada) eurot riigieelarve vahenditest. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. Süüdistus Toomas Kuuma süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 18.12.2018 kella 13.38 ajal xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti kohaselt tuvastati Toomas Kuuma uriinist kokaiini ning tal esines narkojoove) Seeläbi rikkus Toomas Kuum liiklusseaduse § 69 lõike 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. (LS § 69 lg 2 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides). Joobeseisundi või liiklusseaduse § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja korrakaitseseaduse § 36 lõike 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega pani Toomas Kuum toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, so
Kohtuistungil süüdistatav Toomas Kuum seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja kahetseb. Toomas Kuum nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Kuigi süüdistatav on tunnistanud end süüdi ja kahetseb, siis kaitsja leiab, et T. Kuum ei ole süüdistuses nimetatud tegu toime pannud. Vaidlust ei ole selles, et T. Kuum nimetatud sõidukit märgitud kuupäeval juhtis, 2 avarii põhjustas ja narkojoobes oli. Käesoleva kaasuse probleem on selles, et
lg 1 alusel on tegu karistatav siis, kui see pandi toime tahtlikult ehk vaja on vähemalt kaudset tahtlust. Kaitsja väidab, et kriminaaltoimikus olnud ja kohtus uuritud tõendite põhjal sellist järeldus teha ei saa. Süüdistatav andis kohtueelse menetluse staadiumis ütlusi, mille kohaselt tema ei teadnud, et ta oleks kokaiini tarvitanud ja see, mis pärast liiklusõnnetust indikaatorvahendiga ja hiljem teiste meetoditega tuvastati, oli talle üllatus. Lisaks sellele on ta andnud ütlusi selle kohta, kuidas ta kaks päeva varem käis baarides ja tarvitas suures koguses alkoholi. Toomas Kuum ei olnud teadlik, et ta võib olla narkojoobes. Tema poolt kirjeldatud asjaolud, mida teiste tõenditega ümber lükatud ei ole, viitavad võimalusele, et kaks päeva varem õhtusel ajal alkoholi tarvitamise käigus, mille asjaolusid ta tarbitud alkoholi koguse tõttu ei mäletanud, võis juhtuda ka see, et ta tarvitas kokaiini. Kui see nii oli, siis sellest ei saa järeldada, et sellel kuupäeval, kui ta hommikul istus autorooli, ta teadis, et ta istub narkojoobes autorooli. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus. Toomas Kuuma poolt kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt 16.12.2018.a käis ta erinevates baarides ning kuna oli raskes joobes, siis ei mäleta, kas ta tarvitas kokaiini või mitte. Teadlikult ta seda tarvitada ei taha, aga alkoholi tõttu võis see selles seltskonnas juhtuda. Teisipäeva 18.12.2018.a hommikul tundis ta, et on end välja puhanud ning istus auto rooli. Ta jõudis sõita umbes 30 minutit, kui xxxx teel jooksid lapsed punase tule ajal teele. Tema ees sõitnud autojuht pidurdas ootamatult ja kuna pikivahe oli väike, teele oli sadanud lumi, siis sõitis ta ees pidurdanud autole otsa. Eesolevas autos sõitnud naisterahvas kutsus välja politsei. Kohale saabunud politsei kutsus ta politseiautosse ja tegid talle narko kiirtesti, mis reageeris kokaiinile. Siis viidi ta Wismari haiglasse, kus ta andis vabatahtlikult uriiniproovi ja pärast seda vabastati. Kahetseb tehtut (tl 29-30). Samuti tõendavad T. Kuuma poolt kuriteo toimepanemist tunnistaja E N 18.12.2018.a antud ütlused, mille kohaselt 18.12.2018.a kella 13.38 ajal liikus ta sõidukiga Xxxx (reg.nr 296BPM) Õismäe teel Ehitajate tee poole. Xxxx maja juures peatus ta punase foori tule ees ning tema ees olid juba kaks autot ning siis sõideti tema autole tagant sisse (tl 9-10). Tunnistaja Toomas Korenevi 18.01.2019.a ütluste kohaselt, täites tööülesandeid, said nad väljakutse 18.12.2018.a kell 13.41, et xxxx juures on toimunud liiklusõnnetus ning süüdlasel on narkojoobe kahtlus. Kohale jõudes keset teist sõidurida seisis xxxx (xxxx) ja selle ees xxxx (xxxx). Xxxx juures oli meesterahvas, kes koheselt tunnistas süüd avarii osas ja esitas juhiloa T. Kuuma nimele. Ta nägi, et isik on silmnähtavalt joobes – isiku silmad olid klaasjad, sidekestad punased, nägu õhetas, näolihased tõmblesid ebaloomulikult, muud liigutused olid järsud ja ebakorrapärased, kratsis ennast kohati. Ta kutsus autojuhi politseisõidukisse, kus isik nõustus läbima narko kiirtesti, mille tulemus oli positiivne kokaiini tarvitamise osas. Selle peale teatas ta, et ta kokaiini teadlikult tarvitanud ei ole. Nad toimetasid T. Kuuma Wismari Haiglasse, kus T. Kuum andis vabatahtlikult uriiniproovi, seejärel ta vabastati (tl 11). Tunnistaja T. Korenevi ütlused on kooskõlas indikaatorvahendi kasutamise protokolliga. Toomas Kuum nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et joovet kontrollitakse tal indikaatorvahendiga ning kontroll andis positiivse tulemuse kokaiinile. Protokollist nähtuvad T. Kuuma selgitused, mille kohaselt ta ei tea, miks test näitas kokaiini, ise ta tahtlikult tarvitanud ei ole. Kahtlustab, et baaris võidi midagi salaja pokaali lisada (tl 1-2). 3 Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabeliga tõendavad liiklusõnnetuse toimumist Xxxx juures 18.12.2018.a, kus lubatud suurim kiirus on 50 km/h. Sündmuskohal on püsikate, sõidutee on korras ja tasane, tegemist on tänavaga, sõidutee on märg, porine, tegemist valge ajaga. Liiklusõnnetuses osales kaks sõidukit: Xxxx reg.nr xxxx (E. N), mille tagastange on katki ja Xxxx reg. nr xxxx (T. Kuum), mille esiosal kahjustus (12-21). Seega leiab kohus, et kohtuliku uurimise käigus on leidnud tõendamist asjaolu, et Toomas Kuum oli 18.12.2019.a kella 13.38 ajal Xxxx juures mootorsõiduki, Xxxx , reg.nr. xxxx, roolis ning juhtis seda. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri, terviseseisundi kirjeldamise protokoll ja hinnang joobeseisundi olemasolu kohta tõendavad, et Toomas Kuuma uriinist leiti 18.12.2018.a kell 14.35 narkootilist ainet kokaiini ning tal esines joove narkootilise aine tarvitamisest (tl 3-6). Kokaiin kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade II nimekirja. Seega oli kokaiini puhul tegemist narkootilise ainega ning selle tarvitamise tagajärjel oli süüdistatav terviseseisundis, mis avaldus ka väliselt tajutavas häiritud kehalistes funktsioonides ja reaktsioonides. Maanteeameti liiklusregistri väljavõte kinnitab, et Toomas Kuum omab mootorsõiduki juhtimisõigust (tl 26). Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Toomas Kuuma poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Toomas Kuum oli sõidukit juhtides narkojoobes. Selline tegevus on vaadeldav
Toomas Kuumale
lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. T. Kuum on andnud ütlusi, et 16.12.2018.a käis ta erinevates baarides ning kuna oli raskes joobes, siis ei mäleta, kas ta tarvitas kokaiini või mitte. Teadlikult ta seda tarvitada ei taha, aga alkoholi tõttu võis see selles seltskonnas juhtuda. 18.12.2018.a hommikul tundis ta, et on end välja puhanud ning istus auto rooli. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvad T. Kuuma selgitused, mille kohaselt ta ei tea, miks test näitas kokaiini, ise ta tahtlikult tarvitanud ei ole. Kahtlustab, et baaris võidi midagi salaja pokaali lisada. Kaitsja on seisukohal, et T. Kuum ei olnud teadlik, et ta võib olla narkojoobes. Tema poolt kirjeldatud asjaolud, mida teiste tõenditega ümber lükatud ei ole, viitavad võimalusele, et kaks päeva varem õhtusel ajal alkoholi tarvitamise käigus, mille asjaolusid ta tarbitud alkoholi koguse tõttu ei mäletanud, võis juhtuda ka see, et ta tarvitas kokaiini. Kui see nii oli, siis sellest ei saa järeldada, et sellel kuupäeval, kui ta hommikul istus autorooli, ta teadis, et ta istub narkojoobes autorooli. Kohus leiab, et T. Kuuma ütlused selles, et ta teadlikult ei ole tarvitanud narkootilisi aineid ning ta ei tundnud, et ta on joobeseisundis, on vastuolus teiste tõenditega. Sellised väited on ümberlükatud eelkõige arst-eksperdi tuvastatuga, mille kohaselt ligi tund pärast liiklusõnnetuse toimumist tuvastas arst-ekspert, et T. Kuumal esineb joobeseisund, mistõttu ei ole võimalik, et T. Kuum ei tajunud, et tal esineb joobeseisund. Seda enam, et tunnistaja T. Korenevi ütlustest nähtub, et isik on silmnähtavalt joobes – isiku silmad olid klaasjad, sidekestad punased, nägu õhetas, näolihased tõmblesid ebaloomulikult, muud liigutused olid järsud ja ebakorrapärased, kratsis ennast kohati. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav ka, et T. Kuuma poolt 16.12.2018.a, narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisund kestaks mitu päeva, s.t et see oleks 4 väliste tunnuste põhjal tuvastatav veel poolteist päeva hiljem. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete jääknähud võivad esineda pikaaegselt, kuid selleks ei pea olema ekspert, et väita, et narkootilise aine ühekordsest tarvitamiseks ei kesta joobeseisund päevi. Samuti ei ole eluliselt usutavad ka indikaatorvahendi kasutamise protokollis sisalduvad väited, et keegi võis talle pokaali midagi lisada, kuna kokaiini puhul ei ole tegemist nö tänavanarkootikumiga, mille turuhind oleks nii odav, et seda kellelegi klaasi panna nagu seda baarides ja ööklubides GHB-ga tehakse. T. Kuuma ütlused on kohtu hinnangul antud ilmselgelt ennastõigustavalt ja kantud soovist vastutusest vabaneda. Siinjuures arvestab kohus ka asjaoluga, et Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2018.a kohtuotsusega on teda karistatud
lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise ehk grupi poolt narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil. Sealjuures käideldi mh ka kokaiini. Seega on T. Kuum varasemalt tarvitanud narkootilisi aineid, mida ta on ise ka kohtuistungil kinnitanud, neid käidelnud, mistõttu on kohus veendumusel, et T. Kuum oli teadlik, et ta on joobeseisundis, kuid sellest hoolimata asus ta 18.12.2018.a mootorsõidukit juhtima. Arvestades ka seda, et T. Kuum tahtis sõidukiga sõita enda elukohast tööasju ajama ning ta jõudis sõita 30 minutit, siis oli tema käitumine, s.t mootorsõiduki rooli istumine ning sõiduki juhtimine eesmärgistatud tegevus. Seetõttu on kohus seisukohal, et T. Kuum pani mootorsõiduki juhtimise (narko-)joobeseisundis toime kavatsetult
Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Toomas Kuuma poolt
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Toomas Kuum tuleb süüdi mõista
Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Süüdistatavale inkrimineeritud
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuna tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates käesoleva kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb märkida, et süüdistatavale kuulub küll äriühing, mis tegeleb autopesu ja rehvidega, siis materiaalset aitab teda xxxx Samuti kannab Toomas Kuum alates 11.07.2019.a kinnipidamisasutuses temale Tallinna Ringkonnakohtu poolt mõistetud 14 aasta, 4 kuu ja 24 päeva pikkust liitkaristust. Süüdistatav selgitas 03.12.2019 a. toimunud kohtuistungil, et Tallinna Vanglas ei tööta, kuna ta isikukava ei ole veel valmis. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et süüdistataval lasuvad ka rahalised kohustused temalt käesolevas kriminaalasjas väljamõistetavate menetluskulude näol, siis on kaheldav, kas Toomas Kuumal oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita. Kõrvuti majandusliku seisundiga on põhjendatud karistusliigi kaalumisel võtta arvesse ka seda, et antud juhul ei ole rahaline karistus 5 piisav täitmaks eri- kui üldpreventiivseid karistuse eesmärke ning seda just arvestades T. Kuuma isikut. Toomas Kuumal on üks kehtiv kriminaalkaristus ning antud juhul on tegu toimepandud pärast kohtuotsuse kuulutamist (23.10.2018.a), kuid enne karistuse täielikku ärakandmist. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on T. Kuumale vajalik kohaldada karistusena reaalset vangistust. Toomas Kuumal tuvastati sõiduki juhtimisel narkojoove. Narkojoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas taunitav käitumine. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, et asub joobeseisundis juhtima sõidukit, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna joobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Kuivõrd tegemist oli narkojoobega, siis erinevalt alkoholijoobest ei saa süü suurust arvestada numbrilise näidu, s.o tõendusliku alkomeetri näidu alusel. Seetõttu tuleb süüdistatava süüd hinnata keskmisena. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel ka sellega, et T. Kuum põhjustas liiklusõnnetuse, millel õnneks ei olnud raskeid tagajärgi. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus Toomas Kuuma kahetsust. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohtule esitatud karistusregistri väljavõttest nähtub, et T. Kuumal on üks kehtiv kriminaalkaristus
lg 21 järgi, millist karistust süüdistatav käesoleval ajal kannab ning teda ei ole varasemalt karistatud
Seega, arvestades süü suurust ja preventiivseid eesmärke, võib süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Vangistus 9 kuud vastab kohtu arvates nii Toomas Kuuma süü suurusele, lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra. Seega ärakandmisele kuulub 6 kuud vangistust. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt kannab T. Kuum antud hetkel Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2018.a otsusega mõistetud karistust, so vangistust 14 aastat, 4 kuud ja 28 päeva.
lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Arvestades, et käesolevalt T. Kuumale inkrimeeritud kuritegu on toimepandud 18.12.2018.a, s.o pärast Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, siis tuleb käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust suurendada Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4425 mõistetud ärakandmata karistuse – 14 aastat, 4 kuud ja 24 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus 14 aastat, 10 kuud ja 24 päeva. Kuna T. Kuum kannab juba Tallinna Ringkonnakohtu otsusega mõistetud vangistust, siis käesoleva kohtuotsusega mõistetava liitkaristuse kandmist tuleb arvestada alates 11.07.2019.a. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 6 Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Toomas Kuuma menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja joobeseisundi tuvastamise kulu. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Toomas Kuumal esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei ole Toomas Kuum esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumine käiks talle ilmselt üle jõu ega taotlenud kohtult vastavasisulise teabe väljanõudmist. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Toomas Kuum on varasemalt kriminaalkorras karistatud, mis näitab, et Toomas Kuuma käitumine on jätkuvalt õigusvastane. Eeltoodu kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet Toomas Kuuma resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Seega mõistab kohus Toomas Kuumalt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 3, 9 ja § 180 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 810 eurot ning joobeseisundi tuvastamise kulu 183 eurot. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ning asjaolu, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine võib olla raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine Toomas Kuumale ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele mitte vähem kui 82,75 eurot. Kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 jätab kohus rahuldamata Toomas Kuuma taotluse kokkuleppelisele kaitsjale õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks summas 1200 eurot. Aulike Salo Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.